Obsah (4)
§ 24§ 23§ 22§ 4RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet
) ja justiitsministri
- juuli
- a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (tasude ja kulude kord). Kassatsioonivastus
- Prokuröri hinnangul on kassatsioon põhjendatud ja apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulu tuleb jätta riigi kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punktis 5 on kirjas järgmine otsustus: „Y.P määratud kaitsja õigusabikulud apellatsioonimenetluses jätta süüdistatava kanda.“ Kohtuotsuse põhiosa punktis 19 on aga märgitud: „Et kohtukolleegium jätab prokuröri apellatsiooni KrMS § 318 lg 3 p-st 2 tulenevalt läbi vaatamata, tuleb Y.P-le apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega tekkinud menetluskulu jätta süüdistatava kanda.“
- Kassaatoril on õigus, et ringkonnakohus jättis Y.P kaitsja taotlusele riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks nõuetekohaselt reageerimata. Ringkonnakohus kas unustas riigi õigusabi tasu taotluse lahendada või pani riigi õigusabi tasu maksmise kohustuse
§ 24nõudeid eirates süüdistatavale.
Lisaks jättis ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu alusetult süüdistatava kanda. Samuti on ebakorrektne menetluskulu hüvitamise otsustuse sõnastuses kasutatud „määratud kaitsja õigusabikulud“. Kaitsjal (riigi) õigusabi osutamisel tekkiv õigus selle eest tasu saada ei ole käsitatav kaitsja õigusabikuluna. 10.
§ 23
lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 tuleneb mh kriminaalasja lahendava kohtu kohustus kontrollida talle esitatud riigi õigusabi tasu määramise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse (
§ 22
lg 1) lubatavust ning põhjendatust ja teha otsustus selle taotluse osalise või täieliku rahuldamise, rahuldamata jätmise või läbi vaatamata jätmise kohta. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on kriminaalmenetluse menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetleja, sh kohtu määratud põhjendatud riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist advokaadile korraldab advokatuur (
§ 24lg 1). Seega tekib Kr
MS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu esmalt riigil (advokatuuri kaudu)
§ 24lg-s 1 2
(3)1-19-6145 nimetatud väljamakseid tehes. Küsimus, kas kõneks olev menetluskulu jääb riigi kanda või peab keegi selle riigile hüvitama, tuleb kohtul üldjuhul lahendada KrMS
- peatüki
- jao sätete alusel. Ühelgi juhul ei ole alust panna riigi õigusabi osutajale tasu või kuluhüvitise maksmise kohustust süüdistatavale või mõnele teisele menetlusosalisele.
§ 4
lg 1 kohaselt osutatakse riigi õigusabi riigi kulul.
§ 24
lg 2 näeb otsesõnu ette, et advokaat ei või nõuda riigi õigusabi osutamise eest tasu isikult, kellele ta asjas õigusteenust osutas. 11. Menetletavas asjas esitas Y.P määratud kaitsja ringkonnakohtule õigel ajal nii vastuse prokuratuuri apellatsioonile kui ka nõuetekohase taotluse apellatsioonivastuse koostamise eest riigi õigusabi tasu määramiseks. Ringkonnakohus jättis aga
§ 23
lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 tuleneva kohustuse täitmata ja kaitsja taotluse lahendamata
- Ringkonnakohus eksis ka siis, kui ta pidas otsuse resolutiivosa punktis 5 ja põhiosa punktis 19 silmas seda, et Y.P peab määratud kaitsjale advokatuuri kaudu makstava tasu menetluskuluna hüvitama.
- KrMS § 185 lg 2 näeb ette, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata (KrMS § 337 lg 1 p 1), jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Y.P kaitsja koostas apellatsioonivastuse prokuratuuri apellatsioonile, mis osutus lubamatuks. Seega on apellatsioonimenetluse kulu kandmise ja kaitsjatasu hüvitamise kohustus Y.P puudutavas osas riigil.
- Kõrvaldades KrMS § 191 lg 3 alusel ringkonnakohtu eelkirjeldatud vigu, leiab kolleegium, et kaitsja taotluses märgitud apellatsioonivastuse koostamise ajakulu (60 minutit) on põhjendatud. Selle eest taotletav riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) on kooskõlas kehtiva tasumääraga.
§ 23
lg 1, § 22 lg 7 ja § 21 lg 3 ning tasude ja kulude korra § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel tuleb Y.P kaitsja taotlus rahuldada. 15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
§ 23
lg-st 1 ning § 22 lg-st 7, määrab kolleegium OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid Y.P-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (koos käibemaksuga). Juhindudes KrMS § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a otsuse osas, millega ringkonnakohus otsustas jätta „Y.P määratud kaitsja õigusabikulud apellatsioonimenetluses“ süüdistatava kanda. KrMS § 185 lg 2 alusel jääb Y.P kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu riigi kanda.
- Y.P kaitsja esitas Riigikohtule taotluse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid kassatsiooni koostamise eest riigi õigusabi tasu summas 64 eurot 80 senti. Kolleegium peab riigi õigusabi seaduse ning tasude ja kulude korra eespool viidatud sätetest juhindudes kõneks olevat taotlust põhjendatuks, rahuldades ka selle. Kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu jääb KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)