Obsah (14)
§ 193§ 76§ 52§ 59§ 191§ 78§ 9§ 79§ 189§ 77§ 150§ 194§ 10§ 11KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-25-1472 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Harju
) § 192 lg-st 1¹ ja
§ 193
lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. A. Boiko saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Artur Boiko esitas
- märtsil 2025 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile väärteoteate AS-i Tallinna Lennujaam suhtes karistusseadustiku (KarS) § 280 lg-te 1 ja 3 tunnustel. Teate kohaselt esitas AS Tallinna Lennujaam Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
- jaanuaril 2024 haldusmenetluse raames valeandmeid Magnetic MRO AS-ile antud õiguse kohta ehitada aadressile Väike-Sõjamäe 1a angaar.
- märtsil 2025 vastas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli juhtivspetsialist T.L A. Boikole e-kirjaga, milles selgitas aadressil Väike-Sõjamäe 1 asuvale ajutisele angaarile väljastatud kasutusloa vaidlustamise võimalust. Samuti selgitas ametnik e-kirjas, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametil puudub pädevus võltsingute tuvastamiseks ja karistamiseks nii väärteokui muudes menetlustes. Lisaks selgitas ametnik, et KarS § 334 puhul tuleb kuriteoteade esitada Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile. 4-25-1472
- märtsil 2025 esitas A. Boiko Tallinna Linnaplaneerimise ametile kaebuse
§ 76
lg 1 alusel, milles soovis, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet kui
§ 52
lg 10 järgi pädev haldusorgan teeks
§ 59lg 2 alusel otsustuse väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta.
- märtsil 2025 edastas A. Boiko sama kaebuse Tallinna Linnakantseleile, kes edastas selle kuuluvuse järgi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.
- aprillil 2025 esitas A. Boiko Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtul kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit järgima
-i ja tema väärteoteadet lahendama. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus jättis
- aprilli 2025 määrusega A. Boiko kaebuse läbi vaatamata. Määruses märgitud kaebekorra kohaselt pole see
§ 191p 12 järgi vaidlustatav.
6. Kohus tõdes, et
§ 78
lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada maakohtule kaebus, vaidlustamaks kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi. Kohus märkis, et
§ 78
lg 1 kohaselt saab maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust alles pärast kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse lahendamist. Kohus märkis, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. aprilli 2025 vastuse kohaselt edastati A. Boiko pöördumine edasiseks otsustamiseks PPA-le, kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametil puudub pädevus viia läbi väärteomenetlust. Kohus tõi välja, et A. Boiko märkis
§ 76
lg 1 alusel esitatud kaebuses, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet võib edastada väärteoteate lahendamiseks ka politseile. Kohus märkis, et selliselt Tallinna Linnaplaneerimise Amet 3. aprillil 2025 ka toimis. Maakohtule oli teadmata, kui kaugel PPA-l on A. Boiko pöördumise lahendamine. Kuna ühtegi kohtuvälise menetleja lahendit maakohtule esitatud ei olnud, järeldes kohus, et see on veel PPA-s lahendamisel. Eelnevast järeldas kohus, et A. Boiko ei ole järginud
§-s 78 sätestatud kaebekorda, kuna puudub kohtuvälise menetleja juhi tehtud lahend. Määruskaebus 7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Boiko, kes taotleb, et ringkonnakohus selgitaks välja, mis haldusorgan on pädev lahendama väärteoteadet ja kohustama vastavat haldusorganit seda lahendama. A. Boiko märgib, et kohalik omavalitsus on keeldunud arvestamast väärteoteadet, viidates, et seda on pädev lahendama politsei. Viimane aga on leidnud, et ootab sellekohast teadet kohalikult omavalitsuselt. A. Boiko selgitab, et pöördus kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, s.o tal on õigus, et vastavalt
-i sätetele tema väärteoteadet lahendataks. Väärteomenetluse alustamisest keeldumine peab toimuma
-i kohaselt.
-i § 191 p 12 piirang ei kehti arutataval juhul. Menetlus ringkonnakohtus
- Tallinna Ringkonnakohus võttis
- mai 2025 määrusega A. Boiko määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks aega
- maini
- Tallinna Linnavalitsusel palus ringkonnakohus vastata küsimusele, kuidas on asutusesiseselt tagatud KarS § 280 lg-s 1 sätestatud väärteo menetlemine (sh väärteomenetluse alustamise üle otsustamine) kui valeandmeid esitatakse Tallinna linna ametiasutusele (vt
§ 52
lg 10 ja
§ 9p 2). Määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad Tallinna Linnavalitsus Linnakantselei vahendusel ja A. Boiko. 2
(5)4-25-1472 Tallinna Linnavalitsuse kirjalik seisukoht
- Tallinna Linnavalitsuse esindaja X.E palub jätta määrukaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, põhjendades oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Tallinna Linnavalitsuse ametiasutusel on õigus algatada väärteomenetlus KarS § 280 lg 1 alusel, kuid see õigus sõltub konkreetsest väärteost ja Tallinna ametiasutuste ülesannetest. Väärteomenetlust KarS § 280 lg 1 alusel saab algatada vaid Tallinna linna pädev asutus, kellele seadus on selle õiguse andnud. Kui valeandmete esitamine toimub valdkonnas, kus Tallinna Linnavalitsusel või linna ametiasutustel on järelevalve- või menetlusõigus, siis võib ta väärteomenetluse algatada. Näiteks sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lg 3 kohaselt, kui toetuse saaja esitab teadvalt valeandmeid, võib teda karistada väärteokorras. Väärteomenetleja on selles valdkonnas Tallinna linnavalitsuse allasutus Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kellel on volitus seda menetlust läbi viia. Tallinna Linnaplaneerimis Ametil ei ole otseselt KarS § 280 lõike 1 alusel väärteomenetluse alustamise õigust. Väärteomenetluse alustamise õigus antakse seaduses üldiselt neile ametiasutustele, kellel on selge õiguslik pädevus teatud valdkondades, nagu sotsiaaltoetuste taotlemine, liikluskorraldus või maksude tasumine. Linnaplaneerimisamet tegeleb peamiselt planeerimise ja ehituslubadega. Tema ülesannete hulka ei kuulu selliste väärtegude menetlemine, kus on tegemist valeandmete teadliku esitamisega otseselt väärteo (KarS § 280) alusel. Juhul, kui Tallinna linna ametiasutusele edastatakse süüteoteade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda KarS § 280 lg-s 1 väärteotunnused, kuid ametil puudub pädevus väärteomenetluse alustamiseseks, edastab amet süüteoteate koos kaaskirjaga pädevale ametile väärteomenetlemise alustamise osas otsustamiseks (sealjuures PPA-le). Artur Boiko kirjalik seisukoht
- Esimeses, s.o
- mai 2025 kirjalikus seisukohas selgitab A. Boiko, et Tallinna Linnavalitsuse
- detsembri 2024 ja
- märtsi 2025 kirjade kohaselt puudub kohalikul omavalitsusel volitus uurida väärtegusid ja karistada väärteokorras. Kohalik omavalitsus on korrakaitseseaduse § 6 lg 1 järgi õiguskaitseorgan. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 3 järgi teostab kohalik omavalitsus riiklikku järelevalvet.
§ 9p 2 kohaselt on kohalik omavalitsus üks väärteomenetlejatest.
Lisaks selgitab A. Boiko, et ehitusseaduse § 55 p 10 ja KarS § 280 vahel esineb konflikt.
- Teises, s.o
- mai 2025, kirjalikus seisukohas selgitab A. Boiko seoses Linnaplaneerimise ameti ülesannetega, et ettekirjutuses nr 2412899/00033 on sama amet korrakaitseseaduse § 28 lg 1 määratlenud end pädeva korrakaitseorganina. Samuti on viidatud ehitusseaduse § 130 lg-le 2, mille kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet. Eelnevast tuleneb A. Boiko hinnangul, et Linnaplaneerimise amet tunnistab oma õigust hinnata ehitusprotsessi osaliste tegevust ja rakendada nende suhtes sanktsioone. Järgnevalt selgitab A. Boiko, mil viisil on Tallinna Lennujaam ja MagneticMRO rikkunud kehtivat õigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning saadab A. Boiko kaebuse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
- Maakohtu määruses märgitud kaebekorra kohaselt pole see kohtumäärus vaidlustatav
§ 191p 12 kohaselt.
Viidatud menetlusnormis sätestatud kaebepiirang kehtib kohtumäärustele, mis on tehtud
§ 79alusel.
Vaidlustatud määruses tõdes maakohus, et kohtul polnud võimalik teha ühtegi
§ 79lg-s 3 sätestatud otsustust.
Maakohus jättis A. Boiko kaebuse läbi vaatamata ehk ei asunud kaebust
§ 79korras lahendama.
Nii ei ole tegemist
§ 191p-s 12 3
(5)4-25-1472 nimetatud määrusega (vrd sarnaselt kriminaalmenetluses, nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määrus nr 1-20-79/9, p-d 22-23) ja maakohtu määrus on
§ 189kohaselt vaidlustatav.
Eelnevat arvestades tuleb määruskaebusmenetluses hinnata, kas maakohtu otsustus A. Boiko kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta oli õiguspärane või tulnuks kohtul kaebus sisuliselt lahendada.
- Maakohus leidis, et kuna kohtuvälise menetleja juht pole lahendanud A. Boiko kaebust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
- märtsi 2025 e-kirjale, polnud A. Boikol võimalik
§ 79alusel kaebust esitada.
Lisaks märkis kohus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
- aprilli 2025 vastuse kohaselt oli amet edastanud A. Boiko pöördumise PPA-le, kuna ameti hinnangul puudus tal pädevus viia läbi väärteomenetlust. Maakohus tõdes, et kohtumääruse tegemise aja seisuga oli teadmata, mis otsustuse PPA asjas teeb.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud maakohtu argumendid alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
- Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine on reguleeritud
§-des 76-80. Esmalt tuleb kohtuvälise menetleja tegevus vaidlustada kohtuvälise menetleja juhi juures (
§ 76lg 1).
Kohtuvälise menetleja juhi määrusega mittenõustumise korral on see võimalik vaidlustada maakohtus (
§ 78lg 1).
Kui isik ei ole kirjeldatud kaebekorda järginud (nt on esitanud kaebuse otse maakohtule) või on mööda lasknud seaduses sätestatud kaebetähtaja, tuleb maakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. 18. Ehkki
§ 78
lg 1 sõnastuse järgi saab maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja juhi poolt
§ 77
lg 2 alusel tehtud määrust, allub maakohtu kontrollile ka see, kui sellist määrust – väärteomenetluse seadustiku nõudeid rikkudes – tähtaegselt tehtud ei ole. Vastasel juhul sõltuks
§-s 78 sätestatud kohtuliku kontrolli õigus sellest, kas kohtuvälise menetleja juht soostub kaebust lahendama või mitte. Kui maakohus tuvastab, et kohtuvälise menetleja juht on
§ 77
nõudeid eirates jätnud kaebuse lahendamata, on maakohtul
§ 79
lg 3 p 2 alusel muu hulgas võimalik tunnistada isiku õiguste rikkumist ning kohustada kohtuvälise menetleja juhti kaebust lahendama. 19. Kuna A. Boiko kaebas maakohtule selle peale, et kohtuvälise menetleja juht ei lahendanud tema kaebust
§-s 77 sätestatud korras, ei andnud
§ 79maakohtule õiguslikku alust A.
Boiko kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebust läbi vaatamata jättes rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust
§ 150lg 2 tähenduses.
See toob
§ 194
lg 3, § 148 p 3 ja § 152 kohaselt kaasa maakohtu määruse tühistamise ja väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
- Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul selgitada, kas kohtuvälise menetleja juht või tema volitatud ametnik (vt ka Tallinna Linnavalitsuse
- detsembri
- a määrus nr 38 „Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalevad ametnikud“ § 6) on vahepealsel ajal lahendanud A. Boiko kaebuse kohtuvälise menetleja
- märtsi 2025 e-kirjale. Juhul, kui see on toimunud tähtaega rikkudes või kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt ei oleks enam muul põhjusel otstarbekas, on maakohtul võimalik
§ 79lg 3 p 2 alusel tunnistada A.
Boiko õiguste rikkumist. Olukorras aga, kus A. Boiko kaebus on endiselt lahendamata, on maakohtul võimalik sama menetlusnormi alusel kõrvaldada õiguste rikkumine, kohustades kohtuvälise menetleja juhti kaebust lahendama. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et kohtuvälise menetleja juhil tuleb omakorda anda hinnang sellele, kas kohtuväline menetleja lahendas 19. märtsi 2025 e-kirjaga väärteoteate seaduslikult ja põhjendatult
-s 59 sätestatud 4
(5)4-25-1472 korras, sealjuures otsustada, kas väärteomenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ning tagada väärteoteate korrakohane lahendamine.
- Ringkonnakohus selgitab täiendavalt ka käsilolevas asjas tõusetunud küsimust pädeva kohtuvälise menetleja osas.
- KarS § 280 lg-s 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on
§ 52
lg 10 järgi Politsei- ja Piirivalveamet ning andmete saamiseks õigustatud haldusorgan. Väärteoteates kirjeldatud asjaolude kohaselt küsis Tallinna Linnaplaneerimise Amet (ehk Tallinna linna ametiasutus) riikliku järelevalve menetluse käigus andmeid AS-lt Tallinna Lennujaam. See nähtub süüteoteatele lisatud ettekirjutusest nr 2412899/00033. Nimetatud ettekirjutuses on viidatud ehitusseaduse § 130 lg-le 2, mille kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet samas sättes ette nähtud ülesannete korral. Nii on andmete saamiseks õigustatud haldusorganiks
§ 52lg 10 mõttes Tallinna Linnavalitsus oma vastava ametiasutuse kaudu.
Kui haldusorgan, kellele valeandmeid esitatakse, on linna ametiasutus, on väärteo menetlemise pädevus
§ 52
lg 10 ja
§ 9p 2 järgi linnavalitsusel.
Milline linna ametiasutus või muu struktuuriüksus linnavalitsuse nimel väärteomenetlust läbi viib, on
§ 10lg 2 järgi linnavalitsuse otsustada.
Linnavalitsusele seadusest tuleneva pädevuse olemasolu ei mõjuta see, kas linnavalitsus on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile väärteomenetluse läbiviimise pädevuse andnud või mitte. 23. Olukorras, kus väärteo menetlemispädevus on seadusega antud ka Politsei- ja Piirivalveametile, menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu (
§ 11lg 1).
Kui kõne all on väärteomenetluse alustamine, otsustab väärteomenetluse alustamise üldjuhul see kohtuväline menetleja, kellele väärteoteade esitati. Ringkonnakohus ei välista, et ka sel juhul võivad menetlemispädevust omavad menetlejad omavahel kokku leppida, et väärteo alustamise üle otsustab teine pädev menetleja (vt
§ 11lg 1 teine lause).
Selline kokkulepe ei tohi aga viia otsustamatuseni ega olukorrani, kus väärteoteate esitaja jäetakse väärteomenetluse alustamise otsuse osas sisuliselt teadmatusse. Nagu A. Boiko avaldustest nähtub, siis suure tõenäosusega praegu nii juhtuski. Väärteoteate esitajale peab olema selge, kumb menetleja väärteomenetluse alustamise üle
§-s 59 sätestatud korras otsustab ja kellele on võimalik väärteomenetluse alustamata jätmise teate peale
§ 59
lg 4 järgi
§-s 76 sätestatud korras kaebus esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)