KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-6108 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu avaldus I. S.

§ 40

lg 1,

§ 41lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.6, 4.2.6.5, 7.2.5).

Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. 05.10.2020 üldkoosolekul kinnitati 2020-2021 aasta majanduskava. Majanduskavast nähtub, et aastane majandamiskulude suurus kokku on 0,40 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,50 eurot/m². Kuni 2024. aastani hooldustasu suurust ei muudetud.

§ 41

lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. 06.08.2024 üldkoosolekul kinnitati 2024-2025 aasta majanduskava. Majanduskavast nähtub, et aastane majandamiskulude suurus kokku on 0,51 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,70 eurot/m². Vesi- ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte (kaudsed kulud), gaas, üldvesi, gaas, prügivedu – nende teenuste arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja/või kehtivad kommunaalteenuste tariifid. 1.3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas viidatud sättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 01.04.

1. a seisuga 85,03 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 85,03 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja palub korteriomanikult välja mõista lisaks põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud viivisele veel viivise TsMS § 367 alusel alates 22.04.2025 kuni põhinõude (s.o 833,18 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2. Kohus saatis I. S.le avalduse koos lisadega ning ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest arvates kirjalikult vastama. Avaldus koos lisadega on I. S.le isiklikult kätte toimetatud 25.04.2025.a., kuid kohtu määratud tähtajaks puudutatud isik vastust ega vastuväiteid korteriühistu nõudele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus rahuldab avalduse.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike 3 omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud ühistu liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I. S. XXX (registriosa nr XXX) korteri omanik (dtl 2223). Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik elamu korterite omanikud sellekohast avaldust esitamata. Seega on I. S. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi.
6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

1. Korteriühistu põhikirja (dtl 8-21) p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 4.2.6); tasuma viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 4.2.7). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 22-23), mille kohaselt on I. S. kantud kinnistusraamatusse XXX korteri (registriosa nr XXX) omanikuna. Kliendikaardist (dtl 25-27) ja käibeandmikust (dtl 28-39) nähtuvalt on perioodil jaanuar 2020märts 2025 esitatud arvete ja laekumiste andmetele tuginedes võlg osutatud/tarbitud teenuste eest 833,18 eurot ja viivisevõlg 85,03 eurot. Käibeandmikul on kajastatud korteriomanikule esitatud arved, osutatud teenused kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa. 05.10.2020 üldkoosolekul kinnitati 2020-2021 aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt on majandamiskulude suurus 0,40 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,50 eurot/m² (dtl 40). Avaldaja selgituse kohaselt kuni
2. aastani hooldustasu suurust ei muudetud. 06.08.2024 üldkoosolekul kinnitati 2024-2025 aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt on majandamiskulude suurus 0,51 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,70 eurot/m² (dtl 41). Seisuga 1.04.2025.a on puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees 833,18 eurot, millele lisandub viivis 85,03 (dtl 24-39). 4 Korteriühistu palub I. S.lt välja mõista: kommunaalteenuste võlg perioodi eest veebruar 2021-märts 2025 833,18 eurot; perioodi veebruar 2021-märts 2025 sissenõutavaks muutunud viivis; viivis TsMS § 367 alusel alates 22.04.2025.a (avalduse kohtule esitamisest) VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab I. S.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud talle esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1
4. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
5. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab I. S.lt välja 918,27 eurot (sellest põhinõue ajavahemiku veebruar 2021-märts 2025 eest 833,18 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis sama ajavahemiku eest 85,09 eurot) ja lisanduva viivise ning jätab korteriomanike kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
6. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 300 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. 5 Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks 300 eurot.
7. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 6