KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-15843 Kohtuasi N. T. hagi D. K. vas

§ 468lg 1 p 2).

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale D. K.le kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Lugeda käesolev tagaseljaotsus kostjale D. K.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 1

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. N. T. esitas Viru Maakohtule hagi oma isa D. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduses märgib hageja, et õpib X 1 kursusel. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2026.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 18.10.2024 summas 287,72 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni s.o XXX või kuni õpingute lõpetamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja ema arvelduskontole.
2. 21.10.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so allkirjastatud täpsustatud hagiavalduse esitamiseks, sh igakuiste kulutuste suurust, eluasemekulude suuruste kohta esitada arved, hageja hagiavaldusele eelnenud 6 kuu filtreerimata pangakonto väljavõtted (vt määruse p 6-10) ning hagiavalduse ja lisade tõlgete esitamiseks.
3. 03.11.2024.a. esitas hageja volitatud esindaja kohtule täpsustatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse. Hageja palub kostjalt hageja N. T.i kasuks välja mõista igakuine elatis 287,72 eurot alates 18.10.2024 kuni N. T.i 21-aastaseks saamiseni XXX või kuni õppeasutuse lõpetamiseni. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
4. kuupäevaks N. T.i arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „N. T. elatis“. Hagi tagamise abinõuna palub hageja esindaja kohustada kostjat kohtumenetluse ajal tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Kostja elatist hageja ülalpidamiseks ei maksa. Hageja palub kanda elatise hageja N. T.i arvelduskontole nr EEXXX. 2

§ 444

lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel

1. Rahvastikuregistri andmetel on kostja D. K. hageja N. T.i isa. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja X, kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja esitas X 09.08.2024 tõendi nr 417/24/695, millest nähtub, et N. T. õpib 2023/
2. õppeaastal "X" (kood X) õppekaval
3. kursusel. Õppevorm on statsionaarne - koolipõhine õpe. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.
4. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 18.10.
6. 3

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette ning hageja on palunud tasuda elatis iga kuu 1-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 1-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hageja arveldusarvele. 13. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 278,72 eurot (278,72*9), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2 589,48 eurot. MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 16.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4