Obsah (11)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 139§ 144§ 175§ 176§ 445§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-24-134600

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses avalduselt 65 eurot ja hagimenetluses hagiavalduselt 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, s.o kokku 458 eurot (dtl 47). 8.
2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
3. märtsil
4. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 8.2.

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. 8.3.

§ 144

p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. 8.4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist 3 sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 360 eurot (100 eurot + 20 eurot + 240), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 47) märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715345186. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 12. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu

1. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja
2. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 4