ÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H. K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat. 3-23-1268 Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsusega nr K919841-1 peatati H. K pensioniavalduse menetlemine kuni kohtulahendi saamiseni, millega on tõendatud H. K poolt K. K (praegu R) kasvatamine vähemalt kaheksa aastat, kuna ameti hinnangul ei piisanud esitatud dokumentidest taotletud sooduspensioni määramiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja H. K esitas 8.6.2023 Tartu Halduskohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks. Kaebuses leitakse: H. K il on kolm last: K. K (sünd. 03.02.1978), K. K (sünd. 25.09.1981) ja K. K (sünd. 08.12.1987). Lisaks enda kolmele lapsele kasvatas ta veel vanema tütre K. K tütart K. K (sünd. 19.12.1995). Asjaolu, et H. K kasvatas K. K sisuliselt sünnist kuni täisealiseks saamiseni tõendavad: Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse maksmine K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile; Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste maksmist H. K ile lapse K. K eest. Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsus nr K919841-1, millega peatati H. K i pensioniavalduse menetlemine. Tunnistajad H. K (naaber), K. K ja K. R (varem K) saavad anda kohtule ütlusi asjaolude kohta, mis tingisid K. K kasvatamise vanaema H. K i poolt. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et jääb 19.06.2023 kohtunõude vastuses avaldatu juurde. KOHTU SEISUKOHT Kohus rahuldab kaebaja kaebuse. Kaebuses soovib kaebaja tuvastada faktilist asjaolu, et H. K kasvatas oma tütre K. K tütart K. K (praegu R, isikukood X) vähemalt kaheksa aastat. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last. Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise korra (Vastu võetud 27.12.2012 nr 59, RT I, 29.12.2012, 58, jõustumine 01.01.2013) § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Riigikohtu praktikast (18.10.2004 määrus asjas nr 3-2-4-2-04, 29.10.2003 määrus asjas nr 32-1-104-03 ning 11.11.2003 määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. 2 3-23-1268 Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse kui dokumendid pensioniõiguslik staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Halduskohus kuulas juriidilise fakti tuvastamiseks, et kaebaja kasvatas oma tütre K. K tütart K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat, üle tunnistajad H. K ja K. K . Tunnistajad andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. K sõnul kasvatas kaebaja lapselaps K. K sünnist kuni põhikooli lõpuni, so 15 aastat. Tunnistaja K. K sõnul kasvatas kaebaja last alates veebruar 1996, kuna tunnistaja jätkas õpinguid kutsehariduskoolis perioodil, ka aastatel 2002-2011 pidevalt. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohtus tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Halduskohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ning ka kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditega: Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse maksmine K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile; Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste maksmist H. K ile lapse K. K eest, on tõendatud, et kaebaja H. K (isikukood X) kasvatas oma tütre K. K (isikukood X ) tütart K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat. Menetluskulu. Kaebaja on kaebuselt tasunud 2.6.2023 riigilõivu 20 eurot. Kuna aga kaebus on seaduse kohaselt riigilõivuvaba, tuleb makstud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada.
lg 8 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kaebajal esitada kohtule riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid.
lg 81 riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.