Obsah (4)

§ 101§ 2172§ 100§ 217

2-22-2016 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-2016 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2025 Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi I K hagi A K vastu elatise vähen

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (

§ 101lg 5) järgneva arvestuse alusel: 2.1.

Perioodil

1. veebruar 2022 kuni
2. märts 2022 on elatise igakuine summa 213,44 eurot kuus. 2.
3. Perioodil
4. aprill 2022 kuni
5. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot kuus. 2.
6. Perioodil
7. veebruar 2023 kuni
8. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus. 2.
9. Perioodil
10. veebruar 2023 kuni
11. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus. 2.
12. Perioodil
13. aprill 2023 kuni
14. detsember 2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus. 1/6 2-22-2016 2.
15. Perioodil
16. jaanuar 2024 kuni
17. märts 2024 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus. 2.
18. Perioodil
19. aprill 2024 kuni
20. märts 2025 on igakuise elatise summa 287,72 eurot kuus. 2.
21. Alates
22. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
23. aprillil (järgmine muudatus
24. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
25. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatusraha makseid.
26. Jätta I K menetluskulud tema enda kanda.
27. Jätta A K menetluskulud tema enda kanda.
28. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
29. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja I K esitas
30. veebruaril 2022 kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli
31. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 I K välja mõistetud A K kasuks elatis igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates
32. veebruarist 2015 kuni A K täisealiseks saamiseni XXX. Alates
33. jaanuarist 2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused ning muutus igakuise miinimumelatise arvutamise kord. Hageja tuginebki õigusliku olukorra muutmisele ning palub välja mõista talt elatis miinimumsummas uue seaduse järgi. 2/6 2-22-2016 Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses hagile, et kostja on oma ema A G ülalpidamisel ning tema elukohaks on ema elukoht. Hageja ei osale lapse ülalpidamises. Vastuse koostamise ajal oli A G töötu ja tema sissetulekuks oli ainult töötutoetus. Kostja emale kuulub korter, kus kostja emaga elab, ja sõiduauto Volvo S60, ehitusaasta
34. Hageja ei täida Viru Maakohtu
35. mai 2015 otsust ning hagejal on suur elatise võlgnevus. Otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. I K puudub Eestis ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, raha ei laeku, hagejal ei ole Eestis ka vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Hageja varjab nii enda tegelikku viibimiskohta kui ka enda sissetulekuid. Kostja taotles sel põhjusel koguda kohtul andmeid hageja sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja on veendunud, et hagejal on head sissetulekud. Kostja leiab, et asja lahendamisel omavad tähtsust mõlema vanema sissetulekud ja tuleks kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. Kuna ülalpidamiskohustust peavad täitma kostja mõlemad vanemad, tuleb kohustuse suurus kindlaks määrata võrdeliselt nende sissetuleku ja varalise seisundiga. Kostja emal on raske ülal pidada kostjat võrdselt hagejaga, kuna kostja ema on töötu. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungile
36. novembril 2022 hageja ei ilmunud. Kostja aga palus andmeid hageja viibimiskoha ja sissetulekute kohta. Kostja esitas
37. novembril 2022 taotluse tõendite kogumiseks. Kostja on veendunud, et hageja peab esitama kohtule ehtsad andmed enda sissetulekute kohta. Kostja peab need esitama selleks, et kohtul oleks võimalus hinnata, kas hageja on kohustatud, lähtudes lapse vanemate oluliselt erinevatest sissetulekutest, kandma lapse ülalpidamiskulud suuremas osas kui lapse ema. Kostja taotles kohtul kohustada hagejat esitama kohtule: 1) hageja tegeliku elu/ viibimiskoha kohta; 2) töökoha ja sissetulekute kohta (sh palgatõend); 3) viimase 6 kuu kõikide pangakontode filtreerimata väljavõtted. Kohus jättis
38. aprilli 2025 määrusega kostja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kohus selgitas tõendamist vajavaid asjaolusid ning määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks ning teatas otsuse tegemise kuupäeva. Hageja esitas
39. aprillil 2025 lõpliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagi nõuete juurde, palus hagi rahuldada. Kostja ei ole täiendavalt seisukohta esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
40. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
41. Viru Maakohtu
42. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 (dtl 6-7) oli I K A K kasuks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates
43. veebruarist 2015 kuni A K täisealiseks saamiseni XXX. Antud juhul esineb seega jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist. Hageja nõudeks on kostja kasuks Viru Maakohtu
44. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 välja mõistetud elatise muutmine vastavalt perekonnaseaduse (

) muudatustele. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda 3/6 2-22-2016 maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Üldjuhul peab seega kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele. Hageja tuginebki hagiavalduses ainult õigusliku olukorra muutmisele (

uue redaktsiooni jõustumine alates

1. jaanuarist 2022), muude asjaolude muutmist hageja esile ei toonud.
2. Viru Maakohtu
3. mai 2015 otsusega oligi hageja kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Seega oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja isa (dtl 30) ning on kohustatud last ülal pidama. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laps elab ema juures ning hageja juures ei viibi. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kohustatud Viru Maakohtu
2. mai 2015 otsusega elatist maksma miinimumsummas vana perekonnaseaduse järgi. 5.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 4/6 2-22-2016 Kuna hageja peab maksma elatist ühele lapsele, kes ei viibi tema juures, ei kohaldu elatise summa arvutamisel

§ 101lg-d 6 ja 7.

Nimetatud asjaolude üle ei olnud poolte vahel ka vaidlust. 6. Hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla

§-s 101 sätestatud alammäära. Kohus on ka kirjaliku menetluse määramisel selgitanud pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohus märkis, et elatise väljamõistmisel miinimumsummas ei hinda kohus vanemate varalist seisundit, miinimumelatise puhul eeldatakse, et vanem on võimeline seda maksma. Hageja ei palunud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja ei ole aga omakorda taotlenud elatise suurendamist üle miinimummäära. Seega ei hinda kohus vanemate varalist seisundit vastavalt

§-le

2. Menetluse käigus ei vaieldud selle üle, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda kehtiva

§-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjale makstavate lastetoetustega. Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist miinimumsummas järgnevalt: - Perioodil

1. veebruar 2022 kuni
2. märts 2022 on elatise igakuine summa 213,44 eurot kuus. - Perioodil
3. aprill 2022 kuni
4. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot kuus. - Perioodil
5. veebruar 2023 kuni
6. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus. - Perioodil
7. veebruar 2023 kuni
8. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus. - Perioodil
9. aprill 2023 kuni
10. detsember 2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus. - Perioodil
11. jaanuar 2024 kuni
12. märts 2024 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus. - Perioodil
13. aprill 2024 kuni
14. märts 2025 on igakuise elatise summa 287,72 eurot kuus. Alates
15. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
16. aprillil (järgmine muudatus
17. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga

§ 217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist.

Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada.

1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning muudab varasema otsusega väljamõistetud elatise summat.
2. Kohtuotsuses märkimata tõendid (dtl 28, 34-38) jätab kohus tähelepanuta, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 5/6 2-22-2016 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik 6/6