Obsah (7)

§ 663§ 657§ 654§ 667§ 238§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13735 Kohtuasi J.G (pankrot

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 6545 2-22-13735 lg 6 ja § 659).

Kolleegium ei pea vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil (

§ 667lg 3).

1. Määruskaebuses leiab võlgnik, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole põhjendatud ning soovib nõudele esitatud vastuväidete tõendamiseks kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G.
2. Võlausaldaja nõude põhjendatust hinnatakse pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamisel PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4 järgi ning nõuete kaitsmisel PankrS § 100 1 jj järgi. Ka pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis võib kohus jätta võlausaldaja nõude kõrvale, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18). Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluses pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida võlgnik esitas ajutise halduri nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel. Kui võlgnik soovib esitada nõudele uusi vastuväiteid, tuleb tal seda teha nõude kaitsmisel PankrS § 1001 jj järgi.
3. Ajutise halduri nimetamisel ja panrotiavalduse menetlemisel 12.12.2022 ja 26.01.2024 seisukohtades ei esitanud võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid, vaid tugines üksnes sellele, et võlgnikul ei ole õigusvõimet. Võlgnik ei esitanud ka taotlust tunnistajate üle kuulamiseks. Seejuures ei esitanud võlgnik hiljem vastuväiteid ka nõuete kaitsmisel. 06.11.2024 määrusega kinnitas maakohus võlausaldajate nimekirja, millega tunnustas J.G (pankrotis) nõuet võlgniku vastu 361 700 eurot, võlgnik seda ei vaidlustatud ning määrus jõustus.
4. Maakohus tuvastas võlgniku kohustuse võlausaldaja ees tuginedes vastuväidete puudumisele, ajutise halduri aruandele ja arvelduskonto väljavõtetele. Viimastest nähtus, et võlausaldaja kandis eri aegadel võlgniku arvelduskontole kokku 361 700 eurot selgitusega „omanikulaen“. Maakohus ei rikkunud ajutise halduri nimetamisel ja pankroti väljakuulutamisel PankrS § 15 lg 3 p-des 1 ja 4 sätestatut, kui leidis, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on põhjendatud.
5. Määruskaebuse esitamisel pankroti väljakuulutamise määruse peale esitas võlgnik uued väited, mille järgi ei andud võlausaldajale võlgnikule omanikulaenu, vaid maksis tagasi varem võetud laenu. Selle väite tõendamiseks palus võlgnik kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G. Kolleegium leiab, et võlgniku uued väited ja nendega seoses taotletud tõendid tuleb jätta vastu võtmata

§ 238

lg 1 järgi, kuivõrd määruskaebemenetluses pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida võlgnik esitas ajutise halduri nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel.

1. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et maakohus jättis arvestamata võlgniku sooviga arutada pankrotiavaldust kohtuistungil. PankrS § 12 lg 5 järgi kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Võlgnik ei teatanud maakohtule, et soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. P.H esindaja Erki Casar esitas 26.10.2022 kohtule seisukoha, kus märkis, et „Omanik ei ole nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses“. P.H oli seisukoha esitamise ajal küll osanik, kuid tema juhatuse liikme volitused lõppesid äriregistri andmetel 07.02.2022, s.o enne seisukoha esitamist. E. Casari 26.10.2022 seisukohta ei saa käsitada võlgniku menetlusdokumendina. 6 2-22-13735
3. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti arvestamata asjaoluga, et kohtuasjas nr 2-2218292 tuvastas kohus, et võlgniku ennistamine registrisse oli õigusvastane. Viidatud kohtuasjas leidis Tartu Ringkonnakohus 30.01.2024 määruses, et nii võlgniku registrist kustutamine 13.10.2022 kui tema registrisse ennistamine 20.10.2022 olid õigusvastased. Samas märkis Tartu Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 17.11.2022 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-22-13735 (käesolev tsiviilasi) toob kaasa olukorra, kus ilma õigusliku aluseta ennistatud äriühingut ei saa äriregistrist kustutada kuni hagi tagamise määruse kehtimiseni (määruse p 12).
4. Tartu Ringkonnakohtu tuvastatud rikkumistel ei olnud mõju praeguse pankrotiasja menetlemisele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime lõpeb isiku kustutamisega registrist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2). Et võlgnikku ei ole äriregistrist kustutatud, ei saa ta olla õigusvõimetu. Kuigi võlgniku õigusvõime oli ajavahemikul 13.10.2022–20.10.2022 katkenud, ei muuda see pankrotimenetlust seadusevastaseks. Kui juriidilise isiku kohta tehtud kanne registris taastatakse, ei loeta selle juriidilise isiku õigusvõimet katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (RKTKo 15.01.2007, 3-2-1-132-06, p 31). Menetluskulud 24.

§ 171

lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta võlgniku kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 7