Obsah (5)

§ 55§ 132§ 123§ 31§ 38

Väärteoasi 4-25-50 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 5. märtsil 2025. a) Väärteoasja number 4-25

§ 55lg 1 p 3).

Antud juhul ei ole menetlusalune isik andnud ütlusi “väärteo toimepanemise kohta”, mis on samastatav ütluste andmisest keeldumisega. Möödasõiduks ei loeta möödumist (LS § 2 p 45), mis on teisest sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Sõidutee 2+1 põhimõte ongi, et sõidukite möödumine oleks võimalik ilma, et sõiduki juhil oleks vaja teostada möödasõitu, mis on oma olemuselt ohtlik manööver. Tuleb rõhutada, et kiirusmõõturi mõõtesignaali sihtmärgi alas oli kindlasti teisi sõidukeid. Kokkuvõttes pole asjas kooskõlas

55 lg 5 ja 108 p 4 kindlaks tehtud, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on toime pandud õigusvastaselt ja süüliselt. Väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks on kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged.

1. Kohtuväline menetleja esitas 22.01.
2. a kohtule väärteoasja materjalid ja kirjaliku seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse kohta. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kiirmenetlust kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (

§ 55lg 1 p 1-3).

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Rikkumine on tõendatud videosalvestusega 19.12.2024. a – fikseeritud on kiirusmõõturi lugem 134 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 100 km/h; kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku I.P poolt. Mõõtevahend LaserCam 4 LE0830 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-24/00121) ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik I.P on läbinud 18.04.2018 laser- ning radartüüpi kiirusemõõtja koolituse. Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0830 läbis taatluse 12.07.2024 ning vastab esitatud nõuetele. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et tõendatud on ka subjektiivne koosseis. H. Visse juhtides mootorsõidukit kiirusega 134 km/h+/-4km/h, omades 2 juhtimisõigust, pidi teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Ületades sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h, pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga. Videosalvestusest nähtub, et H. Visse liikus 2+1 sõidurajal ja möödus kõrval sõidurajal sõitnud mitmest sõidukist ning reastub seejärel sõidukite kolonni keskele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega on H. Vissele määratud karistuseks rahatrahv 280 eurot. Kohaldatud karistuse määr on põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kehtiv karistus 16.07.2024 LS § 227 lg 2 järgi, mille eest määrati 140 eurot rahatrahv. Isikul on ka varasemast ajast samalaadseid rikkumisi (2 korda 2020, 2017, 2013). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isikut iseloomustav teave on ka arhiveeritud karistusandmed (4-22-4139/41). Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahvi keskmisest kõrgemas määras, kuna isikul on karistusregistri järgi kehtiv LS § 227 lg 2 karistus ning isik ei ole väljendanud oma kahetsust. H. Visse süü suurust iseloomustab keskmises määras ületatud sõidukiirus, mille puhul võib eeldada, et ka väike takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kaasa tuua rasked ja pöördumatud tagajärjed. Lähtudes eeltoodust ja

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja A. Šuvalov esitas 27.01.2025 kohtule menetlusaluse isiku kirjaliku seisukoha. Antud väärteoasjas on väärteo toimepanemine videosalvestatud, millega soovitakse tõendada lubatud sõidukiiruse ületamist menetlusaluse isiku sõiduki poolt. Juba menetlusaluse isiku väärteokaebuses juhitakse tähelepanu, et kiirusemõõtja videosalvestisest oli menetlusalusel isikul H. Vissel raske aru saada, aga talle selgitati politseiametniku poolt, et kiirusemõõtja videosalvestisest ongi raske aru saada. 23.12.
2. a soovis H. Visse tutvuda Jõgeva politseimajas kiirusemõõtja videosalvestisega. H. Vissele saadeti link, mille kaudu pääseb videofailile LE 0830_241219_150533_018040.asf File Type Group 18 12,7 MB. Videofaili korduval läbivaatusel võib öelda, et menetlusaluse isiku sõiduki möödasõidu manööver ja selle sõiduki reastumine sõidukite kolonni keskele videofaililt kindlasti ei nähtu. Ka kiirusemõõtja mõõtmistulemuse kujunemine pole videofaililt jälgitav. Videofail on kehva kvaliteediga, kiirusemõõtjale vihmas ja pimedas vastuliikuvate sõidukite tuled pimestavad videokaamerat. Kohtuvälise menetleja 23.01.
3. a kirjalikus seisukohas on järgnev tekstilõik - “videosalvestusest nähtub, et Heiki Visse liikus 2+1 sõidurajal ja möödus kõrval sõidurajal sõitnud mitmest sõidukist ning reastub seejärel sõidukite kolonni keskele.” Nagu märgitud, videofaili korduval läbivaatamisel möödasõidule sarnast manöövrit ei nähtu. Kohtuvälise menetleja seisukoht sisaldab tekstilõiku - “Rikkumine on tõendatud videosalvestusega 19.12.
4. a, et fikseeritud on kiirusemõõturi lugem 134 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 100 km/h”. Tõepoolest, lugem 134 km/h kiirusemõõtja ekraanile ilmus, kuid see lugem ei ole seostatav menetlusaluse isiku sõidukiga. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud ja väärteomenetlus tuleb lõpetada, sest muid väärteo toimepanemist tõendavaid tõendeid pole esitatud. Arvestades eeltoodut ei saa menetlusalune isik nõustuda kirjaliku menetlusega ja soovib suulist kohtuistungit ühes kiirusemõõtja LaserCam 4 LE 0830 videosalvestise läbivaatamisega kohtuistungil.
5. Tartu Maakohtu 29.01.
6. a määrusega võeti H. Visse ja tema kaitsja kaebus menetlusse ja määrati kohtuistungi aeg.
7. Asja arutati avalikul kohtuistungil 05.03.
8. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestist ning kuulati üle tunnistaja ja menetlusalune isik. 05.03.
9. a peetud istungil jäid H. Visse ja tema kaitsja A. Šuvalov esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja taotles üle kuulata tunnistajana patrullpolitseinik Imre Paat ning võtta asja materjalide juurde seadme LaserCam 4 andmete salvestamise väljavõte andmebaasist PROLOG. 3
10. Tunnistaja I. P, kes töötab Tartu politseijaoskonna patrullitalituses alates
11. a märtsist, andis kohtus ütlusi, et 19.12.
12. a teostas ta koos patrullpolitseinik O.Viga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklusjärelevalvet laserkiirusmõõtjaga LaserCam
13. Detsembrikuus kella kolme paiku oli juba hämar. Teekate oli niiske, otsest vihmasadu ei olnud. Kell 15.05 fikseerisid nad Tartu suunas nende poole läheneva sõiduki kiiruseks 134 km/h. Ta kasutas kiiruse mõõtmisel lasermõõtja optilist sihikut, mistõttu on täiesti kindel, et fikseeris just menetlusaluse isiku poolt juhitud ja hiljem kinni peetud musta värvi Mercedes maasturi kiiruse. Kui Mercedes reastus tagasi, möödus teisest reast üks valge buss, mille kiiruseks fikseerisid 131 km/h. Oli plaanis mõlemad sõidukid peatada, aga buss sõitis teises suunas, seetõttu otsustasid, et peatavad Mercedese, mille kiirus oli suurem. Tunnistaja andis ütlusi, et kuigi videolt on Mercedese ümberreastumist halvasti näha ja seda võib valgusvihkude järgi üksnes eeldada, siis rikkumise tuvastamisel ta nägi läbi optilise sihiku menetlusaluse isiku sõiduki ümberreastumist. Kui mõõta kiirusmõõturiga LaserCam 4 sõiduki kiirust, ei tohi mõõtesignaali mõõtealas olla teisi sõidukeid. See tähendab, et sõiduki, mille kiirust mõõdetakse, ja mõõturi vahel ei tohi olla teisi objekte. Mõõteprotsess jääb poolikuks, kui vahele tuleb mingi muu objekt ja kiirusemõõtja läheb nulli Sel hetkel, kui ta Mercedese kiirust mõõtis, ei olnud seal mingit objekti ees, vastasel juhul ei oleks tabloole ilmunud kiirusnäit. Ta nägi, et tegemist oli musta värvi maasturiga, mille taga liikus valge mikrobuss. Nii kaugelt ei olnud numbrimärki näha. Ta ei saanud kogu teekonna jooksul menetlusaluse isiku musta värvi maasturit filmida, kuna see oli pärast ümberreastumist teise sõiduki taga, kuid tal oli sõidukiga silmside kuni numbri tuvastamiseni. Tunnistaja selgitas, et selleks, et laserkiirusemõõtja mõõdaks, tuleb sihik täpselt suunata objekti peale, eksimisvarianti seal ei ole. Sellistes ilmastikutingimustes ja valgusoludes on salvestunud videopilt üsna kehv. Selleks ongi olemas seadmel optiline sihik, mida ta kasutas. Objektile tuleb konkreetselt sihtida. Optika lihtsustab mõõtmisprotsessi – ta näitab objekti, objekti kaugust, mida mõõdetakse, mõõtekiirust, mida sihtida. Kui Mercedese kiirus 134 km/ h sai mõõdetud ja ta reastus teise sõiduki taha, siis Mercedese kiirust enam mõõta ei saanud, sest läbi mitme sõiduki ei saa mõõta. Kui Mercedes läks teise ritta, mõõtis tunnistaja valge Renault bussi kiirust. Buss reastus hiljem musta Mercedese taha. Ta nägi, et Mercedes reastus, ta teadis täpselt selle auto positsiooni. Kuna sõidukiirused olid üsna suured, siis liiklust ohustamata ei saanud sõidukit koheselt peatada. Nad järgnesid sõidukile. Paar kilomeetrit Tartu poole said Mercedese peatada. Kui rikkumine on videosalvestatud, siis lasevad nad menetlusalusel isikul sellega koheselt tutvuda. Laserkiirusemõõtja on varustatud värvilise ekraaniga ja sealt saab videoid taasesitada. Nad viisid läbi kiirmenetluse. Menetlusalune isik oli nõus oma rikkumisega. Kiirmenetlust ei kohalda nad kunagi, kui isik oma rikkumisega nõus ei ole. Sõiduauto Mercedes roolis oli sama härra, kes on täna kohtus. Ta oli nõus kiirmenetlusega ja tunnistas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et tegi 2+1 sõidureal möödasõitu.
14. Menetlusalune isik H. Visse taotles kohtuistungil otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist. Menetlusalune isik H. Visse andis istungil ütlusi, et ta sõitis Tallinn-Tartu maanteel Tartu poole. Ühel hetkel Puurmani silla peal avastas, et politseisõiduk on tema taga ja ta peatas oma auto. Politseinik ütles, et ta ületas kiirust. Politseiautos pakuti vaadata videosalvestust. Video pealt ei olnud aru saada, et tema kiirust ületas. Hakati vormistama pabereid, et ta on kiirust ületanud, et tegemist on kiirmenetlusega. Alles hiljem hakkas ta mõtlema, et millise sõiduki kiirust siis mõõdeti. Kui üherealine lõppeb ja algab 2+1 sõidurada, on möödasõidukoht. Ta teostas 2+1 tee alguses möödasõidu ja reastus ümber esimesse ritta autode vahele. Tema sõiduki ees ja külje peal olid autod. Ütluste andmisel ei osanud ta midagi kirjutada. Ta ei ületanud kiirust enda teada. Kaherealise alguses ta läks ühest autost mööda, kuid video oli 2+1 lõpus tehtud. Nii ta protokolli kirjutaski, et kaherealisel tegi möödasõitu. Ta ei tea, mida mõõdeti ja kunas mõõdeti. Hiljem video pealt nägi, et kui tema auto number ilmus nähtavale, oli sõiduki kiirus 93 km/h. Hiljem, kui ta sai politseist video, ei nähtunud 4 sealt midagi, tema sõidukit ei ole näha. Ta ei saa kuidagi öelda, et sõiduk, kes reastub teisest reast esimesse ritta, oleks tema sõiduk.
15. Kaitsja oli seisukohal, et väärteootsus tuleb tühistada, menetlus lõpetada ja menetluskulud riigilt mõista välja. Kaitsja hinnangul on käesolevas väärteoasjas kohtuvälisel menetlejal probleeme tõendamisega. Kohtuväline menetleja püüab kohut veenda selles, et auto fotodel, millel on kiirusemõõtja rist peal, on menetlusaluse isiku auto. Videosalvestuse kõige tähtsam koht on 15.05.37, kus on kiirus
16. Järgmisel hetkel liigub kaamera ehk mõõteriist maha sellelt sõidukilt, mille kiiruse mõõtmist alustati, kuid mille marki ega numbrimärki videosalvestiselt tuvastada ei ole võimalik. Tegemist on tundmatu sõidukiga. Edasi liigub kiiruskaamera juba bussi peale. Tuvastamata on, millise sõiduki kiirus oli 134 km/h. Kohtuväline menetleja väidab, et see on menetlusaluse isiku auto, aga see ei ole nii. Videosalvestis ja tunnistaja ütlused ei asenda mõõtmisel tehtud viga. Vaidlust ei ole, et kaherealisel tegi menetlusalune isik möödasõitu, vaidlus on selles, millal see oli. Menetlusalune isik ütleb, et see oli kaherealise alguses. See ei puutu sellesse väärteosündmusesse.
17. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et väärtegu on leidnud tõendamist ja taotles kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused 11.

§ 123

lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
2. LS § 50 lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3. Vaidlus puudub asjaolus, et H. Visse juhtis
4. detsembril
5. a kella 15.05 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
6. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz GLE 350D registreerimismärgiga XXX XXX teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 100 km/h. Vaidlus on selles, kas H. Visse juhitud sõiduk ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h ning kas kiiruse mõõtmise asjaolud on tuvastatud vastavalt kehtestatud nõuetele.
7. Kohtu seisukohalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. Kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduse alusel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Väärteo toimepanemine on nõuetekohaselt fikseeritud ja ka tõendatud. Kiirmenetluse otsuses on süüteo toimepanemise koht märgitud ära maakonna ja maantee kilomeetri täpsusega, samuti on märgitud süüteo toimepanemise kellaaeg.
8. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (

§ 55lg 1 p-d 1-3).

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on H. Vissele kiirmenetluse läbiviimisel selgitatud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning H. Visse on õiguste tutvustamise kohta andnud allkirja. Kiirmenetluse otsuses on H. Visse allkirjaga fikseeritud menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Menetlusalusele isikule on võimaldatud anda ütlusi, 5 mida H. Visse ka tegi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on H. Visse ütlused: „Kaherealisel tegin möödasõidu, mõlemad read ühes suunas“. Menetlusalusele isikule tutvustati kiiruse mõõtmise tulemust, H. Visse oli menetlusaluse isikuna ülekuulatud ning talle oli antud võimalus anda omapoolseid ütlusi rikkumise kohta. Õiguste ja kohustuste selgitamine, kui faktiline asjaolu, on tuvastatud menetlusaluse isiku allkirjaga ning H. Visse ei ole vaidlustanud, et see on tema allkiri.

1. H. Visse on saanud seaduses ette nähtud õigusi kasutada. Tal oli õigus ja võimalus avaldada juba kohapeal, et tema õigusi on rikutud ja välja tuua, millega. Juhul, kui menetlusalune isik ei oleks oma õigustest ja kohustustest aru saanud või neid ei oleks talle tutvustatud koos kiirmenetluse erisustega, oli tal võimalus see oma ütlustes ära märkida. Seda menetlusalune isik ei teinud. Seega on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja selgitas menetlusalusele isikule menetlustoimingu eesmärki ja tema õigusi. Samuti leiab kohus, et menetlusalune isik on andnud ütlusi väärteo toimepanemise kohta. Protokollist on üheselt aru saada, et H. Visse selgitus on antud kiiruse ületamise kohta. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole kohtueelse menetluse käigus rikutud.
2. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik H. Visse pani toime kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise. See on leidnud kogumis tõendamist videosalvestisega (videofail LE0830_241219_150533_018040.asg) ning politseiametnikust tunnistaja I. Pi ütlustega. 19.

§ 31

lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele. 20. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. 21. H. Visse on nii kaebuses kui kohtuistungil väitnud, et tegi möödasõidu kohe 2+1 alguses, kuid videosalvestisel on mõõdetud kiirust 2+1 tee lõpus ning ei saa kuidagi näha, et sõiduk, kes reastub teisest reast esimesse ritta, oleks tema sõiduk. H. Visse ütluste kohaselt ei ole tema arvates kiiruse mõõtmisel täidetud nõuet, mis tuleneb „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 p-st 2, mille kohaselt lasermõõturiga LaserCam 4 ei tohi mõõtesignaali alas olla teisi sõidukeid. 22. Kohus menetlusaluse isiku selliste väidetega ei nõustu ja põhjendab seda järgnevalt. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas, et rikkumine leiab aset 19.12.2024. a kell 15.05 maanteel nr 2 ja 139. kilomeetril. Salvestisel on näha mõõteseadme number LE0830. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas 1 on välja toodud, et põhimaantee nr 2 (E263) nimi on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa. 23. Märgitud salvestiselt nähtub, et kiirmenetluse otsuses etteheidetud kiiruse ületamine leiab aset video esimesel kahel sekundil. Kell 15.05.33 kuni 15.05.34 näitab kiirusmõõturi lugem mõõdetava sõiduki sõidukiiruseks 134 km/h ning järgmised kaks sekundit kiirus veidi väheneb, s.o kuni kell 15.05.36. Video esimesel kahel sekundil on näha, kuidas tume sõiduk 6 liigub sõidutee keskelt parempoolsele, s.o esimesele sõidurajale. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et lasermõõturi sihikut tähistava risti keskpunkt püsib 4 sekundit, s.o 15.05.33 kuni 15.05.36 samal tumedal sõidukil, mis sõidutee keskelt reastub parempoolsele sõidureale eespool liikuva sõiduki taha, jäädes sõidukite rivis kaamera poolt vaadates teiseks. Seejuures kiirusmõõturi sihiku keskpunkt liigub antud sõidukiga videopildil nö kaasa ning ei kaota sõidukiga kontakti kuni 15.05.37, mil kiiruse mõõtmise katkeb ja seadme lugem näitab nulli. Kuigi edasi liigub kiirusmõõturi sihik kell 15.05.37 paremale, s.o 2+1 teisel sõidurajal liikuvale valgele bussile, mille kiirus on fikseeritud kuni 15.05.44, on võimalik jälgida, et sama tume sõiduk, mille kiiruseks fikseeriti 134 km/h, eristub kogu video vältel teistest sõidukitest muuhulgas ka oma kõrguse poolest ning mõõtmiskohale lähenedes saab salvestise 22. sekundil tuvastada selgelt sõiduki margi ja registreerimisnumbri, s.o XXX XXX . Eeltoodu on üheselt tuvastatav, kui videot vaadata sekund sekundi haaval stopp-pausidega, pööramata pilku teistele objektidele ja sõidukitele. Video lõpukaadritelt nähtub ka see, et sõiduki Mercedes-Benz reg-nr XXX XXX puhul on tegemist maasturiga, mis on märgatavalt kõrgem tema ees sõitnud sõidukist. Teisi menetlusisiku sõidukile sarnaseid sõidukeid rikkumise ajal vaateväljas ei ole. 24. Samuti on eelnevaga ümberlükatavad menetlusaluse isiku väited selle kohta, et tema sõiduk ei saanud videolt nähtuvad mõõtmise kohas ümberreastumist sooritada, kuna ta tegi seda oluliselt varem, s.o 2+1 tee alguses. Tuleb rõhutada, et kuigi videosalvestisel on mõõtmise alguse faasis menetlusaluse isiku sõiduki kujutis ähmane, on sõiduki ülaosa siiski eristatav teistest sõidukitest ka oma kõrguse poolest. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, nähtub video esimesel kahel sekundil, kuidas menetlusaluse isiku sõiduk, millel püsib lasermõõturi sihik, liigub sõidutee keskelt parempoolsele, s.o esimesele sõidurajale. Tunnistaja I. P kinnitas, et kui Mercedes reastus tagasi teise ritta (tunnistaja poolt vaadatuna), möödus teisest reast valge Renault buss, mille kiiruseks nad fikseerisid 131 km/h, mis seejärel reastus Mercedese taha. See asjaolu nähtub ka videosalvestise 14. sekundil, mil seesmisel sõidurajal liikuv valge buss (mille kiiruseks on enne ümberreastumist fikseeritud 131 km/

1. h)reastub just selle tumeda sõiduki taha, mille kiirust video algussekunditel mõõdetakse, st menetlusaluse isiku sõiduki taha ning kogu salvestise vältel ühtegi teist sõidukit kahe eelnimetatud sõiduki vahel ei liikunud. Seega asub kohus seisukohale, et videosalvestise esimestel sekunditel sõidutee keskelt ümberreastunud tume sõiduk sai olla vaid menetlusaluse isiku juhitud Mercedes-Benz, reg-nr-ga XXX XXX . 25. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega selles, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevat nõuet, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Tunnistaja I. Pi ütluste kohaselt on ta täiesti kindel, et lasermõõtjaga fikseeritud kiirus 134 km/h on just selle musta Mercedese kiirus, mille nad hiljem peatasid. Tunnistaja selgitas, et ta kasutas mõõtmisel optilist sihikut. Seega ei ole kohtul kahtlust selles, et kiirust mõõtnud politseinik oleks eksinud sõidukis, millele ta kiirusmõõteseadme sihiku suunas. Tunnistaja I. P kinnitas, et sel hetkel, kui ta Mercedese kiirust mõõtis, ei olnud menetlusaluse isiku sõidukil ees ühtegi objekti, vastasel juhul ei oleks ilmunud sinna ka kiirus, kuna sellisel juhul kiirusemõõtja läheb nulli. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas videosalvestiselt nähtuv selles, et mõõteseadme laserkiir on neil sekunditel, mil tumeda sõiduki kiiruseks näitab kiirusmõõturi lugem 134 km/h, suunatud vaid ühele sõidukile ega saanud mõõta juhuslikult eemal olevate sõidukite kiirust. Tunnistaja I. Pi ütluste kohaselt, kui Mercedese kiirus 134 km/h sai mõõdetud ja ta reastus teise sõiduki taha, siis Mercedese kiirust enam mõõta ei saanud, sest läbi mitme sõiduki ei saa mõõta. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul välistatud, et laserkiirusmõõtur oleks saanud mõõta teist, sh menetlusaluse isiku ees sõitnud sõidukit. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega ja salvestiselt nähtuvaga kogumis on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel ei mõjutanud sõiduki lähedal 7 sõitvad teised sõidukid kuidagi mõõtmistulemust ning mõõteseadme lasersihik oli kiiruse 134 km/h kuvamise ajal suunatud just H. Visse sõidukile Mercedes-Benz. 26. Eeltoodu on kooskõlas laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE0830 andmebaasi PROLOG väljatrükiga, mis kajastab kiirusmõõturi LaserCam 4 poolt 19.12.2024 salvestatud andmeid alates kell 15.05.33 kuni 15.05.55. Tunnistaja I. P kinnitas, et laserkiirusmõõtja andmete väljatrükil olev operaator numbriga 004702 on tema. Väljatrüki pöördel on esimesel fotol nähtav kiirusmõõtja laserkiire asukoht ehk rist tumedal sõidukil ajahetkel, mil fikseeriti sõiduki maksimaalne sõidukiirus 134 km/h ning teisel fotol asub Mercedes mõõteseadme läheduses, mil on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber. 27. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 27. Tunnistaja I. P teostas manuaalselt laserkiirusemõõturiga kiiruse mõõtmist. 04.08.2022.a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik I. P läbinud 18.04.2018.a mõõtealase koolituse – kiirus (laser, radar) ja 15.12.2017. a mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter, narko). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0830 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 12.07.2024. a. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. 28. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et H. Visse juhtis 19.12.2024.a kell 15.05 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 139. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz GLE350D reg-nr-ga XXX XXX kiirusega 134 km/h+/-4 km/h. Sellega ületas H. Visse antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 100 km/h mitte vähem kui 30 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 29. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. . Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, pole kahtlust selles, et selline kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga. Maantee 2+1 teelõigul ümberreastumisel eeldab ees liikuvatest sõidukitest möödumine neist kiiremini sõitmist ja tagasireastumist. Ei saa ka mööda vaadata sellest, et H. Visset on eelnevalt kiiruse ületamise eest karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Ei ole eluliselt usutav, et kogenud juht ei taju, et ta ületab lubatud piirkiirust suurel määral, s.o vähemalt 30 km/h. H. Visse pidi vähemalt möönma nii suures ulatuses kiiruse ületamist. Seetõttu on kohus veendunud, et H. Visse pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 30. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 8 31. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. 32. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 33. Kohus tuvastas, et H. Visse tegevuses KarS §-s 57 kergendavaid asjaolusid ega ka KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 34. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H. Vissel üks kehtiv väärteokaristus – 16.07.2024 määrati talle LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 140 eurot. H. Vissel on 4 arhiveeritud karistust kiiruse ületamiste eest 2013. aastast kuni 2020. aastani. Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui ka ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses kiiruse ületamisega pikema aja jooksul. Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et H. Visse on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste sooritamist ning määratud karistused ei ole tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud. 35. Kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem ning seda järgnevatel põhjustel. H. Visse ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/
2. h)keskmises määras. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Kohtu arvates mõjutab kiiruse ületamine ka liiklusõnnetusse sattumise ohtu, eriti tiheda liiklusega maanteel ning möödasõitu tehes. Samuti mõjutab piirkiiruse ületamine avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka sellega, et H. Visse pani väärteo toime suure liiklustihedusega põhimaanteel pealelõunasel ajal, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Samas arvestab kohus sellega, et kiiruse ületamine ei toimunud vastassuunavööndis, vaid teelõigul, kus oli ühes suunas kaks sõidurada. 36. Karistust mõistes tuleb lähtuda põhimõttest, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kuna karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H. Vissel kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi ning isik ei ole väljendanud oma kahetsust, on kohtuväline menetleja õigustatult määranud talle karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema, s.o 70 trahviühikut. Kohus leiab, et väärteootsuses karistuseks mõistetud rahatrahv üle sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud, proportsionaalne ning vastab H. Visse süü suurusele ja teo toimepanemise asjaoludele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse rahatrahvi vähendamiseks, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse muutmata. 37. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada H. Visset edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine 70 trahviühiku ulatuses. 38. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H. Visse ja tema kaitsja kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.12.2024. a üldmenetluse otsuse 9 väärteoasjas nr 2780,24,019403 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud H. Visset karistada rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. 39. Kaitsja on esitanud 04.03.2025 taotluse kaitsjatasu 510 eurot hüvitamiseks.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu 510 eurot H. Visse kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas kohtunik 10