Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1098 Määruse kuupäev 24. aprill 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2025 Viru Vanglale avalduse, milles selgitab, et talle anti
3. märtsil 2025 lihavaba õhtusöök. Kaebaja teavitas sellest koheselt valvurit. Kaebaja jäi ilma õhtusöögita. Kaebaja palub talle heastada tekitatud kahju ning väljastada talle kuiveine.
4. Kaebaja esitas
5. aprillil 2025 vanglale avalduse, milles põhjendab, et
6. aprillil 2025 oli õhtusöök ilma kalata. Kaebaja teatas sellest koheselt valvuritele. Kaebaja jäi ilma õhtusöögita. Kaebaja palub heastada talle tekitatud kahju ning väljastada kaebajale kuiveine.
7. Tartu Vangla käsitles
8. aprilli
9. a vastuses nr 2-2/3-25/2659-2 kaebaja
10. märtsi ja
11. aprilli
12. a avaldusi märgukirjadena. Vangla selgitas kaebajale, et toitu väljastatavaid töölisi on instrueeritud suppi enne katlast väljastamist segama, et kõik komponendid jaotuksid võimalikult proportsionaalselt, kuid katlatoidu jagamisel ei saa köök või toidujagaja tagada kõikide komponentide võrdset jaotumist kõikide sööjate vahel. Kogu toit valmib vastavalt kalkulatsioonikaartidele, mis tähendab, et ettenähtud toiduained olid supis olemas ning toiduga saadav energia oli kaebajale tagatud. 3-25-1098
13. Kaebaja esitas
14. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt hüvitise (kaks kuiveinet) väljamõistmiseks. Kaebaja põhjendab, et
15. märtsil 2025 anti talle lihavaba õhtusöök ja
16. aprillil 2025 ilma kalata õhtusöök, mida kinnitas toitu jaganud kinnipeetav. Kaebaja teavitas eeltoodud sündmustest koheselt valvureid. Kaebaja oli sunnitud vangla tegevuse tõttu tundma nälga. Kaebaja märgib, et esitas vanglale
17. märtsil ja
18. aprillil 2025 kahju hüvitamise taotlused, mille vangla registreeris ekslikult märgukirjadena. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõendite kogumist ning kaebaja nime tähemärkidega asendamist.
19. Viru Vangla esitas
20. aprillil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla teatab, et kaebaja avalduste alusel ei ole kahjunõude menetlust algatatud. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kuna kaebaja selgitab, et esitas Viru Vanglale taotlused kahju hüvitamiseks, mille vangla kvalifitseeris ebaõigesti märgukirjadena, ning soovib kohtule esitatud kaebuses vanglalt hüvitise väljamõistmist, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses kaebaja ebapiisava toitlustamisega

1. märtsil ja
2. aprillil
3. Kuivõrd kinnipeetavate toitlustamine toimub vangla kulul, siis ei saanud kaebajale tekkida varalist kahju, vaid üksnes mittevaraline kahju. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust, kuna kaebaja pidi tundma ebapiisava toitlustamise tõttu nälga.
4. Kohus ei asu käesolevas asjas seisukohale, et kaebajal on hüvitamiskaebuse osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja esitas vanglale
5. märtsil ja
6. aprillil 2025 avaldused, milles kirjeldab talle tekitatud kahju, ning vangla on
7. aprilli
8. a vastusega nr 2-2/3-25/2659-2 kaebaja avaldustele vastanud. Siiski ei pea kohus X kaebuse sisulist menetlemist põhjendatuks. 8.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele (VangS § 47 lg 1). Kinnipeetava päevane toidunorm peab katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset. Toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel (sotsiaalministri
2. detsembri
3. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ § 1 lg-d 2 ja 4, § 2 lg 1, § 3 lg 6).
4. Asjaolu, et kaebaja
5. märtsi
6. a õhtusöök ei sisaldanud liha ning
7. aprilli
8. a õhtusöök ei sisaldanud kala, ei saanud langetada kaebajale määratud päevast kogukaloraaži 2 3-25-1098 oluliselt ega saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi ja näljatunnet. Liha ja kala puudumine ei tähenda, et kaebaja oleks õhtusöökidest ilma jäänud. Kaebaja toitlustamine oli muus osas nõuetekohane ning kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaebajale kaasa selliseid ülemääraseid kannatusi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks.
9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
10. juuni
11. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Haldusasjas esitatud tõendeid arvestades on kohtule usutav, et kaebaja
12. märtsi
13. a õhtusöök ei sisaldanud liha ja et
14. aprilli
15. a õhtusöök ei pruukinud sisaldada kala (vt Viru Vangla teise üksuse valvuri
16. märtsi
17. a ettekannet nr 3-25-1398 ja vanemvalvuri
18. aprilli
19. a ettekannet nr 3-251567), kuid see ei õigusta kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla on kaebajale
20. aprilli
21. a vastuses nr 2-2/3-25/2659-2 õigesti selgitanud, et toidujagajal ei ole portsjonite jagamisel võimalik igakordselt tagada toidukomponentide võrdset jaotumist kõikide sööjate vahel. Samuti ei saanud kaebajale määratud päevane kogukaloraaž vangla tegevuse tõttu oluliselt väheneda, arvestades, et muus osas oli talle nõuetekohane toitlustamine tagatud. Kaebajale ei ole saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Seega ei saanud vangla põhjustada kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3