Obsah (6)

§ 207§ 119§ 121§ 37§ 201§ 187

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla dušši kasutada. Tegemist on väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Alates 04.07.2024 on kaebajal võimalus kasutada dušši kell 13-15 ja kell 18-19.30, duširuumis on kolm kohta ja osakonnas on 40 kinnipeetavat. Varem oli osakond avatud ja dušši sai kasutada 8 tundi ja 35 minutit päevas. Kaebaja soovib kasutada dušši enne lõunat ja vajaduse korral (näiteks enne saatmist). Kaebajale on meditsiiniliselt näidustatud kasutada dušši kolm korda nädalas. Kaebajale on põhjustatud kannatusi. Nõude aluseks on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kõrval põhiseaduse § 25 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad. Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle advokaadi määramiseks.
2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 08.04.
3. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 2.
4. Esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). 2.

1. Kohtu hinnangul ei ole toimunud kaebaja õiguste intensiivset rikkumist. Vangistusseaduse § 50 lg 2 näeb ette, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebaja kirjelduse põhjal on tal võimalus kasutada dušši kindlatel kellaaegadel, reeglina on selleks eraldatud aeg igal päeval 3,5 tundi, dušikohti on kolm ja neid kasutavaid kinnipeetavaid ligikaudu
2. Lihtne arvutus näitab, et duši kasutamise aega on keskmiselt 1,8 tundi ehk 108 minutit ühe kinnipeetava kohta nädalas (7 päeva x 3,5 tundi x 3 dušikohta / 40). See tähendab, et kaebajale on loodud õigusnormis sätestatust oluliselt avaramad võimalused duši kasutamiseks. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. 2.
3. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks. Seda, et kaebajal ei ole võimalust kasutada dušši enne lõunat või omal äranägemisel, ei saa pidada sellise intensiivsusega sündmuseks, et põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise määramine. Duši kasutamise kord võimaldab kaebajal järgida arsti soovitust kasutada dušši kolm korda nädalas. 2.
4. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kohus märgib, et selle taotluse lahendamine ei ole ka võimalik, kuna kaebaja ei täitnud kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises ulatuses taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. See tähendab, et täidetud on ka

§ 121

lg 1 p 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus - kaebus ei vasta

§ 37

-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Ilma eelnimetatud andmeteta ei saa kohus lahendada riigilõivu küsimust, see aga on omakorda kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. 2.

1. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine. Täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates kohtuasjades esitatud avalduste põhjal võimeline ise koostama kaebuse ja esitama vaidluse käigus oma seisukohti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. X.X. esitas 30.04.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.
3. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist või uue otsuse tegemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse põhjendused kattuvad suures osas kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 08.04.
5. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) ja ka põhjusel, et kaebus ei vasta

§ 37

-39 nõuetele, kuna kaebaja ei täitnud tegelikult kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises ulatuses taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega (

§ 121lg 1 p 2).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. 4.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.04.
2. a määruse põhjendustega ka osas, mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3