← Eesti

2-25-3712/11

KOHTUOT SUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3712 Tsiviilasi S. T. hagi R. T. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. T. (isikukood XXX) Kostja R. T. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  3. Lahutada S. T. ja R. T. abielu, mis on registreeritud xxxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Otsuse edastamine Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja poolte seisukohad
  5. S. T. (hageja) esitas
  6. märtsil 2025 hagi R. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppes abieluline kooselu umbes kolm aastat tagasi. Kostja elab hagejaga samas majas oma sõbranna juures. Hageja ja kostja vahel on tõsised erimeelsused. Nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine on võimatu.
  7. Kostja märkis enda vastuses, et on kahe aasta jooksul korduvalt avaldanud soovi abielu lahutada, aga hageja pole selles osas koostööd teinud. Kostja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagi abielu lahutuse nõudes õigeks. Kohtu seisukoht
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega saab kohus hagi rahuldada, kui abikaasade abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abielulist kooselu pole ja on alust arvata, et sellist kooselu ei taastata. 3.
  9. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis xxxx (dtl 8). Hageja on esile toonud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ca 3 aastat tagasi ning tõsiste erimeelsuste tõttu pole võimalik abielusuhet taastada. Kostja on välja toonud, et on soovinud viimased kaks aastat abielu lahutada ning ta ei soovi samuti enam abielu jätkata ning on abielu lahutusega nõus. Kostja on võtnud hagi õigeks (dtl 92-93). Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagejal ei ole soovi suhteid taastada ning kostja on lahutusega nõus, mistõttu puudub alus arvata, et hageja ja kostja kooselu saaks taastada. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit korraldamata. Seega tuleb hageja ja kostja vahel Tallinna Perekonnaseisuametis
  10. mail 2016 sõlmitud abielu lahutada ning esitatud hagi rahuldada.
  11. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.