Hageja tõi esile, et kostja on kohtule teatanud, et omandas hagejale kuuluva mõttelise osa kaasomandist 17.12.2024 müügilepinguga. Seega on toimunud kohtuväliselt sisuliselt hageja nõude rahuldamine - kaasomand poolte vahel on lõppenud ja hagi eesmärk on sellega saavutatud. Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja 31.12.2024 avaldusele.
) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagist ja vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 9.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Menetlusosalistel ei ole vastastikku vastuväiteid hagist ja vastuhagist loobumisele ja mõlemad taotlevad menetluse lõpetamist. 10. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist ega vastuhagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist ja vastuhagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 13. Tuvastusnõude osas on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 14.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3 15. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka
(
lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). 16. Kuivõrd menetlusosalised on oma hagidest loobunud, tuleb kohtu hinnangul jätta
Lähtuvalt menetluskulude sellisest jaotusest, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine 17.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 18.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse ka siis, kui hageja loobub hagist. 19. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses hagist loobumisega, ja kostja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlused poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. 20. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja menetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot ja see tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele hageja kontole nr xxxx. 21. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu 2 x 420 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 ja 2 tagastab kohus kostjale pool tsiviilasja menetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 (2 x 210) eurot ja see tuleb kanda vastavalt kostja taotlusele kostja kontole nr xxxx. Kohtu täiendavad selgitused 22.
lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 23.
Samas võivad pooled
lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. Seega märgib kohus, et kompromissi kinnitava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Hagist ja vastuhagist loobumise tõttu menetlust lõpetava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 4 24.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.