lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.K Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; töökoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.01.2014. a otsusega
lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteomenetluses karistatud 13-l korral Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254 Süüdi tunnistada K.K
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber
lg 1 järgi, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kohtuotsuse koopia saata prokurörile, kannatanule, kaitsjale ja süüdistatavale. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa esitada apellatsiooni käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon K.K-d süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01. - 21.06.2012 võttis Tartus, Kopli 1 Tartu Kutsehariduskeskuse ühiselamu toast 309B võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J.R. mündikogu väärtusega 260 €. Sellega pani K.K toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada K.K-d
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, on rahalise karistuse suuruseks 224 eurot.
lg 1 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvus- ega kompleksravi. - - 2 K.K-le esitatud süüdistus
lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 1) kannatanu J.R. ütlused tõendavad K.K poolt mündikogu vargust (tl 1-2); 2) tunnistaja M.M. ütlused selle kohta, et K.K tunnistas talle mündikogu vargust (tl 6-7); 3) kahtlustatava K.K ütlused selle kohta, et ta varastas 2012 suvel ühiselamu toast J.R. mündikogu (tl 8-10). Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb K.K
Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus oli 2012.a, s.o süüteo toimepanemise ajal 3,20 eurot.
Mündikogu, mille K.K endale võttis, ei kuulunud temale ja oli teise isiku omandi koosseisus.
Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus ei tuvastanud
§-s 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid ega
§-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on K.K varem kriminaalkorras karistatud ühel korral - Pärnu Maakohtu 20.01.2014. a otsusega
lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud, kuritegu toime pandud 2012.a. Väärteomenetluses on teda karistatud korduvalt, viimati 27.07.2013 .a ühistranspordiseaduse alusel. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik. K.K-d on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 20.01.
Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab
- - 3 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest saab järeldada, et kergemaliigiline karistus, rahaline karistus ei täidaks süüdistatava puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg tuleneb KrMS § 417 lg 2 ja on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ja asitõendid Kuriteoga, s.o mündikogu vargusega tekitas K.K kannatanule J.R.le 260 euro ulatuses varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot. Kuivõrd 40 euro osas lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse 08.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.