lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ning karistuseks määrati 1 aasta tingimisi vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga (§ 74), 2) Pärnu Maakohtu 02.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13380 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 eest 4 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti eelmises punktis nimetatud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis asendati 960 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, 3) Pärnu Maakohtu 14.05.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3542 karistatud KarS § 266 lg 2 p 3 ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi liitkaristuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistus loeti kaetuks eelmises punktis mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis asendati 960 tunni üldkasuliku tööga, 4) Pärnu Maakohtu 12.02.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11662 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust, mis loeti kartuks eelmises punktis mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mis pöörati täimisele. Isik vabastati 15.04.2013 tingimisi ennetähtaega katseajaga 1 aasta. Kandmata karistuseks 6 kuud ja 3 päeva vangistust, 5) Tartu Maakohtu 03.12.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9494 karistatud KarS § 4231 järgi tingimisi 6 kuu pikkuse vangistusega. Katseaeg 18 kuud (§ 74), 6) Tartu Maakohtu 06.04.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16- 1997 karistatud § 121 lg 2 p 2 ja 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi liitkaristusena 5 kuud vangistust, mis loeti kaetuks eelmises punktis mõistetud karistusega; KarS § 4231 järgi 10 kuu pikkune vangistus, mis suurendati eelmises punktis nimetatud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 478 päeva üldkasuliku tööga tähtajaga 21. aprill 2017, 7) Tartu Maakohtu 24.05.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-164520 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 4231 järgi liitkaristusega 6 kuud vangistus, mida suurendati eelmises punktis mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistus täidetud 14.03.2018.a.) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 4 1 alusel käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada D.H suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulude hüvitamine:
lg 1 alusel välja mõista D.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) eurot 80 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2019.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 15 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on D.H toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 09.11.2019 kella 17:32 paiku Viljandimaal Viljandi linnas Vene 23 juures mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,81 mg/l kohta. Ühtlasi puudus isikul juhtimisõigus. Nimetatud tegevusega rikkus D.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 03.12.
lg 41 alusel kohaldada D.H suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud
§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud
§ -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja 3 prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vast avuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 64,80 eurot. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (
Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 469,80 eurot: sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
S § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. D.H on kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2019, seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.11.2019.
lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.