lg 1 järgi tingimisi vangistus 5 kuud 28 päeva
Katseaja algus 19.04.2016 kuni 18.04.2017. - kaks kehtivat väärteokaristust; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus t uv asta s X.J-i (X.J) süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud 21.05.2015. a Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja otsusega nr 1-15-2702
a kella 01:42 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 171a juures suunaga Tammsaare tee mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,27 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,12 mg/l, lõplik lugem 1,15 mg/l) ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu pargitud sõidukit, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, LS § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuigi X.J rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis
lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega X.J pani toime
MS § 245 sätetest on abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav X.J ja tema kaitsja Natalia Lausmaa käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest X.J-ile karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustata vana kinnipidamise aeg 28.03.2020.a., s.o. 1 päev, seega ära kandmata karistuseks vangistus 9 kuud ja kuud 29 päeva.
lg 1,3 alusel asendada X.J-ile mõistetud ärakandmata vangistus 9 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäeva võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Seega oleks X.J-ile mõistetav üldkasuliku töö tundide arv 299, mis tuleb täita 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis- koha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata X.J-ile täiendavalt järgmised kohustused: - Vastavalt
lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub X.J temale
lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub X.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb X.J-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 64,80 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb X.J-il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või 2 joobe tuvastamisega tekkinud kulud. X.J-ilt liiklustrassoloogiaekspertiisitasu summas 413 eurot. tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 1353,80 eurot tuleb X.J-il tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 112,82 eurot. Asitõendid • 2 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 64, § 69, § 75, § 50 lg 1 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada X.J
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 9 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 9 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga 299 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel X.J üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.J kohustatud järgima
lg 1 p 1 -6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis- koha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama X.J määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 3
lg 1 p 1 alusel võtta X.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on X.J kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista X.J-ilt 876 eurot sundraha, ekspertiisitasu 413 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1353,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 112,82 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse X.J-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • 2 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.