Obsah (10)

§ 428§ 168§ 663§ 657§ 654§ 662§ 238§ 236§ 174§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-124571 Kohtuasi Osaühing

) § 429 lg 1)) vastu võtta ning asja menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3).

7.2. Maakohus selgitas menetluskulude jaotuse osas, et kuna praegusel juhul tasus kostja võla pärast hagi menetlusse võtmist, siis jäävad menetluskulud

§ 168lg 5 kohaselt kostja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa praegusel juhul kohaldada

§ 168

lg-t 6, sest kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid vaidles hagile vastu ning palus selle läbivaatamata jätta. Maakohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest, et kostja tegi enne hagi menetlusse võtmist hagejaga võla tasumise osas koostööd. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja põhjustas menetluse. 7.

1. Maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot on praeguse asja asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud ning lepingulise esindaja toimingute ajakulu on asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 1 tunni ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 82,50 eurot. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 212,50 eurot (110+82,50+20) ning mõistis need välja koos seadusjärgses määras viivisega. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
2. Kostja esitas määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonkaebusena), milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja palus teha uue lahendi, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 960 eurot. 8.
3. Kostja leidis, et maakohus rikkus mitmeid menetlusõiguse norme ning hindas vääralt esitatud tõendeid. Kostja leidis, et esitas maakohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste rikkumisest tulenev nõue oli põhjustatud arusaamatusest ning parkimistingimuste ebaselgest esitamisest. Kostja siiski täitis nõude, kuid sellele vaatamata pidi kandma hageja menetluskulud. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid seoses 12.11.2021 toimunud parkimislepingu rikkumisega aadressil Laeva 2 asuvas parklas. 8.
4. Kostja kordas määruskaebuses hagi vastuses esitatud väiteid selle kohta, et Kristiine Keskuse parklas ei olnud parkimistingimused arusaadavad. Samuti esitas kostja tõendina kirjavahetuse Laeva 2 büroohoone töötajaga, mis kinnitab, et kostja parkimine Laeva 2 büroohoone ees registreeriti ning kostja ei eiranud parkimistingimusi. 8.
5. Kostja hinnangul on esitatud selgitused ja tõendid piisavad selleks, et tõendada, et kostja ei pea hageja menetluskulusid tasuma. Kostja ei vaielnud hagile vastu, vaid soovis esitada vaidluse asjaolusid selgitavad vastuväited ja tõendid. Kostja vastas, et ei soovi esitada vastuhagi ning on nõus lahendama asja kompromissiga. Kostja on menetluse algusest peale soovinud asja kompromissiga lahendada. Kompromissläbirääkimiste ajal tasus kostja põhivõla ja kõrvalnõude. Seega lõppes menetlus kompromissläbirääkimiste ajal. Maakohus 3 2-23-124571 oleks pidanud juba menetlusse võtmise määruses selgitama, et menetlus lõpeb, kui kostja võtab hagi kohe õigeks.
6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja esitas määruskaebusele seisukoha nii 09.01.2024 kui ka 09.03.2024 menetlusdokumendis. Hageja esitas koos seisukohaga taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid hageja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud järgmised: 17.11.2023 maakohtu määrusega tutvumine (10 minutit); 04.12.2024 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine (25 minutit); 05.01.2024 kohtunõudega tutvumine (5 minutit); 09.01.2024 määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 20 minutit) ning 01.03.2024 määrusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 30 minutit). Kokku oli hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluse toimingute ajakulu 3 tundi 30 minutit. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega.
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. 12.

1. Määruskaebemenetluses asja lahendamise seisukohast on asjakohane üksnes määruskaebusele lisatud kirjavahetus kompromissläbirääkimiste kohta (määruskaebuse lisa 8), kuna selle tõendiga soovib kostja esitada vastuväited menetluskulude jaotuse kohta. Ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendid jätab kolleegium vastu võtmata, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamise piire arvestades selle lahendamiseks asjakohased. Kolleegium saab määruskaebuse lahendamisel lähtuda üksnes maakohtu lahendi piiridest. Hagist loobumise vastuvõtmisega ei lahendanud maakohus asja sisuliselt, vaid tegi menetluslikud otsustused (loobumisest vastuvõtmine), määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse. Seega saab ka ringkonnakohus vaadata määruskaebuse läbi ulatuses, milles maakohus asja lahendas. Kuna maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, ei saa ringkonnakohus hinnata kostja väiteid selle kohta, kas hageja nõue oli põhjendamatu ning oleks seetõttu tulnud jätta rahuldamata.
2. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus menetluskulud

§ 168lg 5 kohaselt õigesti kostja kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et kostja vaidles hagile vastu, leides, et ei ole parkimistingimusi rikkunud ning et hageja nõuded on alusetud. Viidatud asjaoludest ei saa teha järeldust, et kostja võttis hagi kohe õigeks, mistõttu menetluskulud oleks tulnud jätta

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Kompromissläbirääkimiste pidamine samal ajal, kui 4 2-23-124571 kostja võla tasus, ei anna samuti alust jätta menetluskulud hageja kanda. Kolleegium ei hinda kostja väiteid selle kohta, et hageja nõue oli tegelikult faktiliselt põhjendamatu. Kuna kostja tasus menetluse ajal hagejale hagis nõutud rahasumma, võis maakohus järeldada, et kostja on hageja nõude rahuldanud ja sellega on täidetud

§ 168lg 4 eeldused.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 14.
2. Kolleegium ei nõustu väidetega, et kostja oli algusest peale nõus sõlmima kompromissi. Kompromissiks ei saa pidada kostja hagivastuses (dtl 72–73) hagejale tehtud ettepanekut lõpetada vaidlus kompromissiga selliselt, et hageja võtab hagi tagasi, teeb kostjale parkimistingimuste rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse ning loobub kõigist nõuetest. Sellist ettepanekut ei saa pidada kompromissiks. Kostja on hagivastuses leidnud, et kuna parkimistingimused ei olnud talle arusaadavad, on hageja nõuded alusetud. Selliselt väljendatud seisukohast ei saa välja lugeda kostja väidet, et ta ei ole hagile vastu vaielnud. Asjaolu, et kostja pärast kompromissläbirääkimisi võla tasus, ei saa tõlgendada hagi õigeksvõtuna. 14.
3. Kostja hinnangul jättis maakohus talle selgitamata võimaluse hagi õigeks võtta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 66, 09.10.
4. a määrus) loetlenud kostja õigused menetluses, paludes kostjal vastata, kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et maakohus peaks menetlusosalisele igaks juhuks üksikasjalikumalt selgitama, mis on õigeksvõtt ning millistel tingimustel kohaldatakse

§ 168lg-t 6.

14.

1. Kostja esitas taotluse kohustada hagejat hüvitama kostjale kahju 960 eurot. Kostja ei ole oma kahjunõuet millegagi põhjendanud ega viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille alusel võiks kahjunõue kuuluda rahuldamisele. Kuna määruskaebusest ei selgu, milline kahju ja millisel alusel tuleks kostjale hüvitada, jätab kolleegium selle taotluse rahuldamata. 14.
2. Eeltoodud põhjendustel jääb kostja määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda.
3. Kuna maakohus määras kostja maakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda

§ 174lg 3 kohaselt ka ringkonnakohus.

Hageja koos 09.03.2024 seisukohaga esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja toimingud ringkonnakohtu menetluses järgmised: 17.11.2023 maakohtu määrusega tutvumine (10 minutit); 04.12.2024 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine (25 minutit); 05.01.2024 kohtunõudega tutvumine (5 minutit); 09.01.2024 määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 20 minutit) ning 01.03.2024 määrusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha esitamine (1 tund 30 minutit). Kokku oli hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluse toimingute ajakulu 3 tundi 30 minutit. Lepinguline esindaja osutas õigusabiteenuseid tunnihinnaga 110 eurot. 15.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et lepinguline esindaja esitas kostja määruskaebusele seisukoha kahel korral 09.01.2024 ja 09.03.2024, kuna maakohus küsis määruskaebusele kaks korda seisukohta. Viidatud dokumentidest nähtub, et seisukohad kattuvad sõnasõnalt kuni lehekülje 3 lõpuni, sealt edasi on lepinguline esindaja esitanud kolmel leheküljel täiendavad seisukohad määruskaebusele koos seisukohtadega määruskaebuses esitatud tõenditele. Kuna 09.03.2024 menetlusdokument täiendab osaliselt 09.01.
2. esitatud seisukohta, siis on ka selle dokumendi koostamise ajakulu kolleegiumi hinnangul 5 2-23-124571 põhjendatud ja vajalik. Kokkuvõttes on hageja lepingulise esindaja määruskaebemenetluses teostatud toimingud tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nende koostamise ajakulu ning lepingulise esindaja tunnitasu määr. Seega rahuldab kolleegium hageja menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teine lause).
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6