sätestatud kohustusi ning on rikkunud neid süüliselt, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Antud asjaolud on aluseks kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on asunud teadlikult seisukohale, et ei soovigi kohustustest vabastamist. 6.
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid A.L.-i tasumata nõuete hulgas omab ülekaaluka osa (93,34%) kohustus AS SEB Pank ees, mis tekkis põhjusel, et võlgnik tellis pangalaenu tagatiseks olnud hoone süütamise (et täita 3 kohustused kindlustushüvitise arvel). Võlgnik on 26.09.2013.a Tartu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi. 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on kohtule esitanud neli aruannet, millest viimased kaks pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud terve menetluse kestel töötu, kuid aktiivselt tööd otsinud. Samas pole võlgnik esitanud kohtule ühtegi tõendit tööotsingute kohta. Kohtu järelepärimisele vastas võlgnik 12.01.2024, et ei ole säilitanud tööotsimisega seotud kirjavahetusi, kuid teeb seda tulevikus. Järgmiste aruannetega tõendeid esitatud ei ole. Samal ajal on võlgnik ka öelnud, et on otsinud tööd erinevate tööandjate juures kohal käies ja helistades neile. Seega on kohtule antud info vastuoluline. Edastatud konto väljavõtetel sisuliselt tegevus puudub. Kohus kutsus võlgniku 16.04.2025 ärakuulamisele, võimaldades osaleda video vahendusel, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada tõendeid tööotsingute kohta. 9.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötutoetus ja pensionisamba laekumine summas 3049,06 eurot, millest eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud
Võlgnik on kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 4 Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kaks aastat ja kolm kuud. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud töötu ja väidetavalt tööd otsinud, kuid pole leidnud. Piiravate asjaoludena töö leidmisel tõi võlgnik 21.01.2024 kirjas välja enda vähese hariduse, eraisiku pankroti ning elukoha (maapiirkond). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit tööotsingute kohta ning võlgnik viibib alates 2024.a juunist Hispaanias, kus väidetavalt elab heade inimest abist. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. 19.04.2025 saatis võlgnik kohtule e-kirja, milles märgib, et kohtutäitur Tarvi Söömer on teadlikult esitanud aegumistähtaja ületanud nõude. Kohus on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud 2024.a maikuus pensionisamba väljamakse summas 3049,06 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele, vaid on saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Ka elukoha vahetus ja välismaale kolimine ei ole taganud võlgnikule paremaid sissetulekuid, mille arvelt võlausaldajate kohustusi täita. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus märgib, et võlgniku 19.04.2025.a teade, et kohtutäitur Tarvi Söömer on menetluses esitanud teadlikult aegumistähtaja ületanud nõude, ei kuulu käesolevas menetlusstaadiumis sisulise käsitlemisele. Kõik pankrotimenetluses esitatud nõuded ja nende õiguslikud alused on pankrotihalduri poolt kontrollitud, kohus on andnud nõuete põhjendatusele hinnangu 08.08.2022.a võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.L. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.