← Eesti

1-15-7765/146

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-15-7765

  1. juuni 2025 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Albert Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Albert Solodovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit
  4. mai 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  8. Määruskaebus rahuldada.
  9. Jätta rahuldamata Albert Solodovi valitud kaitsja taotlus määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Ida-Viru Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega tunnistati Albert Solodov süüdi tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel ning mitmes kuriteos vara, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu. Liitkaristuseks mõisteti talle surmanuhtlus, mis asendati Tallinna Linnakohtu
  13. juuni
  14. a määrusega eluaegse vabadusekaotusega. A. Solodovi karistusaeg algas
  15. oktoobril
  17. Viru Maakohtu
  18. märtsi
  19. a otsusega karistati A. Solodovi karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates
  20. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 1) järgi kahe kuu pikkuse vangistusega, millele liideti IdaViru Maakohtu
  21. veebruari
  22. a otsusega mõistetud eluaegne vangistus. Liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti
  23. oktoober
  25. Viru Vangla esitas
  26. mail 2024 Viru Maakohtule materjalid A. Solodovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid süüdimõistetu vabastamist.
  27. Viru Maakohtu
  28. detsembri
  29. a määrusega jäeti A. Solodov vabastamata. Kohus leidis, et hoolimata hulgalistest positiivsetest asjaoludest välistab vabastamise
  30. aastal toimepandud tegude iseloom ning asjaolu, et süüdimõistetu pani
  31. aastal vangistuses toime uue isikuvastase kuriteo. A. Solodov pole varasemast karistusest järeldusi teinud ega valmis olema õiguskuulekas isegi 1-15-7765 kinnipidamisasutuses.
  32. a toime pandud teod on jõhkrad ja näitavad süüdistatava valmidust kergekäeliselt kasutada ekstreemset vägivalda ka juhuslikult tema teele sattuvate inimeste peal. A. Solodov kipub probleeme lahendama vägivallaga. Kuriteod, mis viisid eluaegse vangistuse mõistmiseni, pani ta toime vähem kui kaks kuud pärast ennetähtaegset vabanemist. Retsidiivsusriskiga seotud tegureid ja riskitaset ilmestab ka retsidiivsusekspertiis, mille tegi maakohtu määramisel psühholoog. Näiteks on ekspertiisiakti kohaselt üheks ohuteguriks alkoholi tarvitamine.
  33. Maakohtu määruse vaidlustas A. Solodovi kaitsja, kes taotles kaitsealuse vabastamist ja vajadusel lisakohustuste seadmist.
  34. Tartu Ringkonnakohus jättis
  35. jaanuaril 2025 kaebuse rahuldamata. Kohus märkis, et pelgalt algsete kuritegude jõhkrus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks.
  36. aastal toime pandud uus kuritegu seab aga kahtluse alla enne seda läbitud rehabiliteerivate tegevuste mõju. Süüdistatav oli pikalt kuritegelikult aktiivne ja viibib kontrollitud keskkondades alates
  37. eluaastast, tema iseseisva toimetuleku oskus on puudulik. Kehv majanduslik olukord on ajendanud teda kuritegusid toime panema ning
  38. aastal ei aidanud ka religioossus uut õigusrikkumist ära hoida. Kinnipeetav on ettearvamatu käitumisega ja tema kuriteokaaslane kuulub tema lähikonda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  39. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Solodovi kaitsja, kes taotleb kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamist ning vajaduse korral talle lisakohustuste määramist või asja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kohtud jätsid tähelepanuta vabastamist toetavad asjaolud ega viidanud ühelegi asjaolule, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Nii vangla kui ka prokuratuur toetavad ennetähtaegset vabastamist.
  40. Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Kolleegium nõustub kaebuse esitajaga, et A. Solodovi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust ja irdusid kohtupraktikast.
  42. KarS § 77 lg 2 kohaselt arvestatakse eluaegse vangistusega karistatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmise korral kohustus ära näidata, mis annab aluse arvata, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ja suhtumine muutunud, ning osutada nendele kuriteo toimepanemise asjaoludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad (vt ka 11.06.2025, 1-15-7765/145, p 12). Et eluaegne vangistus ei ole ajaliselt määratletud, ei kajastu süüdimõistmise aluseks olnud tegudes sisaldunud ebaõigus karistuse pikkuses nii, nagu see on tähtajalise vangistuse puhul. Seetõttu on eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Siiski ei saa ka eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ainult kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega. (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 11) Isiku varasemas käitumismustris kätketud riske hinnates tuleb võtta arvesse süüdimõistetu hilisemat elukäiku ja seda, kas võimalikud muutused õiguskuulekuse suunas on olnud ajas püsivad.
  43. Kohtud tuvastasid hulgaliselt A. Solodovi ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid: kinnipeetav on täitnud individuaalse täitmiskava ning viibinud aastaid avavanglas, ta on osalenud tööhõives, on lugupidava suhtumisega ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on 2

(4)1-15-7765 tal toetavad lähedased ja kogukond, elukoht vabaduses ja vabanemisfondis märkimisväärne rahasumma. Maakohus märkis, et lisaks on süüdimõistetu käinud 26 korral lühiajalisel väljasõidul. Eeltoodust hoolimata pidasid kohtud ennetähtaegset vabastamist võimatuks, sest
  1. aastal toime pandud kehaline väärkohtlemine seab kahtluse alla enne seda läbitud rehabiliteerivate tegevuste mõju ning raskete vägivaldsete kuritegude toimepanemise risk pole piisavalt väike.
  2. Kohtud jätsid aga tähelepanuta, et kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele, tuleb hinnata kogumis (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392/78, p 9). A. Solodov on alates
  3. jaanuarist 2021 avavanglas (milles viibimine vahepeal küll katkes, kuid mitte kinnipeetava süül). Ta on osalenud väljaspool vanglat tööhõives ja käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Kohtud ei ole tuvastanud, et kinnipeetav oleks sel perioodil rikkunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid. Avavanglasse paigutamise eelduseks on karistuse eeskujulik kandmine kinnises vanglas. Kui seejärel puuduvad kinnipeetaval ka avavanglas rikkumised, peavad vabastamata jätmise määruses olema toodud selged põhjendused, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja/või isikut ja/või tema elukäiku iseloomustavad andmed viitavad uute kuritegude toimepanemise riskile, mis väljaspool avavanglat elektroonilise valve tingimustes võiks kardetavasti ja senisest suurema tõenäosusega siiski realiseeruda. (Viidatud 1-18-9392/78, p 11) Kohtumäärustes selliseid põhjendusi ei ole.
  4. Kohtud tuginesid otsustuse tegemisel muu hulgas retsidiivsusekspertiisi tulemustele. Ekspertiisiakti kohaselt on selles kasutatud metoodikad Eestis valideerimata, mistõttu ei ole hindamise tulemused usaldusväärsed. Kuivõrd ekspertiis baseerub ainiti valideerimata meetodite kohaldamisel saadud tulemustel ning selles puudub eraldiseisev mitteõiguslikel eriteadmistel põhinev hinnang isikust lähtuvatele riskidele, ei ole tegemist tõendiga, millele kohus saaks ennetähtaegse vabastamise menetluses retsidiivsusriski hindamisel tugineda. (Vt viidatud 1-15-7765/145, p-d 17– 18.)
  5. Eksperdi vastused piirdusid valdavalt loeteluga A. Solodovi iseloomustavatest teguritest, mis kasutatud mudelite järgi mõjutavad riskihinnangut. Ekspertiisiakt ei sisalda meditsiiniliste eriteadmiste toel tehtud järeldusi nende tegurite mõju kohta uute kuritegude toimepanemise riskile. Samal ajal jäeti hindamata mitmed olulised riski mõjutavad tegurid, mille arvestamist valitud metoodikad ette ei näinud, nagu näiteks avavanglas viibimine, väljaspool vanglat töötamine ja väljasõitudel käimine. Lisaks sisaldab ekspertiisiakt järeldusi, milleni jõudmine pole jälgitav. Nii näiteks märgitakse, et „teavituskohustuse rikkumine viitab mõningasele vangla subkultuuri järgimisele“. Ei selgu, milliste eriteadmiste toel ja kriteeriumite alusel sedastas ekspert vangla subkultuuri järgimise. Vangla koostatud iseloomustus sellist järeldust millegagi ei toeta.
  6. Kokkuvõttes ei ole ekspertiis terviklik, jälgitav ega usaldusväärne. Asjakohatule tõendile tuginemine võis kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu otsustuse, mistõttu on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 tähenduses.
  7. Ringkonnakohus tõdes, et vabastamisega kaasnev käitumiskontroll, võimalikud lisakohustused ja elektrooniline valve võivad küll mõningal määral A. Solodovi uute kuritegude toimepanemise riski maandada, kuid seda ebapiisavalt. Olukorras, kus inimese retsidiivsusrisk on vangla silmis niivõrd väike, et ta viiakse karistust kandma avavanglasse (vt vangistusseaduse § 20 lg 1 ja justiitsministri
  8. märtsi
  9. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2) ning ta ongi mitu aastat piiratud kujul edukalt ühiskonnaelus osalenud (käies väljaspool vanglat tööl ja väljasõitudel pereliikmete juures), tuleb kohtul põhjendada, miks ei ole käitumiskontroll, lisakohustused ja elektrooniline valve piisavad isikust lähtuva uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Eluaegsete vangide toimepandud teod ning seetõttu ka süüdimõistetutest lähtuvad riskid võivad oluliselt erineda. Seetõttu ei ole 3
(4)1-15-7765 välistatud, et mõnd kinnipeetavat, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid, kelle elutingimused vabaduses on head ning kes kannab karistust lühikest aega avavanglas, peab jälgima avavanglas pikemalt, sest seda nõuab kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Vaidlustatud määruses selliseid põhjendusi ei ole. Näiteks tuuakse esile, et A. Solodovi lähikonda kuulub kunagine kuriteokaaslane, kuid ei selgu, miks – juhul, kui see asjaolu suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude ohtu – ei kaalutud KarS § 75 lg 2 p-s 7 sätestatud keelu kohaldamist (mitte suhelda kohtu määratud isikutega). Samuti saanuks kohus KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada isiku resotsialiseerumise ja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks süüdimõistetu nõusolekul ka selliseid lisakohustusi, mida sama paragrahvi lõikes 2 ei loetleta. Nii on kohtupraktikas määratud alkoholi tarbimise riski maandamiseks näiteks kohustus teha laboratoorseid vereanalüüse, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osaleda alkoholi tarvitamise häire uuringus (vt ka viidatud 1-15-7765/145, p 20).
  1. Kokkuvõttes tegid kohtud A. Solodovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlusvea ja tuginesid asjakohatule tõendile, millega võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu otsustus. Need rikkumised on käsitatavad materiaalõiguse (KarS § 76 lg 4) ebaõige kohaldamisena ja menetlusõiguse olulise rikkumisena (KrMS § 339 lg 2) ning tingivad ringkonnakohtu määruse tühistamise.
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata, sest kaitsja pole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kulusid kinnitavaid dokumente (nt RKKK 18.06.2019, 1-19-766/28, p 17). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.