KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-641 Ha

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J esitas
2. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) Tühistada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE)
3. veebruari
4. a hinnang M.J
5. oktoobril 2024 esitatud avaldusele (protokoll nr 101, punkt 15). 2) Kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) 3-25-641 M.J avaldust uuesti TKE-s läbi vaatama ja seaduse kohaselt hindama või alternatiivselt kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult moodustama samaväärne ekspertkomisjon, mis 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) annab samaväärse hinnangu, lähtudes TKE-le kehtinud hinnangu andmise korrast. 3) Tuvastada, et TKE luges õigusvastaselt oma
6. veebruari
7. a hinnangus OÜ MPPK poolt esitatud lisa „EER terviselugu LP sissekanded.pdf” tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks dokumendiks. Kaebaja esitas koos kaebusega muu hulgas vaidlustatud TKE
8. veebruari
9. a hinnangu M.J
10. oktoobri
11. a avaldusele, milles jõuti kokkuvõtvalt järeldusele: „Vaimse tervise õelt lapsele osutatud tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud oodatava hoolega, ravivigu tehtud ei ole.“ Ühtlasi selgitati eksperthinnangus: „TKE on nõuandev komisjon, mille ülesanne on hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile, kuid TKE ei lahenda tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus loodi patsiendile selleks, et tal oleks võimalik saada tasuta eksperdihinnang (TKEsse pöördumine on riigilõivuvaba) enne hagi esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid kogumis teiste talle esitatud tõenditega.“
12. Tallinna Halduskohus tagastas
13. märtsi
14. a määrusega kaebaja kaebuse

§ 44lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

TKE

1. veebruari
2. a hinnangu näol ei ole tegemisest haldusakti või toiminguga

§ 6mõttes, millele kaebaja saaks kaebuse esitada.

Nagu ka

1. veebruari
2. a eksperthinnangus endas on selgitatud, on tegemist eriarstidest ekspertide arvamusega, mis ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi ning see ei ole seetõttu ka eraldi vaidlustav. Teisisõnu TKE eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda juriidilisi ega ka rahalisi vaidlusi seoses kahju hüvitamisega. Juhul kui kaebaja ei nõustu selle hinnanguga, on tal võimalik endal tellida eraldi eksperthinnang teistelt ekspertidelt. Samuti on kaebajal, juhul kui ta leiab, et tehtud on raviviga, võimalik pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi, mis on tekkinud seoses tervisehoiuteenuse osutamisega (v.a kinnipeetavate isikute puhul). Kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on luua endale sobiv tõend tsiviilkohtumenetluseks. Kuna selliste tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesandeks, ei saa halduskohus ka tuvastada, kas kõnealune ekspertkomisjoni hinnang (tõend tsiviilkohtumenetluses esitamiseks) on õige või mitte. Sellist võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Tsiviilkohtumenetluses esitatud tõendite usaldusväärsust on kaebajal võimalik seada kahtluse alla, esitades sellekohased seisukohad vastavas kohtumenetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas
4. märtsil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
5. märtsi 2025 määruse ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja palub avalikustatavas lahendis muuta kaebaja ja tema lapse andmed anonüümseks. 2

§ 5

järgi on halduskohtu pädevuses kohustada vastustajat toimingu õiguspäraseks teostamiseks, samuti teha kindlaks toimingu õigusvastasus. TKE hinnang, mis on koostatud seadusevastaselt, kahjustab üheselt kaebaja võimalust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ravivigade hüvitamist tsiviilkohtus. Nimelt kui halduskohus jätab eksperthinnangu õigusvastasuse tuvastamata, saab tervishoiuteenuse osutaja viidata sellele kui õiguslikul alusel koostatud hinnangule. Sellega seatakse kaebaja hoopis põhjendamatult nõrgemasse positsiooni, sest tsiviilkohtul ei ole pädevust haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Selline tulem ei saa olla õiguspärane, kus seaduse alusel töötava organi õigusvastast tegevust ei saa üheski kohtus vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

1. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et TKE
2. veebruari
3. a hinnangu näol ei ole tegemisest haldusakti või toiminguga

§ 6mõttes, mille peale kaebaja saaks esitada kaebuse.

Seda olenemata asjaolust, kas kaebaja soovib vaidlustada eksperthinnangu tulemust või selle läbiviimise protsessi õiguspärasust. Kuigi kaebaja väidab, et soovib vaidlustada pelgalt hindamisprotsessi, mitte hinnangut ennast, tuleb kaebaja määruskaebusest siiski välja, et ta soovib vaidlustada eksperthinnangut, sest TKE on jõudnud ebaõige lõppjärelduseni. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja soovib vaidlustada TKE

1. veebruari
2. a eksperthinnangut tervikuna – nii hindamise protsessi kui ka tulemust – soovides, et kohus kohustaks TKE-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama ja uut eksperthinnangut andma.
3. Sotsiaalministeeriumi veebilehel, kus on selgitatud TKE tegevust, on kirjas, et TKE eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda ka juriidilisi ega rahalisi vaidlusi seoses kahju hüvitamisega
4. Kaebajal oli võimalus tutvuda nende selgitustega enne TKE poole pöördumist. Sama on kaebajale selgitatud vaidlusaluses eksperthinnangus. Kaebajal oli õigus pöörduda TKE poole eksperthinnangu saamiseks, kuid ta polnud selleks kohustatud. Kaebaja pidi möönma, et on võimalus, et TKE leiab, et ei ole tehtud ravivigu. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus TKE eksperthinnangu läbiviimise protsessi ja järeldustega, ei anna alust selle vaidlustamiseks halduskohtus. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kuna tsiviilkohtumenetluseks tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesanne (vt ka RKHKo 319-2069, p 10), ei saa halduskohus tuvastada, kas TKE eksperthinnang on õige või mitte. 1 https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet 3