Obsah (13)

§ 369§ 150§ 173§ 174§ 175§ 138§ 172§ 144§ 168§ 163§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-116253 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi I. N. vastu võla nõ

§ 369alusel.

Hagis toodud summadest, mis ületavad põhisummat 3627,66 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivist summas 269,02 eurot, hageja loobub. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Otsuse tegemise eeldused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 01.09.
2. Dokumendid on kostjale saadetud ka kohtule teadaolevale e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja hagile sisulist vastust esitanud ei ole, küll aga on saatnud kohtule üherealisi e-kirju. Kohtuistungist 25.032025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmisest. Hageja taotlusel vaatas kohus asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Kohus võttis istungil hagist osalise loobumise vastu. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
3. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud 4.
4. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 3 VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg
5. 4.
6. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu, millel on hageja väidetud kinnitus: I. RX, isikukoodXXX, kuupäev 07.06.2021 19:11:06, IP-aadress (dtl 150). Samasugune kinnitus on ka maksegraafikul (dtl 183). Hageja väitel esitati lepingudokumendid kostjale krediidiandja veebikeskkonnas. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu. Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 207), et laen summas 4100 eurot on kostjale välja makstud 07.06.
7. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et lepingus toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 60,27%). Seega saab lugeda nõude aluseks oleva lepingu sõlmituks ja kehtivaks.
8. Hageja nõuded 5.
9. Nõude hagejale loovutamise kohta on hageja esitanud kostja esindaja digiallkirjastatud tõendi (dtl 209). 5.
10. Hageja esitas 24.01.2025 nõude ümberarvestuse ning loobus osaliselt algsetest nõuetest. Seetõttu kohus ei hinda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, sest peale loobumist ei ole see enam nõude rahuldamise eelduseks alles jääva nõude osas. Hageja on tõendanud, et krediidiandja maksis kostjale laenuna välja 4100 ning hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud kokku 472,34 eurot. Hageja on selle kohta esitanud tõendi dtl 134, mille veerus on ajavahemikus 10.06.2021-11.10.2021 laekunud summadena märgitud hageja väidetud summa ning 30.12.2022 laekunud summana 859,20 eurot, kuid selle kohta on hageja selgitanud, et 859,20 eurot on tasumata maksed lepingu ülesütlemiseni. Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 316), millest nähtuvad maksed kokku 666,64 eurot ning ühel real on vormingu viga, mistõttu summana näitab kuupäeva. Seejuures on summad ja tasumise ajad täiesti erinevad eelpoolkirjeldatud tõendist. Hageja selgitas istungil, et see tõend kajastab kostja poolt kahe lepingu katteks kokku tehtud makseid ning Exceli tabelis (dtl 134) on krediidiandja arvestus, et mis kuupäeval mille katteks tasutut arvestati. 4 Hageja on koos hagiga esitanud ka 08.08.2021 Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu BL2329009 tagasimaksete arvestuse (dtl 131), mille järgi on kostja tagasimakseid kokku teinud 147,87 eurot. Kahe krediidiandja tehtud arvestuse järgi on kostja tasunud kokku 620,21 eurot, samas kui kostja poolt tehtud maksete kohta esitatud tõendist nähtub, et kostja on kokku tasunud vähemalt 666,64 eurot. Hageja esitatud tõendist (dtl 314) selgub, et kostja poolt tegelikult tasutust on lisaks eeltoodule arvestatud 47,96 eurot lisateenuste katteks. VÕS § 4034 lõike 7 järgi ei võlgne vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija muid tasusid. Seega tuleb ka eeltoodud 47,96 eurot arvestada põhivõla katteks. Seega on kostjal laenuks saadust tagastamata 4100 - 472,34 – 47,96 = 3579,70 eurot. 5.
11. Võlanõude korral tuleb kohtul muuhulgas ka tuvastada, kas võlg on sissenõutav. Sissenõutavus aga sõltub sellest, mis ajaks oleks tulnud raha tasuda. Lepingu järgi on viimase tagasimakse tähtaeg 11.05.2026, leping ei ole seega laenu tagastamise lõpptähtaja saabumise tõttu lõppenud. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti (dtl 306). Hageja on määranud 60 igakuist tagasimakset 60,46 eurot kuus (v.a viimane, mis on 60,52 eurot) alates 10.06.2021 kuni 10.05.2026 kokku 3627,66 eurole (st tagastamata laenusummale). Kohus selgitas hagejale 14.01.2025, et tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hinnata, kas lepingut saab ka ümberarvestuse korral üles öelduks lugeda, st kas ka ümberarvestuse korral oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Kui see nii ei olnud, on üles ütlemine toimetu ja leping kehtib. Sel juhul saab hageja nõuda edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmist, kui on alust arvata, et kostja neid vabatahtlikult ei tasu. Kui hageja jääb hagis esitatud nõude juurde, oleks tegemist alternatiivse nõudega, mis kohtult tuleb menetlusse võtta ja kostjale kätte toimetada ning kostjale vastamiseks tähtaeg anda. Hageja esitas 24.01.2025 uue hagiavalduse, mille nõuetes edasiulatuvat nõuet sõnastatud ei ole (on põhivõla osas üksnes: „välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue summas 3627,66 eurot“). Avalduse teksti sees on märgitud, et hageja nõuab nii maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud summat kui ka edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Samas nõuab hageja viivist alates lepingu üles ütlemisest. Üles ütlemise kehtivust hageja kohtu juhiste järgi avalduses hinnanud ei ole. 5.
12. Hageja hinnangul on leping üles öeldud 28.02.2022 ja kõikide osamaksete tasumise tähtpäevad saabusid 01.03.
13. Hageja viitab üles ütlemise hoiatusena tõendile dtl
14. Selles on märgitud, et seisuga 27.01.2022 on kostjal võlg, mis tuleb Bondora AS-ga sõlmitud kahest laenulepingust, et kostjale antakse täiendav tähtaeg 30 päeva kohustuste täitmiseks, et viimane tähtaeg likvideerida võlgnevus on 26.02.2022, et võla mittetasumisel laenuleping öeldakse üles 27.02.
15. Tõendist ei nähtu, millal, millisel viisil ja kuhu see saadetud on. Hageja on esitanud ka teise tõendi, dtl 204, milles on märgitud, et tulenevalt võlast on kostja laenulepingud üles öeldud seisuga 28.02.
16. Ka sellest tõendist ei nähtu, millal, millisel viisil ja kuhu see saadetud on. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, kuhu ja millisel viisil oli lepingu üles ütlemise teade on kostjale saadetud, mille põhjal saaks kohus järeldada, et kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda ning seeläbi sai tahteavaldus kehtivaks muutuda. Küll aga saab lepingu üles ütlemise teate lugeda kättetoimetatuks kohtumenetluses koos hagiga, 01.09.
17. 5 Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete alusel ei saa lepingu üles ütlemise kehtivust hinnata nii, nagu kohus juhendas ega viivist välja mõista selliselt, nagu hageja nõuab. Selliselt uuesti määratud tagasimaksete puhul on võimalik üksnes välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud tagasimaksed ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed. Määrates tagasimaksed uuesti tasumata laenujäägile alates lepingu sõlmimisest, tekib olukord, kus tagasimaksete uuesti määramise tõttu on kostja võlas alates lepingu sõlmimisest. See ei vasta seadusandja eesmärgile VÕS § 4034 lg 7 kehtestamisel. Kohus on seetõttu seisukohal, et tagasimaksete uuesti määramine ei kehti, ning sel juhul kehtib pooltevahelise lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp (maksegraafiku intressi ja muude tasude maksmise kohustus on tühine). Kui võtta aluseks laenulepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp ning arvestada kostja poolt tasutu selle katteks, oleks kostjal täielikult tasutud maksed kuni 11.04.2022 makseni ning osaliselt, 18,82 euro ulatuses ka 10.05.2022 makse. Hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal, 28.02.2022, selle järgi põhivõlga ei oleks. Üles ütlemise avaldus on kostjale koos hagiga kätte toimetatuks loetud 01.09.
18. Selleks ajaks oleks kostja olnud ka ümberarvestuse kohaselt võlas enam kui kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seega saab lepingu lugeda üles öelduks alates üles ütlemise teate kostjale kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üles ütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma. Viivist kogu põhivõlalt saab hakata arvestama alates üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 02.09.
19. Enne seda saaks hageja arvestada viivist uuesti määratud tagasimaksetelt, mis olid sissenõutavaks muutunud, aga seda hageja selliselt esitanud ei ole (nagu märgitud, hageja arvestus ei sobi). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 3579,70 eurot ning viivise põhivõlalt alates 02.09.2024 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni, ent mitte rohkem kui põhivõla summa ulatuses. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 266,35 eurot.
20. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine 6.
21. Riigilõivu tagastamine. Hageja on tasunud algselt tsiviilasja hinnalt, so 7921,08 eurolt riigilõivu 665 eurot. Nõudest osalise loobumise tulemusel kujuneb uueks tsiviilasja hinnaks 4350,14 eurot (3627,66 + 269,02 + 453,46), millelt tuleks tasuda riigilõivu 490 eurot. Seega tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 euro võrra enam (665 – 490), kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt loobumist. Hagejal on õigus loobutud osalt tagasi saada pool riigilõivu ehk 87,50 eurot

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Kohus tagastab hagejale riigilõivu 87,50 eurot vastava avalduse esitamisel, avaldusel tuleb märkida pangakonto number. 6.2

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 172

lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on 26.03.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 12.04.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 370 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kuludeks on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi; -kohtumäärusega tutvumine, hagi täiendamine, koostamine ja esitamine 0,5 tundi; -kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi; -istungil esindamine 0,5 tundi; -menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Samuti palub hageja välja mõista hagilt tasutud riigilõivu ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist hageja põhitegevuse standardse ja keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Hagi täiendamise vajadus on hagejast endast tingitud ja seega ei ole ajakulu 20 minutit põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul 20 minutit, arvestades ka nimekirjas esinevat erinevust tasutud riigilõivu suuruses. Ülejäänud osas peab kohus menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot). Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

§ 172

lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Arvestades lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinda, on põhjendatud õigusabikulu kokku 320 eurot ilma käibemaksuta (300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Nõudest osalise loobumise tulemusel kujunes uueks tsiviilasja hinnaks 4350,14 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 490 eurot. Hagejal on õigus taotleda

§ 150lg 2 p 2 alusel poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot tagastamist.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 810 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. 7

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi pärast hageja poolt hagist osaliselt loobumist osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Pärast hagist osaliselt loobumist oli hagihind 4350,14 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3579,70 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 3579,70 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui põhivõla ulatuses, mis ühe aasta eest arvestatuna on 399,14 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3978,84 euro ulatuses, mis on arvestatud hagihinnast (4350,14 eurot) 91,46%. Lähtuvalt 24.01.2025 hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja ülejäänud menetluskulud 91,46% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8,54% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,46% hageja põhjendatud menetluskuludest (810 eurot), millele vastab summa 740,83 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

6.3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 8