KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-220

) § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata. Kaebaja on jätkuvalt töötu, plaanib asuda õppima ja tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei taga perele iseseisvat toimetulekut. Ta on seotud OÜ-ga Z (likvideerimisel alates 21.06.2023), E OÜ-ga (kustutatud 18.03.2024), M OÜ-ga ja MTÜ-ga B. Kuni 25.05.2023 oli kaebaja ka G OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kaebaja ja tema pere elukoha aadressile on registreeritud mh N OÜ (uus ärinimi W OÜ; likvideerimisel; edaspidi N OÜ) ja D OÜ. Kokku on kaebaja elukoha aadressil registreeritud 6 ühingut. Kaebaja maksab üüri enda kui eraisiku ja M OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel 800 eurot kuus. TKV soovitas 13.06.2023 otsuses kaebajal leida soodsam elamispind ja andis selleks 3-kuulise tähtaja, sest Tallinna linna kompenseeritavate eluasemekulude piirmäär on 600 eurot. Kaebajale pakuti ka üürinõustamise ja -toetamise teenust, millest ta keeldus. Kodukülastusel 13.04.2023 oli korteris näha N OÜ äritegevus (kaubakastid, pakendid, toidunõud jne). Kaebaja on keeldunud ühingute kontoväljavõtete ja juhatuse liikme lepingute esitamisest, väites, et lepingud on suulised ja kontoväljavõtteid ei tohi esitada. Kaebaja ei saa enda väitel N OÜ-st mingit tasu, kuid äriühingu kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimiseks kaebaja kontaktandmed, samuti teeb kaebaja ettevõttele reklaami. Kaebaja kontaktandmed on mh iluteenuste ettevõtte XXX lehel, mida ta samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Kaebaja selgituste kohaselt puudub tal seos nende ühingutega. Kaebaja on saanud toimetulekutoetust 01.01.2021–30.04.2021, 01.01.2022–31.05.2022 ning alates 01.09.2022. Seega on perel pikaajalised toimetulekuraskused. TKV andis 19.04.2023 otsusega kaebajale 3 kuud töökoha leidmiseks või äriühingute osaluste realiseerimiseks, et tagada enda pere esmane toimetulek. Kaebajale selgitati, et juhise täitmata jätmise korral võidakse toimetulekutoetuse maksmine

§ 134lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel lõpetada.

TKV on korduvalt küsinud kaebajalt selgitusi pere igapäevase majandamise kohta, sest esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtu igapäevaeluga seotud kulutusi (toidu- ja esmatarbekaubad, sideteenuste tasud jms). Kaebaja selgituste kohaselt võttis ta 2023. a märtsis tütre arvelduskontolt välja 1000 eurot, millega ta majandab. TKV-l on kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud kõiki perega seotud pangakontode väljavõtteid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab isik hüvitise taotlemisel aitama menetlusele igakülgselt kaasa, esitades kõik asjakohased andmed ja tõendid, mis võivad mõjutada hüvitise määramist. Esitatud andmed ja tõendid ei võimalda teha kindlaks kaebaja õigust saada toetust ning on alust arvata, et ta varjab oma tulusid. Seega ei saa pere toimetulekut hinnata terviklikult. Toimetulekutoetus jääb määramata, sest kaebaja on tööealine inimene, kes ei tööta ega õpi ning ei ole talle antud tähtaja jooksul asunud tööle ega toimetuleku parandamiseks võõrandanud oma vara (osalusi). 2

§ 134lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel 2023.

a augusti eest toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on suuresti korratud TKV 15.08.2023 otsuse põhjendusi. Kaebaja on esitanud andmeid pere toimetuleku kohta valikuliselt. Äriregistri andmete järgi on kaebaja poeg seotud OÜ-ga Ä, mille tegevusalaks on enda kinnisvara ost ja müük. Samuti kuuluvad kaebaja pojale väärtpaberid, mille kohta ei ole kaebaja selgitusi andnud. Kaebajal on äriühingute juhatuse liikmena õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Kuna kaebaja maksab üüri äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on, ning kuna tema elukohaks olev korter on mitme ettevõtte tegevuskoht, jääb selgusetuks, kui suures osas tuleb kaebajal eluasemekulusid kanda. Kuna TKV-l ei ole terviklikku ülevaadet kaebaja ja tema pere varadest ning kaebaja ei ole järginud TKV juhiseid pere toimetuleku parandamiseks, siis jääb toimetulekutoetus määramata. 5. Kaebaja esitas TKV-le 13.09.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust 2023. a septembri eest. 6. TKV jättis 27.09.2023 otsusega nr 5-8/3219-16

§ 134lg 4 p-de 7 ja 8 alusel 2023.

a septembri eest toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on suuresti korratud TKV 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsuste põhjendusi. Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) nähtuvalt on kaebaja alates 23.08.2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTK) üliõpilane. Kuigi kaebaja on välja toonud pojale elatise maksmise, on tema poeg täisealine ja lapse sellist rahalist toetamist ei ole võimalik sissetulekust elatisena maha arvata.

1. E.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada TKV 15.08.2023 otsus nr 5-8/32194, 29.08.2023 otsus nr 5-8/3642 ja 27.09.2023 otsus nr 5-8/3219-16 ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-2201).
2. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-2201 kaebuse rahuldamata, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse ja kohustas kaebajat tagastama esialgse õiguskaitse korras saadud 1200 eurot Tallinna linnale 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vaidluse all on toimetulekutoetuse määramine
4. a juuli, augusti ja septembri eest. Kaebaja esitas
5. a juuli toimetulekutoetuse taotlemisel TKV-le dokumendid maikuu eluasemekulude kohta ning vastustaja lahendas taotluse ebaõigete andmete alusel (vt

§ 132lg 4 ja § 33 lg 5).

Siiski on usutav, et ka korrektsete andmete esitamisel jääks 2023. a juuli eest toimetulekutoetus määramata, s.o TKV 15.08.2023 otsuse tühistamisel tuleks välja anda uus sama sisuga haldusakt. Seega ei ole alust tühistada TKV 15.08.2023 otsust. Toimetulekutoetuse taotleja peab aitama kaasa toetuse saamise vajaduse väljaselgitamisele (

§ 131lg 2, SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1).

Kaebaja ei täitnud seda kohustust. Toimetulekutoetuse määramisel tuleb arvestada perekonna kogu netosissetulekut. Kuna kaebaja väitel olid 2023. a juuli ja augusti toimetulekutoetuse taotlemisel tema perekonnaliikmeteks poeg ja tütar, tuli kaebajal esitada ka oma laste arveldusarvete väljavõte, millest nähtuvad sissetulekud ja väljaminekud. Kuigi seaduses ei ole sellist kohustust selge sõnaga ette nähtud, tuleneb see toimetulekutoetuse määramise eesmärgist. Avalikest ressurssidest ei ole alust maksta toetust neile, kes seda tegelikult ei vaja. 3

§ 134

lg 4 p-dele 1, 7 ja 8 ning 27.09.2023 otsuses

§ 134

lg 4 p-dele 7 ja 8.

§ 134

lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel (p 1); kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid (p 7); toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8). Kaebaja ei olnud 2023. a juulis ja augustis tööga hõivatud, kuid asus septembris õppima ja samal kuu laekus tema pangakontole stipendium.

-s ei ole otsest alust keelduda toimetulekutoetuse määramisest põhjusel, et isik on pikaajaline toetuse saaja. Siiski ei ole seaduse eesmärk jääda abivajajaid lõputult toetama (vt

§ 131

lg 1), ilma et toetuse saaja panustaks ise tasustatava tööga oma perekonna toimetulekusse. Seaduses ei ole sätestatud, kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et kaebaja oli toimetulekutoetust saanud 01.01.–30.04.2021, 01.01.–31.05.2022 ja alates 01.09.2022, siis oli vastustajal alus pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks. Kaebaja ei olnud viimasel perioodil töötanud, õppinud või viibinud akadeemilisel puhkusel. Seega 2023. a juulis ja augustis oli vastustajal õigus keelduda kaebajale toimetulekutoetuse määramisest

§ 134lg 4 p 1 alusel.

Vastustaja andis kaebajale 19.04.2023 otsusega aega 3 kuud, et kaebaja asuks tööle või realiseeriks osaluse äriühingutes pere esmase toimetuleku tagamiseks. Kaebajat hoiatati, et nõude täitmata jätmisel on õigus jätta toimetulekutoetus määramata. Seisuga 18.07.2023 (juulikuu taotluse esitamine) oli kaebaja seotud järgmiste ettevõtetega: MTÜ B (asutaja ja esindusõigusega juhatuse liige); OÜ Z (likvideerimisel; likvideerijaks kaebaja); E OÜ (kaebaja osalus 40% kuni 02.09.2023, mil osanikuks vormistati Q; kohtutäituri keelumärge); M OÜ (osanik kuni 28.07.2023, mil osanikuks vormistati Q; juhatuse liige kuni 28.11.2023, mil juhatuse liikmeks vormistati Q). Nende 4 juriidilise isiku osaluse võõrandamine ilmselt ei oleks oluliselt aidanud kaebaja toimetulekut parandada (vt Tallinna Ringkonnakohus 24.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2201, p 15).

§ 134

lg 4 p 7 alusel toimetulekutoetuse määramata jätmine võimalike äriühingute osaluste võõrandamata jätmise tõttu ei ole seega põhjendatud. Pole võimalik hinnata, kas kaebaja pidanuks saama juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu. Kaebaja ei ole olnud koostööaldis, väites, et ta ei tohi äriühingu andmeid avaldada. Samas ei ole kaebaja esitanud üldse mingit teavet tema kui juhatuse liikme töö tegemise kohta peale selle, et väitis, et tema tööd ei tasustata. Seega ei ole kaebaja teatavaks teinud kõiki andmeid, mis võimaldaks tema tööga seoses jõuda selgusele, kas kaebaja pidanuks saama juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu või mitte. Erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu saamise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole püüdnud parandada enda ja pere materiaalset olukorda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on proovinud ükskõik mis alal tööd leida. Kui isik ei tule enda ja pere majandamisega ise toime ning peab küsima toimetulekutoetust, siis ei saa ta olla valiv pakutava töö suhtes ja piirduda üksnes õpitud erialaga, vaid peaks otsima ja vastu võtma mistahes töö (v.a töö, mis ei sobi tema tervisliku olukorra tõttu). 4

§ 134lg 4 p 8) ja vähendada pere väljaminekuid.

Kaebaja pere väidetavat suurust arvestades ei ole vajadus 3-toalise korteri järele põhjendatud. Lisaks on kaebaja registreerinud oma eluruumi mitmeid äriühinguid, kes ei osale korteriga seotud kulude kandmises. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on jäetud korteriga seotud kulud ainuüksi tema kanda, kuigi teistel isikutel võimaldatakse seal tegeleda oma majandustegevusega ja teenida tulu. Sellises olukorras ei ole põhjendatud nõuda kulude hüvitamist toimetulekutoetuse raames.

§ 131

lg 7 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

§ 131

lg 8 alusel loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku

§ 131lg-s 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Kaebaja väitel ei ole alates 2023. a augustist tema täisealine poeg enam tema perekonna liige. Kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja märkis 18.07.2023 ja 14.08.2023 taotlustel perekonna liikmeteks enda, tütre ja poja ning 13.09.2023 taotlusel enda ja tütre. 06.10.2023 kodukülastusaktil on märgitud, et kaebaja pereliikmeteks on täisealine poeg, kes õpib ülikoolis, ja alaealine tütar, kes käib keskkoolis. Haldusasjas nr 3-23-2405 toimunud istungil väitis kaebaja, et poeg elas augustis vanaema juures, mistõttu ei saanud teda lugeda kaebaja ühise majapidamisega perekonda kuuluvaks. 29.12.2023 vastuses kohtunõudele väitis kaebaja, et poeg oli augustis palju kodust ära vanaemade juures ja sõpradega, seetõttu ei saanud kaebajal olla pojaga enam ühine toidulaud. Kaebaja väitis, et poeg elab küll YYY, kuid mitte enam kaebaja leibkonna koosseisus. Samas haldusasjas nr 3-23-2405 toimunud istungi protokolli kohaselt on poja asjad ema juures, kuid tegelikult elab poeg mujal ja majandab iseseisvalt. 30.01.2024 seisukohtades teatas kaebaja, et vastustajal ei ole õigust sekkuda taotluse menetlemisel perekonnaellu ja hakata otsustama kaebaja pereliikmete üle. 5

§ 131lg 7 p 2 järgi tema pereliikmeks.

Sama tuleb leida ka siinses asjas. Nii kaebaja kui ka tema poja rahvastikuregistri järgseks elukohaks on FFF, Tallinn, kuid üürilepingu kohaselt elavad mõlemad YYY, Tallinn. Seega elavad mõlemad samal aadressil. Samuti toimub ema ja poja majapidamine ühiselt – kaebaja väitel laekub isalt saadav elatis poja pangakontole, kes võtab selle sularahas välja ja annab emale (vt haldusasjas nr 3-232405 toimunud istungi protokoll). Seega maksab laste isa mõlemale lapsele jätkuvalt elatist, mida kaebaja ei soovi vastustajale avaldada. Ka kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt perioodi 01.–31.08.2023 kohta nähtub, et kaebaja poeg tegi enda õele 09.08.2023 ülekande 400 eurot selgitusega „kulud“, mis on ilmselt isa toetus lastele. Seda saaks kontrollida kaebaja poja pangakonto väljavõttelt, mida kaebaja keeldub esitamast. Järelikult jätkus perekonna ühine majapidamine ka augustis, kuid kaebaja ei esitanud vastustajale enam poja pangakonto väljavõtet. Kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja poeg on veel teiseltki temale kuuluvalt pangakontolt teinud 16.08.2023 ülekande „kulud“ enda õele, seega on kaebaja pojal vähemalt 2 pangakontot, mille väljavõtte pidanuks kaebaja lisama toimetulekutoetuse taotlusele ning näitama sissetulekutena ka pojale laekunud elatise ja muud võimalikud tulud. 06.10.2023 kodukülastusaktil on märgitud, et täisealine poeg ei saa isalt elatist (isa on pankrotis), kuid ometi on kohus mõistnud tsiviilasjas nr 2-20-8069 laste isalt välja elatise pojale 292 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni (07.04.2022) ja tütrele 292 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni (19.01.2024). Kohtule esitatud kaebaja poja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.–30.06.2023 kohta nähtub, et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus pojale 500 eurot. Samuti nähtub kaebaja poja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.– 31.07.2023 kohta, et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus 500 eurot. 2023. a septembri taotluse esitamisel ei lugenud kaebaja oma poega enam leibkonna liikmeks ja väitis, et perekond sai tulu kaebaja pojalt 400 eurot ja tütar isalt 50 eurot. Seega jätkus perekonna majandamine 2023. a augustis poja pangakonto kaudu nagu varem. Augustis 2023 ei nähtu kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt üldse kulutuste tegemist, on vaid sissetulekud. Selline perekonna majandamine ei ole usutav. Järelikult jätkus perekonna majandamine endiselt kaebaja poja pangakonto kaudu ja seega oli perel jätkuvalt ühine majapidamine. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et haldusorgan peab tõendama kaebaja perekonna toimetulekutoetuse vajadust. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel on tõendamiskoormus taotlejal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2633, p 18). Seega oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et vastustaja saaks täieliku ülevaate kaebaja ja tema pere toimetulekuvajadusest. Vaidlustatud otsustes on õigesti märgitud, et kaebaja võib varjata tema pere tegelikke tulusid ja seega ei olnud võimalik hüvitise saamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1). Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale 2023. a septembri taotluse esitamisel ka oma poja pangakonto väljavõte (

§ 2, SÜS § 3 lg 6, HMS § 6 ja § 38 lg 1).

Kaebaja väitis, et ta ei ole saanud palga-, dividendi- ega intressitulu, kuid kaebajal oli kohustus esitada andmed ka enda perekonna kohta. Kui kaebaja poeg sai intressitulu, siis tuli kaebajal märkida see taotluses sissetulekuna. Kaebaja ei ole poja tulude ja väärtpaberite kohta vastustajale andmeid esitanud. Tulu dividendide näol ei ole

§ 133lg 2 p 9 mõistes töine tulu, mida ei arvestata pere sissetulekute hulka.

Vastustaja 10.10.2023 seisukoha lisadest 33 ja 34 nähtub, et kaebaja poeg on saanud 2023. a juunis tulu ilmselt Enefit Green AS-i aktsiate omamise eest 9,08 eurot. Samuti järeldub Maksu- ja Tolliameti (MTA) väljavõtetest, et kaebaja pojal ehk perekonnal on vara, mille müügist on võimalik saada tulu. Väide, et väärtpaberid on kaebaja poja hobi, ei ole asjakohane. Perekonna toimetuleku hindamisel peab arvestama perekonna kogu varaga. Oluline ei ole, kui suurt tulu vara müügist on võimalik 6

§ 134

lg 4 p 1 alusel, kuid

§ 134

lg 4 p 2 välistab selle, sest kaebaja oli töötuna arvel ja tegi Eesti Töötukassaga koostööd.

§ 134

annab vastustajale kaalutlusõiguse, kui palju toimetulekutoetust vähendada, kuid vaidlustatud otsustest ei nähtu selliseid kaalutlusi. Kohus ei arvestanud, et kaebaja peres on puudega laps, mis mõjutab kaebaja leibkonna toimetulekut. Väär on ka tuginemine

§ 134lg 4 p-le 4, sest vastustaja ei ole kaebajale mingit tööd pakkunud.

Alles 2023. a novembris tundis vastustaja esimest korda huvi, kas kaebaja on kandideerinud tööle. Taotluse rahuldamisest ei saanud keelduda põhjusel, et kaebaja on erinevate äriühingute juhatuse liige või osanik, kui ta ei ole saanud sellest tegevusest mingit tulu. Kaebajale on sisuliselt pandud kohustus tõendada sissetulekute puudumist.

§ 134

lg 4 p 8 alusel keeldumine oli samuti väär, sest kaebaja korteri üür on samas suurusjärgus Mustamäe või Lasnamäe korteri üüriga, Kaebajal ei ole raha, et katta kolimisega seotud kulusid ja maksta üürileandjate nõutavat deposiiti. Vee-, elektri- jms kulusid ei aitaks kolimine kokku hoida.

§ 134

lg 4 p 7 kohaldamise välistab sama paragrahvi lg 5, sest kaebaja kasutuses ei ole ühtki teist eluruumi. Kaebaja peres oli puudega alaealine laps ning puudega inimesele on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud pind suurem. Haldusasi nr 3-23-2405 11. Kaebaja esitas TKV-le 15.10.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust 2023. a oktoobri eest. 12. TKV jättis 27.10.2023 otsusega nr 5-8/4324-1

§ 134lg 4 p-de 7 ja 8 alusel 2023.

a oktoobri eest toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on suuresti korratud TKV 15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsuste põhjendusi. Kaebaja esitas teavet enda ja oma perekonna majandusliku seisu kohta valikuliselt. Kaebaja on jätkuvalt töötu, kuid õpib TTK-s. Kaebaja elukohta on registreeritud 6 äriühingut. Taotlusele lisatud arvete järgi ei ole kaebajal võlgnevusi eluasemekulude ja elektrienergia eest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas toimub pere majandamine. On alust arvata, et kaebaja varjab oma tegelikke tulusid.

1. E.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TKV 27.10.2023 otsus nr 5-8/4324-1 ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-232405).
2. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-2405 kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vaidluse all on toimetulekutoetuse määramine
4. a oktoobri eest. Tõendid kinnitavad, et kaebaja ning tema poeg ja tütar on perekonnaliikmed, s.o isikud, kes elavad samas eluruumis ja on ühise majapidamisega (

§ 131lg 7 p 2).

Pere majandamine toimub kaebaja poja pangakonto kaudu, sest kaebaja pangakontod on arestitud. Kaebaja oleks pidanud taotluses kajastama ka oma poega kui perekonnaliiget. Kaebaja jättis teadlikult 8

§ 132lg 3, SÜS § 21 lg 1 p 1).

Seega oli kaebaja 15.10.2023 taotlus puudustega. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mille üür on 800 eurot kuus. Kaebaja perekonna eluasemekulud (

§ 132lg 2) jäävad viimastel kuudel vahemikku 1000–1200 eurot.

Kaebaja ja tema tütre sissetulek 2023. a septembris oli kokku 1272,02 eurot. Kaebaja perekonna toimetulekupiir on 600 eurot. Isegi kui vastustaja hüvitab igas kuus üüri maksimaalselt 600 eurot, tekib kaebaja perekonnal nende regulaarseid sissetulekuid ja eluasemekulusid arvestades igas kuus õigus toimetulekutoetusele (

§ 131lg 2).

Praegusel juhul ei ole kaebaja perekonnale toimetulekutoetuse määramine põhjendatud. Esiteks on kaebajal võimalik eluasemekulusid vähendada. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta. Kaebaja perekonna puhul on norm seega 69 m2. Väiksemas korteris oleksid kulud väiksemad. Teiseks allkirjastas kaebaja 11.04.2023 teatise, millega võttis kohustuse asuda 3 kuu jooksul tööle, et tagada perekonnale esmane sissetulek. Kaebajat hoiatati, et selle kohustuse täitmata jätmise korral lõpetab vastustaja toimetulekutoetuse määramise (

§ 134lg 4 p 8).

Vastustaja põhjendas vaidlustatud haldusaktis, et kaebaja jättis selle kohustuse täitmata. Ka pärast õpingute alustamist TTK-s on kaebaja jätkanud vabatahtlikku tegutsemist N OÜ huvides, kuigi pidanuks asuma tööle. Seega jättis kaebaja teadlikult kasutamata võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda. Kui kaebaja ei asu tööle, peaks vastustaja lõputult jätkama toimetulekutoetuse maksmist, kuid see on ajutine meede, et tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (

§ 131lg 1).

Avalikud vahendid on piiratud ja sotsiaaltoetusi tuleb maksta sihtotstarbeliselt. Kaebajal oli küll õigus vabale eneseteostusele, sh õigus asuda õppima, kuid õppima asudes pidi ta arvestama, et see vähendab tema võimalusi asuda tööle.

§ 131

lg 4 p-le 7 tuginemine ei olnud põhjendatud, kuid see ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Tegemist ei ole kaalutlus-, vaid hindamisotsusega. 16. E.F palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 27.02.2024 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus kohaldas valesti materiaalõigust. Vastustaja on tuvastanud kaebaja abivajaduse ja on maksnud mitme aasta jooksul kaebajale toimetulekutoetust. Seega on arusaamatu järeldus, et kaebaja ei ole esitanud vajalikke andmeid. Otsuse tulemusel jäävad rahuldamata kaebaja puudega tütre põhivajadused. Kaebajalt ei võinud nõuda dokumente, mille esitamist ei näe õigusaktid ette (nt pangakonto väljavõtted täies mahus). Kui kaebaja taotlus oli puudustega, pidanuks vastustaja kõigepealt andma kaebajale võimaluse puudused kõrvaldada. Toetuse maksmisest ei saanud keelduda

§ 134

lg 4 p 8 alusel põhjendusega, et kaebaja ei asunud kolme kuu jooksul tööle, vaid läks õppima. Kaebaja ei keeldunud vastustaja pakutud tööst.

§ 134

lg 4 p-s 8 nimetatud muu viis materiaalse olukorra parandamiseks peab olema põhjendatud muude asjaoludega kui on loetletud

§ 134lg 4 p-des 1–7.

Kohus heitis kaebajale ette liiga suurt eluruumi, kuid jättis arvestamata, et kaebaja tütrele kui puudega isikule on ette nähtud suurem normpind.

-st ei tulene, et kaebaja peaks toimetulekutoetuse saamiseks oma eluruumist välja kolima, eriti kuna toetust makstakse ajutiselt. Kõiki taotlejaid tuleb nende ajutise abivajaduse korral kohelda võrdselt. Vastustaja ei ole pakkunud kaebajale sobivat eluruumi ja n-ö vabaturult ei ole kaebaja võimeline eluruumi üürima, sest tal puudub sissetulek. Kaebajal ei ole muud vara, mida realiseerida. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kaebaja poja tegelik elukoht on Viimsi vallas, mistõttu ei saa teda lugeda kaebaja leibkonna liikmeks. Viide 13.04.2023 kodukülastusele ei ole asjakohane, sest siis oli kaebaja poeg gümnaasiumiõpilane, kuid sügisel astus ta ülikooli ja 9

§ 134lg 4 p-de 7 ja 8 alusel 2023.

a novembri eest toimetulekutoetuse määramata. Kaebaja perel on olnud pikaajaline toimetulekuraskus. Kaebaja on mitmete äriühingute omanik, osanik või juhatuse liige. Seetõttu andis TKV 19.04.2023 otsusega kaebajale 3 kuud, et ta leiaks enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku tagamiseks sobiva töö või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. TKV soovitas 13.06.2023 otsuses leida kaebajal soodsama üüriga elamispind. 13.04.2023 kodukülastusel oli näha, et kaebaja kodus toimub N OÜ äritegevus, mida kaebaja suuliselt kinnitas, kuid hiljem väitis, et ta tegutseb ettevõttes vabatahtlikuna. Sotsiaalmeedias tegeleb taotleja aktiivselt oma raamatute reklaami ja müügiga. Kaebaja kontaktandmed olid veel oktoobris 2023 iluteenuste ettevõtte XXX veebilehel, mida kaebaja samuti sotsiaalmeedias reklaamib, kuid 08.08.2023 ekirjas eitas kaebaja seost selle ettevõttega. Kaebaja elukohta on registreeritud 6 äriühingut, millest 4 kuuluvad Qle. Pole selge, kas kaebaja peab tasuma eluasemekulusid täielikult või osaliselt. Kaebaja seoste lõpetamine M OÜ-ga ja E OÜ-ga võib olla näilik. Kaebaja pole tõendanud, kui palju ta sai äriühingu osaluse võõrandamisest tulu ning millistele võlausaldajatele ja kui palju ta maksis. Ei ole selge, milline on kaebaja pere tegelik sissetulek. Kaebaja on taotluses märkinud, et ta pere on kaheliikmeline. 05.10.2023 e-kirjas ja 06.10.2023 kodukülastusel selgitas ta aga, et pere on kolmeliikmeline. Perekonna igapäevane majapidamine käib läbi kaebaja poja pangakonto. Nendele kontodele, mille väljavõtte kaebaja esitas, ei laeku tema stipendium, tütre lapsetoetus, töövõime- ja puudetoetus ning elatis. 06.10.2023 kodukülastuse akti järgi maksab tütre isapoolne vanaema elatist 500 eurot kuus. Nendelt kontodelt ei nähtu igapäevased väljaminekud. Taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks (

§ 134lg 4 p 8).

Ta ei ole teinud ka muid piisavaid pingutusi selleks, et tagada pere toimetulek (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük).

1. Kaebaja esitas TKV-le 11.12.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust
2. a detsembri eest.
3. TKV jättis 15.12.2023 otsusega nr 5-8/4843-3

§ 134lg 4 p-de 7 ja 8 alusel 2023.

a detsembri eest toimetulekutoetuse määramata. Otsuse põhjendused kattuvad 15.12.2023 otsuse nr 5-8/3219-24 põhjendustega.

1. E.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille palus tühistada TKV 15.12.2023 otsused nr 5-8/3219-24 ja 5-8/4843-3 ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-2633).
2. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-2633 kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse all on toimetulekutoetuse määramine
4. a novembri ja detsembri eest. 10

§ 134

lg 4 p 8 võimaldab vastustajal arvestada erinevaid, seaduses konkreetselt nimetamata asjaolusid kogumis ja vältida seega toetuse maksmist eesmärgipäratult. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja saaks oma pere toimetulekut parandada, kui leiaks perele soodsama eluaseme (vt ka halduskohtu otsused asjades nr 3-23-2201 ja nr 3-23-2405). Nüüd on kaebaja käinud üürinõustamise teenusel. Nõustamise kokkuvõtte järgi (koostatud 15.02.2024) oli vastustaja nõus kaebajat soodsama eluaseme leidmisel abistama, kuid kaebaja ei olnud sellest huvitatud ega soovinud tutvuda erinevate turul saadaolevate üürikorteritega. Teiseks leidis vastustaja, et kaebaja ei ole teinud kõike võimalikku selleks, et parandada oma toimetulekut töise tulu teenimise abil. Kaebaja asus 2023. a sügisel õppima TTK-s, tulenevalt kaebaja ja Eesti Töötukassa koostöös koostatud tegevuskavast. Kaebaja läbis esimesel poolaastal edukalt aineid 30 ainepunkti ulatuses, s.o tegutses aktiivselt õpingutega. Kui töötukassa leidis, et kaebajal on töö leidmiseks kõige mõistlikum leida uus eriala, ei ole talle põhjust õppimist ette heita, kuid vastustaja polegi seda teinud. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajal oleks olnud võimalik teenida tulu ka õpingute kõrvalt. Kaebaja on õpingutest hoolimata aktiivselt tegutsenud erinevates ettevõtetes. Kui kaebaja töö neis ettevõtetes on olnud vabatahtlik ja töötasuta, nagu kaebaja väidab, on ta jätnud kasutamata võimaluse tegeleda sel ajal hoopis perekonnale sissetulekut tagavate tegevustega. Tõepärasem on aga see, et kaebaja on saanud töist tulu, mis esitatud dokumentides ei kajastu ning kaebaja ei ole olnud vastustaja ja kohtuga aus (vt ka halduskohtu otsus asjas nr 3-23-2201). Vastustaja tegi õigesti kindlaks, et arvatavasti taandus kaebaja äriühingutest vaid näilikult (vt halduskohtu otsus asjas nr 3-23-2201). Vaidlustatud otsuste tegemise ajal tegutses kaebaja elukohaks olevas korteris 6 äriühingut, mis on seotud Qga. Tegemist on kaebajale lähedase inimesega, kes asus 25.08.2016 sõlmitud üürilepingu kohaselt koos kaebajaga elama aadressile YYY. 15.11.2023 kordusenampakkumise aktil on Q elukohaks endiselt märgitud sama aadress. Kui kaebaja on võtnud enda peale kõigi üüri- ja kommunaalkulude tasumise korteri eest, kus tegutseb 6 erinevat ettevõtet, on ta jätnud kasutamata võimaluse parandada oma toimetulekut ettevõtetega kulude jagamise teel. Eelneva põhjal on põhjendatud seisukoht, et kaebaja ei ole teinud piisavalt oma toimetuleku parandamiseks. Vastustajal oli kaalutlusõigus otsustamaks, kas vähendada neil asjaoludel toimetulekutoetuse summat või jätta toetus määramata. Asjakohane on kaalutlus, et kaebaja on saanud toimetulekutoetust mitme aasta vältel, kuigi see on mõeldud ajutiseks abimeetmeks (

§ 131lg 1).

Kuna kaebaja rikkus ka dokumentide esitamise kohustust, on vastustaja otsus õiguspärane. Kaebaja tütre tervislikul seisundil ei ole eeltoodu taustal määravat tähtsust. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas kaebaja poja saab lugeda tema pereliikmeks ja kas vastustaja nõudis seega põhjendatult kaebaja poja pangakonto väljavõtet. Halduskohus tuvastas asjas nr 3-23-2201, et

1. a septembris oli kaebaja poeg tema pereliige. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal võis vastustaja järeldada, et kaebaja poeg on jätkuvalt tema perekonnaliige ja neil oli ühine majapidamine. Kui perekond otsustas korraldada oma arveldused kaebaja poja pangakonto kaudu, tuli vastustajale esitada ka selle väljavõte. Kuna kaebaja jättis pere sissetulekuid tõendava dokumendi esitamata, võis vastustaja jätta taotlused rahuldamata (HMS § 38 lg 3, SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1).
2. E.F palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.04.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. HKMS § 59 lg 1 ja § 132 lg 3 kohaselt peab kaebaja tõendama oma toetuse taotlusele eelneva kuu sissetulekuid ja mahaarvamisi, mitte sissetulekute puudumist. Toimetulekutoetuse saamine ei sõltu sellest, kas toetuse taotleja elukoht on ühtlasi mõne äriühingu juriidiline asukoht. Vastustaja nõudis, et kaebaja võõrandaks oma osalused äriühingutes ja seda kaebaja ka tegi. Sellises olukorras ei saa järeldada, et kaebaja taandumine äriühingutest on näilik. 11

§ 131lg 1).

29.

§ 131

lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 131lg 3 alusel on 2023.

a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 2 kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus. Perekonna iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot (

§ 131

lg 4) ning perekonna iga lapse toimetulekupiir on 240 eurot (

§ 131

lg 5).

§ 131

lg 7 p 2 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.

§ 133

lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 30. SÜS § 21 lg 1 p 1 näeb ette, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.

§ 132

lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust.

§ 134

lg 4) lubavad seada abi andmise sõltuvusse inimese enda pingutustest oma toimetuleku tagamisel (vt ka Riigikohtu 21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p 18; 05.05.2014 otsus nr 3-4-167-13, p 32; 09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8, p-d 120 ja 126). Nii on kohalikul omavalitsusel õigus toimetulekutoetust seaduses sätestatud juhul vähendada või jätta toetus määramata, kui taotlejal on võimalus ise endale tööga elatist teenida või kasutada selleks oma vara. Mh võib kohaliku omavalitsuse üksus

§ 134

lg 4 kohaselt jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat juhul, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel (p 1); kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid (p 7); või toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8).

§ 134

lg 4 p 8 kohaldamisel peab kohalik omavalitsus põhjendama, millised on tema hinnangul need võimalused, kuidas isik peaks püüdma oma perekonna materiaalseid võimalusi parandada (Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri 1, lk 11). Enne kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab toimetulekutoetuse määramata või vähendab seda, annab ta toimetulekutoetuse taotlejale teada, et toetuse taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks (490 SE seletuskiri, lk 12). II Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2201 32. Selles asjas on vaidluse all TKV 15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsused, millega kaebajale jäeti määramata toimetulekutoetus 2023. a juuli, augusti ja septembri eest. Toimetulekutoetus 2023. a juuli eest 33. Vastustaja keeldus 15.08.2023 otsusega

§ 134

lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel toimetulekutoetuse määramisest kokkuvõtlikult põhjusel, et kaebaja ei töötanud, kuigi vastustaja oli 11.04.2023 teatisega andnud talle tähtaja 3 kuud tööle asumiseks; ei võõrandanud pere toimetuleku parandamiseks pereliikmetele kuuluvat vara, eelkõige oma osalusi äriühingutes, kuigi ka selleks oli 11.04.2023 antud tähtaeg 3 kuud, ning ei teinud muid pingutusi, et parandada oma perekonna materiaalset olukorda. Vastustaja märkis, et kaebaja esitatud teabe ja dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Vastustajal oli kahtlus, et kaebaja varjab oma tegelikke tulusid. 34. Ringkonnakohus leiab, et kuigi TKV 15.08.2023 otsus võinuks olla selgemalt struktureeritud ja põhjalikumalt motiveeritud, samuti ei olnud alust jätta kaebaja taotlust rahuldamata viitega

§ 134

lg 4 p-le 7, ei ole vaidlustatud haldusakti puudused nii 1 Seletuskiri kättesaadav veebist https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2929492e10e9e/ 13

§ 134lg 4 p-de 1 ja 8 alusel.

1. Kaebaja märkis 18.07.2023 taotluses (dtl 10 jj) oma eluasemekuludena YYY eluruumi üüri 800 eurot, kulud elektrile 41,04 eurot ja kommunaalkulud 235 eurot. Taotlusele lisatud elektri- ja muude kommunaalkulude arved väljastati ja kuulusid tasumisele
2. a juunis (dtl 15 jj), kuigi pole vaidlust, et tegelikult pidanuks kaebaja lisama taotlusele jooksval kuul (s.o
3. a juulis) tasumisele kuuluvad arved (

§ 132lg 4 p 2).

Vastustaja ei pööranud haldusmenetluses sellele asjaolule tähelepanu ega teinud kaebajale ettepanekut esitada jooksva kuu arved. Õigete arvete puudumine ei saanud aga mõjutada asja otsustamist, sest toimetulekutoetuse määramata jätmise põhjendused ei seondu arvetele märgitud konkreetsete summadega, vaid eeskätt asjaoluga, et kaebaja ei olnud teinud piisavalt pingutusi oma pere toimetuleku parandamiseks. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja esitas apellatsioonimenetluses ka

1. a juuli arved (dtl 804 jj) ning arvete võrdlemisel selgub, et kommunaalkulud olid mõlemas kuus samas suurusjärgus (elektrienergia juunis 41,04 eurot ja juulis 41,58 eurot; kommunaalkulude arve, mida kaebaja pidi tasuma osaliselt, oli juunis 410,75 eurot ja juulis 379,05 eurot).
2. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja pikka aega (01.01.–30.04.2021, 01.01.– 31.05.2022 ja uuesti alates 01.09.2022). Kuigi kaebaja oli sel ajavahemikul täisealine ja töövõimeline inimene, ei ole ta töötanud või täiskoormusega õppinud. Kaebaja allkirjastas 11.04.2023 teatise (dtl 239), mille kohaselt on tal kohustus leida 3 kuu jooksul enda ja oma pere materiaalse olukorra parandamiseks sobiv töö, müüa äriühingute osalus või teha muid pingutusi. Vastustaja hoiatas, et selle kohustuse täitmata jätmise korral võib jätta talle toimetulekutoetuse

§ 134lg 4 alusel määramata.

Puudub vaidlus, et

1. a juulis ega 15.08.2023 seisuga kaebaja ei töötanud, õppinud ega viibinud akadeemilisel puhkusel. Vastustaja meenutas kaebajale 25.07.2023 e-kirjas (dtl 124 jj) 11.04.2023 antud tähtaega ja kohustusi. Kaebaja ei esitanud vastustajale haldusmenetluses tõendeid, et ta oleks kandideerinud mõnele töökohale, vaid vastas 25.07.2023 e-kirjas (dtl 133) üldsõnaliselt, et tööotsingud on seni olnud edutud ja täpsemat infot saab töötukassast. Sellega jättis kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata. Tööotsingute kohta täpsema info andmine oli kaebaja kohustus (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1, HMS § 38 lg 3), arvestades mh 11.04.2023 teatise sisu.
2. 04.10.2023 kaebuse p-s 2.4 märgitu kohaselt on kaebaja lõpetanud Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS-i magistriõppe ärijuhtimise erialal. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et meedias avaldatud artiklite tõttu on tal olnud keeruline leida erialast tööd. See väide võib olla õige, kuid praeguse vaidluse asjaoludel võis vastustaja eeldada, et oma pere pikaajaliste toimetulekuraskuste leevendamiseks kaebaja kandideerib ja pakkumise korral võtab vastu ka sellise töö, mis ei ole seotud tema õpitud erialaga, kuid on talle jõukohane. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on kandideerinud üksnes tema erialaga seonduvatele töökohtadele, kuid puuduvad andmed, et tal on tööle kandideerimine ebaõnnestunud mistahes muus valdkonnas.
3. Kuigi kaebaja on olnud mitu aastat Eesti Töötukassas töötuna arvel, tööotsimiskavas oli seatud kaebajale eesmärgiks asuda õppima TTK-s õenduse erialal ja kaebaja teavitas 21.07.2023 vastustajat, et on teinud edukalt sisseastumiskatsed TTK-sse (dtl 97), asus ta õppima alles 23.08.
4. Seega ei saanud õppimine kaebajal mingil viisil takistada töise tulu teenimist
5. a juulis, et tagada oma perekonna toimetulek. Asjaolu, et 31.03.2024 on töötukassa tuvastanud kaebajal osaliselt puuduva töövõime, ei oma tähtsust, sest kohus hindab haldusakti selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). Kaebaja ei väitnud 14

§ 134

lg 4 p 4 alusel, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja viide tööst keeldumisele või talle töö pakkumata jätmisele.

1. Lisaks on vastustaja 15.08.2023 otsuses tuvastanud, et 13.04.2023 kodukülastuse ajal toimus kaebaja korteris N OÜ äritegevus (korteris olid palju erinevaid kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jne, vt dtl 240) ning kaebaja osales selle äriühingu tegevuses, sh tegeles selle toodete reklaamimisega (dtl 318 jj). Kaebaja väitis haldusmenetluses, et tegutseb N OÜ-s tasu saamata (kuigi pole selle äriühingu osanik ega juhatuse liige), kuid ei selgitanud lähemalt oma seoseid selle äriühinguga ega vastanud vastustaja küsimusele, miks N OÜ ei maksa kaebajale tasu hoolimata sellest, et äriühing on teeninud
2. a I ja II kvartalis tulu (dtl 147 jj). Vastustaja tuvastas veel, et kaebaja reklaamis sotsiaalmeedias iluteenuseid XXX veebilehel ning aja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuli ühendust võtta kaebaja e-posti aadressil (dtl 337 jj). Kaebaja eitas haldusmenetluses seost kõnealuste iluteenuste osutamisega (dtl 147), kuid ei selgitanud, kuidas sattus iluteenuste osutamisel kontaktandmeteks kaebaja nimega eposti aadress ning telefoninumber, mille kaebaja on märkinud mh oma toimetulekutoetuse taotluses. Ringkonnakohus leiab, et vabatahtlikku tegevust ei saa kaebajale iseenesest ette heita. Kaebajale saab aga siinses asjas ette heita, et olukorras, kus ta oli pikaajalise toimetulekutoetuse saajana võtnud 11.04.2023 kohustuse parandada perekonna toimetulekut töise sissetuleku teenimise teel, eelistas ta üksnes tasustamata tegevust. Pealegi tekitavad vastustaja kogutud tõendid ning kaebaja puiklevad ja üldsõnalised seletused kahtluse, et kaebaja väited töötasuta töötamisest ei pruugi olla õiged. Täpsemate seletuste andmata jätmisega rikkus kaebaja kohustust aidata kaasa menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1, HMS § 38 lg 3). Kaebaja ei ole andnud sisulisi selgitusi ka kohtumenetluses.
3. Halduskohus leidis õigesti, et juriidiliste isikute osaluste võõrandamine ei oleks tõenäoliselt aidanud kaebajal oma majanduslikku olukorda parandada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2023 määrus nr 3-23-2201, p 15). Vastustaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses põhjendusi või tõendeid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Vastustaja ei ole 15.08.2023 otsuses välja toonud ka muud vara, mida kaebaja oleks pidanud võõrandama. Järelikult ei olnud

§ 134lg 4 p-le 7 tuginemine põhjendatud.

See oli ringkonnakohtu hinnangul siiski pigem kõrvaline argument ja vaid üks

§ 134

lg-s 4 loetletud asjaoludest, millest igaüks annab vastustajale õiguse kaaluda toimetulekutoetuse määramata jätmist. Seega ei mõjutanud see viga lõpptulemust. 42. Vastustajal tekkis haldusmenetluses kahtlus, et kaebaja ei esitanud kõiki tõendeid ja selgitusi, mille alusel oleks saanud hinnata terviklikult kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. Kaebaja märkis 18.07.2023 taotluses oma perekonnaliikmeteks

§ 131

lg 7 p 2 tähenduses poja Y-i ja tütre C-i ning esitas haldusmenetluses sissetulekute tõendamiseks enda, oma poja ja tütre arvelduskontode väljavõtted 2023. a juuni kohta (dtl 12, 13 ja 146). Vastustaja 15.08.2023 otsuses väidetud intressitulu laekumist Y-i pangakonto väljavõttelt ei nähtu, mistõttu sellega seotud selgituste esitamata jätmist ei saa kaebajale ette heita. Õige on siiski vastustaja järeldus, et kaebaja haldusmenetluses esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada, kuidas toimus kaebaja pere igapäevane majandamine ja milline oli tegelikult kaebaja pere majanduslik olukord. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-2315

§ 134lg 4 p-le 1.

Samas puudusid kaebajal suurema osa augustist takistused, et tegeleda täistööajaga sellise tegevusega, mis taganuks tema perekonnale töise sissetuleku. Vähemalt osalise koormusega olnuks töise sissetuleku teenimine võimalik ka pärast õppeaasta algust. Kokkuvõttes võis vastustaja võis keelduda kaebajale toimetulekutoetuse määramisest 2023. a augusti eest

§ 134lg 4 p 8 alusel.

Toimetulekutoetus

1. a septembri eest
2. Vastustaja keeldus 27.09.2023 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse määramisest
3. a septembri eest üldjoontes samadel põhjustel kui 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsustes, v.a viide

§ 134lg 4 p-le 1.

47. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei esitanud haldusmenetluses kõiki toimetulekutoetuse määramiseks vajalikke tõendeid ja selgitusi. Toetuse võis jätta määramata

§ 134lg 4 p 8 alusel.

1. Kaebaja väidab, et alates
2. a augustist ei olnud Y enam kaebaja perekonnaliige

§ 131lg 7 p 2 tähenduses, vaid moodustas iseseisva leibkonna.

Seepärast ei märkinud kaebaja oma poega 13.09.2023 taotluses (dtl 205) ning ei esitanud Y-i

1. a augusti pangakonto väljavõtet ega muud oma poega puudutavat teavet. Ühtlasi on kaebaja 13.09.2023 taotluses märkinud, et maksis oma pojale
2. a augustis 300 eurot elatist, mida on kinnitanud ka Y (dtl 211).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja õigesti lugenud Y-i kaebaja leibkonna koosseisu. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu 21.02.2024 otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Pole usutav, et kaebaja poeg kolis
4. a augustis eraldi elama ega moodustanud pärast seda enam kaebajaga ühist majapidamist. Kaebaja seletused on selles osas üldsõnalised ja vastuolulised ning ei ole kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega.
5. Kaebaja selgitused haldusmenetluses piirdusid üldise tõdemusega, et poeg elas
6. a augustis ajutiselt eraldi (dtl 215, 217), kuid ta ei andnud selle kohta vastustajale mingit täpsemat infot. Y-i
7. a juuni ja juuli pangakontode väljavõtetelt (dtl 91 ja 145) nähtub, et Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Töötukassalt kaebajale ja C-ile makstavad sotsiaaltoetused laekusid Y-i pangaarvele AS-s SEB Pank. Kaebaja poja arvelt tasuti YYY korteri omanikule üüri ja kommunaalkulusid. Kaebaja ega tema tütre
8. a augusti pangakonto väljavõtetelt (dtl 210 ja 214) ei nähtu sotsiaaltoetuste laekumisi ega üüri ja kommunaalkulude tasumisi, samuti igapäevaseid kulutusi nagu sideteenuse kulud, toidu- ja esmatarbekaubad jne. Seega 16

§ 131lg 7 p 2 tähenduses.

Aktis puuduvad igasugused viited sellele, et kaebaja poeg elas

1. a oktoobris eraldi või moodustas eraldi leibkonna. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda tõendatuks, et Y elas
2. a septembris kuskil mujal kui aadressil YYY ja moodustas eraldi leibkonna.
3. Kuna Y tuli
4. a septembri toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel arvata kaebaja perekonna koosseisu, oli kaebajal kohustus esitada andmed ka oma poja eelmise kuu sissetulekute kohta (

§ 133lg 1).

Kaebaja väide, et Y oli täiskasvanu ning ei olnud enam nõus esitama kaebajale oma pangakonto väljavõtet, ei ole usutav. Kaebaja on 29.12.2023 esitanud kohtule oma poja pangakonto filtreeritud väljavõtte ajavahemiku 01.07–30.09.2023 kohta (sellelt nähtub üksnes üüri ja kommunaalkulude tasumine YYY korteri omanikule, dtl 494). Seega võib eeldada, et vajadusel on oma poja pangakonto väljavõtted kaebajale kättesaadavad. Isegi kui Y-i mitte pidada kaebaja perekonnaliikmeks, tuleks kaebajal olukorras, kus ta on korraldanud oma sissetulekute laekumise poja kontole, saavutada pojaga kokkulepe konto väljavõtte vastustajale esitamise kohta. Risk, et poeg sellega ei nõustu, jääb kaebaja kanda, ning kaebaja pidi selle võimalusega arvestama, kui korraldas oma raha liikumist teise isiku konto kaudu. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse nõuda AS-lt SEB Pank välja oma poja pangakonto väljavõtted.

1. Ei ole usutav, et kaebaja maksis tegelikult oma pojale
2. a augustis elatist 300 eurot. Kui tehingud olid näilikud, võis jätta need toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtmata (TsÜS § 89). Kaebaja selgituste kohaselt sai ta elatise maksmiseks raha töötukassa makstavast stipendiumist ja lisaks viis ta ära taara (dtl 215). Maksu- ja Tolliameti andmetel sai aga kaebaja stipendiumi 327,05 eurot alles
3. a septembris (dtl 315). C-i
4. a augusti pangakonto väljavõtte kohaselt tegi Y 09.08.20223 temale ülekande 400 eurot selgitusega „kulud“, mis on kaebaja 29.12.2023 menetlusdokumendi lisas 9 oleva väljavõtte kohaselt (dtl 491) järgmisel päeval sularahas välja võetud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks pereliikmed liigutasid
5. augustis raha omavahel sellisel viisil. Tõenäolisem on selgitus, et kaebaja ning tema poeg ja tütar moodustasid nii augustis kui ka septembris 2023 jätkuvalt ühe leibkonna. Kui kaebaja ja tema poeg moodustasid ühe leibkonna, ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et ta maksis oma pojale elatist mh kasutuseelisena, lubades tal tasuta elada aadressil YYY.
6. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 13.06.2023 otsuses tegi vastustaja kaebajale ettepaneku leida YYY korteri asemele soodsama üüritasuga elamispind, määrates tähtajaks 3 kuud. Seda kohustust meenutas vastustaja kaebajale 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsustes, pakkudes ka üürinõustamise teenust. Vastustaja määratud tähtaeg möödus 13.09.2023, kuid kaebaja ei olnud teinud selleks ajaks omalt poolt mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi, et leida väiksem ning soodsamate üüri- ja kommunaalkuludega elamispind. Kaebaja 3-liikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalseks normiks 69 m2 (vt ka 490 SE seletuskiri, lk 17). Sellise suurusega korteris oleksid kulud eeldatavasti väiksemad kui korteris üldpinnaga 121,7 m
7. Kaebaja eluruumi üür oli 800 eurot kuus, millest Tallinnas kehtivaid piirmäärasid arvestades 17

§ 134lg 4 p 8).

57.

§ 134lg 4 p 7 kohaldamise küsimuses jääb ringkonnakohus varem öeldu juurde.

Apellatsioonkaebuse muud väited

1. Halduskohus eksis HKMS § 157 lg 2 vastu, kui võttis 21.02.2024 otsuses asja juurde uued tõendid, andmata menetlusosalistele võimalust nende kohta arvamust avaldada. See ei anna siiski eraldi võetuna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja sai esitada oma selgitused ja vastuväited apellatsioonimenetluses. Seega on see menetlusviga ringkonnakohtus kõrvaldatud (vt HKMS § 199 lg 2 p 3).
2. Halduskohtu otsust ei ole alust tühistada HKMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Asja lahendanud kohtunik Reelika Lind ei pidanud end HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23 p 7 alusel taandama. Viidatud normi alusel peab kohtunik end taandama, kui esineb TsMS § 23 p-des 1–6 nimetamata asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohus leiab, et kohtunik R. Linnu 24.01.2024 määruses (dtl 688 jj) ja Tallinna Halduskohtu esimehe 30.01.2024 määruses (dtl 694 jj) toodud põhjendused on asjakohased. Kaebaja ei ole toonud välja objektiivseid asjaolusid, mis annaks põhjendatud aluse arvata, et R. Linnul oli kaebaja suhtes välja kujunenud selline eelarvamus, mis ei võimaldanud tal siinset haldusasja erapooletult lahendada. Seda, kas halduskohus hindas tõendeid objektiivselt, kohtles menetlusosalisi võrdselt ja järgis ka muus osas HKMS-i 18

§ 134lg 4 p 8 alusel.

64. Kaebaja väide, et ta on püüdnud igal mõeldaval viisil sissetulekut hankida, on jäänud paljasõnaliseks. Oma kohtuasjade ajamist ei saa siinse vaidluse asjaoludel pidada täiskohaga tööks. Kaebaja arusaam, et ta on teinud piisavalt pingutusi oma pere toimetulekuraskuste leevendamiseks seeläbi, et asus TTK-sse õppima ja töötukassa maksab talle selle eest stipendiumi, tähendaks sisuliselt, et kaebajale tuleks toimetulekutoetuse maksmist eelduslikult jätkata veel mitu aastat (õppekava nominaalkestus on 3 aastat ja 6 kuud, s.o kuni 23.02.2027, vt haldusasi nr 3-23-2201, dtl 60). See ei oleks aga kooskõlas toimetulekutoetuse kui ajutise abimeetme eesmärgiga (vt

§ 131

lg 1), eriti kui kaebaja ei soovi teha tõsiseltvõetavaid pingutusi ka nt selleks, et leida oma perele uus eluase, mis on majanduslikult jõukohasem. Kaebaja tütrel on kahtlemata tervisest tulenevaid lisakulutusi, kuid neid kompenseeritakse muudest, eelkõige puudega või vähenenud töövõimega inimestele ettenähtud riiklikest toetustest ja hüvitistest.

1. Eelneva põhjal tuleb jätta E.F-i apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-23-2405 rahuldamata ja halduskohtu 27.02.2024 otsus muutmata. IV Tallinna Halduskohtu 02.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2633
2. Selles asjas olid kaebuse esemeks TKV 15.12.2023 otsused, millega jäeti kaebajale
3. a novembri ja detsembri eest toimetulekutoetus määramata.
4. Halduskohus jättis 02.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei teinud piisavalt oma pere toimetuleku parandamiseks ja rikkus 19