Obsah (8)

§ 134§ 145§ 116§ 118§ 119§ 137§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2025, Tallinn K

§ 134lg 1 kohaldamise eeldused.

Vanemad peavad kindlasti tegelema omavaheliste suhetega ja nende normaliseerimisega, kuid see ei tohi kahjustada lapse huvisid. D.C huvi on elada vaheldumisi nii ema kui ka isaga ja et vanematel säiliks ühine hooldusõigus, et mõlemad vanemad saavad tema asju otsustada. Tulenevalt eeltoodust palub esindaja jätta J.T avalduse lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

1. 09.10.2023 esitas T.R kohtule seisukoha lapse ema avalduse osas. Lapse isa T.R on alati avaldanud soovi osaleda poja kasvatamises vähemalt 50/50 osalusega ja on vajadusel valmis seda ka suuremas mahus tegema. Hetkel on lapse isa seisukohal, et lapse huvides on jätkata ühise hooldusõigusega, kuid kui lapse ema jätkab takistuste loomist või sisuliselt keeldub hooldusõigust ühiselt teostamast, siis võib kahjuks paratamatult tekkida olukord, kus ühise hooldusõigusega pole võimalik jätkata. Sellise olukorra tekkimisel soovib lapse isa kindlasti esitada omapoolse vastuavalduse seoses hooldusõigusega, sest sellisel juhul on lapse huvides, et hooldusõigust teostab lapse eest isa. Isa loodab, et olukord nii kaugel ei lähe ja säilib ühine hooldusõigus. T.R palub jätta J.T avalduse täielikult rahuldamata ja mitte teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses. Maakohtu määrus ja põhjendused 11.Maakohus jättis ühise hooldusõiguse lõpetamata ning määras kindlaks lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra.
2. Määruse põhjenduste kohaselt on vanema ja lapse stabiilne suhtlemine on eelduslikult lapse parimates huvides. Läbi kehtestatava suhtlemiskorra saavad nii lapse ema kui ka lapse isa kindluse, mil viisil suhtlemine lapsega hakkab aset leidma. Teisest küljest muutub ka lapse jaoks suhtlemine lahuselava vanemaga stabiilseks ja ettenähtavaks. Lapse isal on valmisolek ja võimekus lapse eest hoolitseda ning temaga tegeleda. Kuigi lapse ema on selgitanud, et suhtlemiskord põhimõttel 50/50 pidi kehtima ainult kuni lapse kooliminekuni 2023, ei ole lapse ema eeltoodud kokkulepet vanemate vahel tõendanud. Käesoleva ajani toimub suhtlemine valdavalt selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures vaheldumisi üle nädala. Lapse isa elukoht on /aadress/. Kohalikud omavalitsused on teostanud kodukülastuse lapse isa elukohta ja tuvastanud, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus lapsel on eakohaselt sisustatud eraldi tuba. Samuti puudub vaidlus selle üle, et lapse ema elukoht (/aadress/) on lapsele kasvamiseks ja arenemiseks sobiv. Nii lapse isa kui ka lapse ema elukohad asuvad lähestikku - isa nädalal toimuks lapse kooli viimine autoga ja sõit kestaks eeldatavalt 15-20 minutit (arvestades hommikust tipptundi). Lapse isa on lapse ema juurde sõitnud ka 8 minutiga, aga seda rahuliku liiklusega ajal. Kohus leiab, et lapse isal on olemas vajalik ressurss ning võimekus ja tahe lapse eest hoolitsemiseks ning kodu, kus lapsel on oma tuba. Lisaks on lapse isa selgitanud kolimise vajalikkust ja laps avaldas Tallinna Linnavalitsuse esindajale, et senistest isa kodudest on praegune tema arvates parim. Lapse tervislik seisund sõltub suurel määral emotsionaalsest tasakaalust. Suhtlus mõlema vanemaga on lapsele ääretult vajalik. Laps on võimeline kohanduma muutunud olukorraga. Lapse ema on esile toonud, et laps on pidanud kohanema T.R-i uue elukaaslasega, keda ema hinnangul tutvustati lapsele liialt vara. Eeltoodust tulenevalt ei saa isa soovitud mahus suhtluskord olla lapse huvides, kuna ema hinnangul ei suuda isa tagada lapsele vajalikku hooldust ja igapäeva rütmi, mida laps koolitee algusega seonduvalt vajab. Kohus märgib, et samas on lapse ema hiljuti ise toonud lapse ellu suure muutuse, tutvustades lapsele tema oletatavat vanemat poolõde. Lapsel puudub meditsiiniliselt tõendatud allergia. 28.03.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas laps, et tal kunagi oli neelamisega raskusi ning tundis, et tal hakkab 7 2-22-9990 paha, kuid enam seda probleemi ei ole. See probleem on lapse sõnul ammu läinud. Samuti kinnitas laps ärakuulamisel, et kõik vajalikud tualetitoimingud saab laps isa juures ära tehtud. Täiendavalt on ema esile toonud, et isa juures olemise nädalal peaks laps viibima pikapäevarühmas, kuhu isa talle järele läheks. Lapse ema ei mõista, miks lapse isa ei luba pärast koolitundide lõppemist last ema juurde ja peab veetma päeva pikapäevarühmas, kuigi ema elab mõnesaja meetri kaugusel lapse koolist. Lisaks jätab isa lapse kolmandate isikutega ega võimalda ajal, mil ta lapsega ise koos ei viibi, lapsel ema juures olla. 01.05.2024 seisukohas avaldas lapse isa, et tal on täna samuti võimalik kodust tööd teha ja ta on nii mõnelgi korral ise enda nädalal lapsele kooli järgi läinud peale tunde, mille peale ema on endast välja läinud. Kohtu poolt ärakuulamisel avaldas laps, et talle ei meeldi pikapäevarühmas olla, kuna seal on vahel kuri õpetaja. Kohus leiab, et pikapäevarühmas viibimine lapse heaolu ei kahjusta ja lapse vastumeelsus seal viibimiseks on seotud õpetajaga, kes lapse hinnangul on kuri. Samuti on lapse isa teavitanud, et kuivõrd tal on kodust võimalik tööd teha, on tal võimalik lapsele ise kooli järgi minna. Kohtu hinnangul on lapse isal võimalik ka organiseerida selleks ajaks lapsele mõni huvialaring. Kohus selgitab, et kuna lapsevanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt (

§ 145lg 1).

Ajal, mil laps on ühe lapsevanema juures, otsustab lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see lapsevanem (

§ 145lg 2).

Eeltoodu ei võta lapsevanemalt õigust kasutada lapse eest hoolitsemisel abilisi. Asja materjalidega ei ole tuvastamist leidnud, et osa aega isa juures viibides oleks lapse heaolu ja tervis ohus. Lapse isa soovib võrdväärselt lapse emaga lapse kasvatamisest osa võtta ja lapsega seotud probleeme lahendada.

1. Arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, lapse esindaja ja kohalike omavalitsuste seisukohtadega, määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra alljärgnevalt.
2. Laps on 1 nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapse üle andmine ühelt vanemalt teisele toimub iga pühapäev kell 18.
3. Lapsele tuleb teise vanema juurde järgi see vanem, kelle juurde laps läheb.
4. Punktis
5. toodud suhtluskord kehtib ka koolivaheaegadel, kaasa arvatud suvel.
6. Laps viibib paarisaastatel 23.-26.
7. emaga ja paaritutel aastatel isaga. Mõlemal juhul tuleb lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem tuleb lapse viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 23.
8. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt 26.
9. kell 18.
11. Laps viibib paarisaastatel 31.12.-01.
12. isaga ja paaritutel aastatel emaga. Mõlemal juhul tuleb lapsele järgi ja toob tagasi see vanem, kelle juures laps pühad viibib. Vanem tuleb lapse viibimiskohta lapsele järgi hiljemalt 31.
13. kell 18.00 ja toob tagasi hiljemalt 01.
14. kell 18.
16. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga.
17. Lapse sünnipäevadel on lapsega suhtluskorra alusel parasjagu mitte koosviibival vanemal võimalik lapsega 4 tundi kohtuda, kas sünnipäeva päeval või sellele eelneval või järgneval päeval.
18. Lapsevanemate sünnipäevadel on lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem, kellel sünnipäev on, võtab lapse kaasa teise vanema viibimiskohast ning toob järgmise päeva hommikul hiljemalt kell 10.00 tagasi teise vanema viibimiskohta.
19. Vanavanemate, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust. 8 2-22-9990
20. Kui lapsevanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui 2 ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teise vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat võimalusel ette vähemalt 10 päeva.
21. Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale ning kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis lapse haiguse ajal hoolitseb lapse eest vanem, kelle juures oli laps lapse haigestumise ajal. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada igapäevaselt informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema igal vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid. Kui lapse haigus ei takista liikumist (eelkõige kerge külmetus) ühe vanema juurest teise juurde, liigub laps ühe vanema juurest teise juurde.
22. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendi abil üle päeva 1 kord päevas õhtul kella 19.00-19.30 ajal nädalal, mil laps ei viibi tema juures. Teine vanem tagab, et lapsel on vastavad sidevahendid olemas ja töökorras.
23. Vanem, kelle juures laps viibib, arvestab lapse päevakava (kool, huviringid, üritused) ja uneaega.
24. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kõrvale kalduda antud suhtluskorra kokkuleppest. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel.
25. Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne plaanitavat muudatust.
26. Vanemad suhtlevad üksteisega suhtluskorra ja lapsega seotud teemadel eelkõige e-kirja teel.
27. Eeltoodud suhtluskord tagab kohtu hinnangul lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet mõlema vanemaga ja tagab kõige paremini lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga.
28. Seonduvalt ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudega tuleb hinnata, mille üle vanemad tegelikult vaidlevad või mis osas on vanematel ühise hooldusõiguse teostamine takistatud.
29. Lapse ema on kohtule esitanud avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ning ravi osas lapse emale üleandmiseks.
30. Tallinna Linnavalitsus ei toeta J.T avaldust vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning J.T-le viibimiskoha, hariduse- ja raviküsimustes üle andmiseks, kuna see ei ole alaealise D.C huvidega kooskõlas. Lähtudes vanemate esitatud väidetest ja seisukohtadest ei ole Tallinna Linnavalitsusel võimalik jõuda ühesele veendumusele, et T.R kahjustaks oma käitumisega lapse huve ja heaolu määral, mis tingiks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning teisele vanemale üle andmise.
31. Rae Vallavalitsus leiab, et mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Lapsega seotud olulisi asju peavad vanemad otsustama ühiselt. Lapsele on loodud nii ema kui ka isa juures arenemiseks ja kasvamiseks head tingimused. Mõlemad vanemad on saanud lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, on huvitatud lapse heaolust, suhtlevad regulaarselt kooliga, tervishoiuasutustega ning seetõttu tuleb jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata. 9 2-22-9990
32. Lapse esindaja märkis, et vanemad peavad kindlasti tegelema omavaheliste suhetega ja nende normaliseerimisega, kuid see ei tohi kahjustada lapse huvisid. Lapse huvi on elada vaheldumisi nii ema kui ka isaga ja et vanematel säiliks ühine hooldusõigus, et mõlemad vanemad saavad tema asju otsustada. Tulenevalt eeltoodust palub esindaja jätta lapse ema avalduse lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
33. Lapse isa on seisukohal, et tänaseks puudub vaidlus, et lahkumineku järgselt leppisid vanemad koheselt suusõnaliselt kokku, et laps hakkab olema võrdse aja mõlema vanema juures. Selline kord hakkas lahkumineku järgselt koheselt ka toimima ja toimib tänaseni.
34. 28.03.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas kohtunik lapsele, et ema on soovinud, et ema saaks edaspidi üksinda otsustada lapsega seotud küsimusi. Laps vastas, et sellest ta küll midagi ei tea. Kohtuniku küsimusele, kas laps tahaks, et tema vanemad otsustaks teda puudutavaid küsimusi koos, vastas laps, et ta tahaks seda.
35. Kohus selgitab, et vanemale ainuhooldusõiguse andmise eelduseks on eelkõige vanemate erimeelsused ja/või koostöö puudumine ning sellest tulenev ühiste otsuste tegemise ja ühise hooldusõiguse teostamise suutmatus (Riigikohtu 22.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-165794). Mõlemad lapsevanemad on kohtule esitanud käesoleva määruse punktist 30 nähtuvalt mitmesuguseid kirjalikke tõendeid lapsega suhtlemise ja lapse hooldamise korraldamisel. Eeltoodust nähtub, et lapsevanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning suhted on kohati konfliktsed. Samas leiab kohus, et vanemate erimeelsused ei ole sellised, mis takistaksid lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.
36. Kohus ei saa otsustada, kus peaks olema lapse igakordne viibimiskoht (sh elukoht), vaid kohus peab otsustama, kas anda ühele vanemale õigus otsustada seda üksi. Lisaks märgib kohus, et lapse viibimiskoht on laiem mõiste kui elukoht. Viibimiskoht hõlmab endast näiteks lapse lühemaajaliste, sh puhkusereise või lastelaagris viibimist või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevast elukohta. Lapse ema ei ole mõjuvat põhjust esile toonud, miks peaks temal olema edaspidi õigus ainuisikuliselt otsustada selle üle, kus peaks olema lapse igakordne viibimiskoht (sh elukoht). Lapse ema on küll selgitanud, et lapse elu on võrreldes lasteaiaga olulisel määral muutunud ning lapsele on oluline stabiilsus ning kindel elukoht (nn „turvabaas“), kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt suhtleb laps mõlema vanemaga vaheldumisi (s.o nädal ja nädal). Kohus leiab, et mõlemal vanemal on lapsele loodud turvalised ning eakohased kasvu- ning arengutingimused. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et osa aega isa juures viibides oleks lapse heaolu ja tervis ohus. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lapse igakordse viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine.
37. Järgnevalt peab kohus seisukoha võtma lapse hariduse osas. Vanemad ei vaidle selle üle, et käesoleval ajal käib laps K Koolis. Mõlemad vanemad tunnevad lapse käekäigu vastu koolis huvi. Tõenditest nähtuvalt lapsel üldiselt probleeme koolis edasijõudmisega ei ole. Ka klassijuhataja on last kiitnud. Lapse huviringis (trenn) käimise üle vanemate vahel erimeelsus puudub. Kohus on pikapäevarühma osas käesoleva määruses leidnud, et pikapäevarühmas viibimine lapse heaolu ei kahjusta ja lapse vastumeelsus seal viibimiseks on seotud õpetajaga, kes lapse hinnangul on kuri. Samuti on lapse isa teavitanud, et kuivõrd tal on kodust võimalik tööd teha, on tal võimalik lapsele ise varem kooli järgi minna. Lisaks on lapse isal võimalik ka organiseerida selleks ajaks lapsele mõni huvialaring. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lapse hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine. 10 2-22-9990
38. Viimasena käsitleb kohus lapse tervist puudutavaid küsimusi. Lapse ema on esile toonud, et lapsel esinevad mitmed terviseprobleemid (allergia kakao vastu, kroonilised kakamisega ning hiljuti ilmnenud neelamisega seotud probleemid, ärevusprobleemid ja Crohni tõbi), mis lapse isa tähelepanu ei vääri. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vanematel erinevat nägemust lapse terviseprobleemidest (tualetitoimingud, ärevus, võimalik Crohni tõbi, hammaste hügieen) ja nende ravimisest. Lapse ema ei ole tõendanud, et vanemad ei suudaks kokkuleppele jõuda lapse tervist puudutavates küsimustes, mistõttu oleks põhjendatud, kui lapse emale antakse üle ainuhooldusõigus lapse tervise küsimustes. Eeltoodut ei väära ka lapse ema väide, et kui laps tuli isa juurest ära, olid tema küüned lõikamata ja mustad. Kohus märgib, et vanemad peavad lapse heaolu nimel suutma suhelda lapsest lähtudes ka edaspidi ning vältima omavahelisi konflikte. Vajadusel tuleb vanematel pöörduda perelepitaja poole. Kohus jätab rahuldamata lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse ravi osas. Määruskaebus
39. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus kaevatavas osas (p-d 2, 3 ja 5) ja teha uus määrus, millega jätta T.R-i avaldus lapsega 50:50 süsteemis võrdse suhtlemiskorra kohaldamiseks rahuldamata ja rahuldada J.T avaldus lõpetada J.T ja T.R-i ühine hooldusõigus osaliselt ning anda alaealise lapse D.C viibimiskoha, hariduse- ning ravi hooldusõigus üle J.T-le. J.T keldu palub lapse D.C ja avaldaja T.R-i suhtluskord määrata järgmiselt: 1) laps viibib isaga igal paarisnädalal alates reedel kooli lõppemisest kuni esmaspäeva hommikuni; laps teeb koolitööd isa juures ning isa viib lapse esmaspäeval kooli; 2) laps kohtub isaga igal nädala kolmapäeval peale kooli ja isa toob lapse kl 20-ks koju; 3) jõulud, aastavahetuse, lapse sünnipäevad ning muud kalendrisse punaseks märgitud olulised tähtpäevad, samuti koolivaheajad veedab laps pooleks kummagi vanemaga, v.a need koolivaheajad, mis jagatakse võrdselt omavahelise kokkuleppe alusel (näiteks reisile mineku eesmärgil. 4) emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga, isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga; 5) omavahelisel kokkuleppel on vanematel õigus teha suhtlemiskorras jooksvalt muudatusi. ja teha asjas uus määrus, millega Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud ega analüüsinud kohus kõiki tõendeid, lahend on vastuoluline ja põhistamata, kohtu mõttekäik ei ole jälgitav, puuduvad põhjendused miks jättis kohus esitatud seisukohad ja tõendid arvestamata ning lapse ärakuulamisel avaldatud lapse soovide ja mõtetega ei ole kohus arvestanud. Kohtumääruses puudub selge põhjendus ja jälgitavus, miks määras kohus lapsele 50/50 elukorralduse, kui vanemate erimeelsused on sügavad ning puudub põhistus, miks jättis rahuldamata J.T avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja ravi osas J.Tle üleandmiseks. Menetlusosaliste seisukohad
40. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu. Kokkuvõtvalt toob isa vastuses määruskaebusele esile, et J.T seisukohad ja väited on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised, tuginedes suures osas kohut eksitavatele väidetele, valedele ja olukorrakirjeldustele, mis ei vasta tegelikkusele ning mille kohta pole J.T esitanud asjakohaseid tõendeid. Lapse ema pole arvesse võtnud lapse RÕA esindaja, KOV esindajate, lapse psühholoog H.S-i ega ka kohtu seisukohti, et lapsel on vaja mõlemat vanemat ja eelkõige lapse huvides on jätkata seni 11 2-22-9990 kehtinud 50/50 suhtluskorraga. Samuti pole ema otsinud psühholoogilist abi, mille vajadusele on viidanud KOV esindajad enda seisukohas. Lapse isa T.R on juba pool aastat psühholoogi juures käinud, et igapäevaselt toime tulla lapse ema pidevate süüdistuste ja rünnakutega lapse isa suunal ning olla hea isa oma lapsele ja julgeb seda soovitada ka lapse emale, see aitab toime tulla raskete emotsioonidega ning hoida nii enda kui ka teiste vaimset tervist.
41. Eestkosteasutus Tallinna linn jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde tuues seisukohas määruskaebusele esile, et antud juhtumi puhul ei esine niivõrd kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ning lapse emale lapse viibimiskoha, hariduse ja ravi küsimustes hooldusõiguse üle andmise. Lapse huvides on, et tal oleks kaks hooldusõiguslikku vanemat ning mõlemad vanemad peavad teadlikult vaeva nägema ja pingutusi tegema, et omavahelist suhtlust parandada. Kuigi J.T soovib olulisel määral vähendada isa ja poja koosveedetavat aega, siis tuginedes 02.10.2023 lapse heaolu spetsialisti vestlusele lapsega, selgub, et laps soovib siiski isaga rohkem aega koos olla, kui on olnud ema ettepanekud suhtluskorra osas.
42. Eestkosteasutus Rae vald kirjalikku seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
43. Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
44. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 33.Ringkonnakohus selgitab, et

§ 116lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad

§ 118

lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui

§ 145

lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347/128, p 16).
3. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (

§ 119

) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (

§ 137) kaudu.

Kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku 12 2-22-9990 kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). 35. Kui kohtule esitatakse

§ 137

alusel avaldus, nagu see käesoleval juhul ema poolt ka esitati, peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas hooldusõiguse teostamisel esinevad vanemate vahel erimeelsused ning, juhul kui esinevad, siis millist laadi need on, sest hagita menetluse põhimõtteid arvestades tuleb

§ 137

lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi hooldusõiguse lõpetamise vaidluse lahendamisel teha esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend. See omakorda tähendab seda, et isegi juhul, kui vanemate vahel on erimeelsusi, tuleb lahendi tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 22.2). Maakohus asus sisuliselt seisukohale, et kuigi lapse vanemate vahel on erimeelsused, ei anna nende iseloom alust hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Määruskaebuse väide, et maakohtu otsustus oli vastuoluline, kuna tuvastades lapse vanemate vahel erimeelsused jättis maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõue ikkagi rahuldamata, ei ole põhjendatud. Maakohtul tuli hinnata, kas erimeelsuste iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes hooldusõiguse küsimuses hooldusõigus lõpetada.

1. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et vanemad vaidleksid tegelikult sisuliselt lapse hariduse ja tervise küsimuses. Igasuguse vaidluseta jõudsid vanemad kokkuleppele, millises koolis laps koolikohustust täidab. Huviringides osalemise suhtes vaidlus puudus. Maakohtu menetluse jooksul oli vaidlus selles, kas laps peaks osalema pikapäevarühmas, kuid ka see vaidlus langes ära, sest lapse isa töökorraldus muutus ning puudus vajadus pikapäevarühmas osalemiseks koolipäeva järgselt. Tervishoiuküsimustes sisuline vaidlus puudus, nii ema kui isa käisid lapsega arsti juures. Asjas ei ole ka esile toodud lapse tervist puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid isast tingituna on see viibinud. Vaidlus oli lapse võimalikus allergilises reaktsioonis kakaole, mille sümptomite eiramist ema isale ette heitis, kuid allergia asjas testidega tõendamist ei leidnud. Elukoha osas oli pooltel vaidlus, kuid see sõltub suhtluskorra määramise põhjendatusest. Nimelt soovib ema, et laps suhtleks isaga ainult piiratud aja jooksul kuus, isa soovib võrdset suhtlusaega. Maakohus leidis, et lapse huvides on ajaliselt võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Seega elukoha suhtes hooldusõiguse lõpetamise küsimuse lahendus sõltub eelkõige suhtluskorra määramisele esitatud kaebuse põhjendatusest. Seega puudus alus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks hariduse ja tervise küsimustes, sest ei tuvastatud, et last puudutavates küsimustes otsuste vastuvõtmine oleks takistatud selliselt, et see ohustab lapse heaolu. Kuivõrd Riigikohtu väljendatud seisukoha järgi tuleb mõlema vanema ühine hooldusõigus säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30) ning asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse osalise hooldusõiguse lõpetamiseks, siis jättis maakohus põhjendatult avalduse selles osas rahuldamata.
4. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus ka selles, kas laps peaks saama suhelda mõlema vanemaga võrdse aja. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtlemiskord tuleb jätta 13 2-22-9990 muutmata. Ringkonnakohtu arvates esineb põhjendatud kahtlus võimendada ema poolt vanemate erimeelsusi ettekäändeks, et vähendada isa ja lapse vahelist vahetut suhtlusaega. Nagu juba eespool esile toodud peavad

§ 118

lg 1 järgi vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Riigikohus on 9. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11 tehtud määruse p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

§ 123

lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Samuti on kolleegium juhtinud

§ 143

kohaldamisel tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsustust suhtluskorra määramise osas piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Laps on korduvalt kohalike omavalitsuste ja riigi arvel määratud esindaja poolt ära kuulatud, lapse kuulas ära ka maakohus. Lapse esindaja RÕA korras ning kohalike omavalitsuste esindajad jäid korduvalt esitatud arvamuste juurde, et konkreetse lapse huvides on veeta mõlema vanemaga koos võrdne suhtlusaeg. Seejuures toodi esile, et elukohavahetusest tingitud ebamugavus kaalub konkreetse lapse puhul üles võimaluse ja soovi mõlema vanemaga veeta võrdne aeg. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette arvestamata jätmist lapse väljendatud arvamusega, et ta sooviks elada ema juures kaks nädalat ja isa juures nädala. Ringkonnakohus lapse ema seisukohaga ei nõustu. Esiteks kuulati laps erinevates situatsioonides erinevate isikute poolt korduvalt ning ainult ühel korral väljendas laps end selliselt nagu lapse ema nüüd esile tõstab, kuid siinjuures tuleb arvestada sellega, et laps oma väljendatut põhjendada ei osanud. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm, 15.02.2023, 2-21-5895, p 14). Eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks, millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb. Ringkonnakohtu arvates nähtub lapse ema avaldatust, et vaid tema suudab teostada hooldusõigust lapse heaolust lähtuvalt, kuid ei näi mõistvat, et lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Lapse ema on jätnud tähelepanuta lapse RÕA korras esindaja ja kohalike omavalitsuse poolt avaldatu, et lapse elus on väga vajalikud mõlemad vanemad ja lapse jaoks oluliste lähedussidemete säilitamine kaalub üles kahe kodu vahel liikumisest tekkiva stressi.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna asjas on tuvastatud, et nii ema kui ka isa juures on lapse arenemiseks ja kasvamiseks loodud head tingimused, mõlemad vanemad on saanud lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, nad on huvitatud lapse heaolust ning suhtlevad regulaarselt kooli ja tervishoiuasutustega, siis tuleb jätta maakohtu määratud suhtluskord muutmata. Lapse ja vanemate suhtlus jätkub vahelduvalt nagu maakohus määras ning seetõttu puudub alus ka elukoha suhtes hooldusõiguse lõpetamiseks.
5. Lapse ema ja isa esitasid määruskaebusmenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.
6. Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust vaidlustatud maakohtu otsustust muuta ka määruskaebemenetluses avaldatut, sh esitatud tõendeid arvesse võttes. Määruskaebuse nõude kohaselt soovib kaebaja suhtluskorra määramist viisil, mille tagajärjeks oleks lapse ja isa vahetu kokkupuude drastiliselt väiksemas ulatuses, kui laps senini harjunud on. Kuivõrd suhtluskorra lahend tuleb seadusest tulenevalt teha lapse huvidest lähtuvalt ja vanem peab 14 2-22-9990 seadusest tulenevalt hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (

§ 143lg 2), ei ole suhtluskorra muutmine põhjendatud.

Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu asjaolule, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. Lapse vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides, sh just asjaolu tõttu, et lapsel on hiljuti diagnoositud tervisehäire, on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks ja lapse jaoks parimate lahenduste leidmiseks. Üksteise süüdistamine, sh selles kes, millal ja mitu korda päeva jooksul lapsega telefoni teel ühendust võtab, ei aita kaasa vanemate vaheliste pingeliste suhete normaliseerumisele. Isal ja emal tuleb teha vanemlikku koostööd, tagada lapse heaolu ning jätta isiklikud nõudmised ja soovid tahaplaanile. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides, jättes laps puutumata vanemate kooselu purunemisest tekkinud negatiivsetest emaotsioonidest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 42.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 43.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ 15