3-25-378/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-378 Haldusasi P.C kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses alasti läbiotsimistega Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja P.C Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.C määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta P.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse peale menetlusse.
2. Jätta P.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse peale rahuldamata.
3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. P.C nõudis Tartu Vanglalt alasti läbiotsimise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
5. Tartu Vangla jättis 22.05.
6. a otsusega P.C nõude rahuldamata.
7. P.C esitas 15.02.2025 halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist. Kaebaja taotles tähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendas kaebetähtaja möödalaskmist tervislike põhjustega ja tõi muuhulgas välja, et talle on varasemalt tehtud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis ning leitud, et ta põeb nõrgamõistuslikkust kerge vaimse alaarengu kujul, mis põhjustab raskusi hakkamasaamisel 3-25-378 keerulisemates olukordades ja sellest johtub juhendamise vajadus. Kaebaja viitas, et tema seisund on praeguseks halvenenud.
8. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.
9. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 2 lõpetas kaebuse menetluse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) P.C on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 nõuet silmas pidades esitanud enne halduskohtusse pöördumist kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kaebaja sai Tartu Vangla 22.05.2024 otsuse kätte 28.05.
10. Kaebus halduskohtule tulnuks esitada 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 27.06.
11. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse alles 15.02.2025, s.o ca 7,5 kuud kaebetähtaega ületades: 2) P.C ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud objektiivsetele takistustele, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud tervislike (vaimsete) põhjustega. Kaebaja märkis, et tema seisund on praeguseks halvenenud ning viitas seejuures haldusasjale nr 3-25-280; 3) kaebaja seisundi puhul ei ole tegemist ootamatu raske haigusega, mis saaks olla objektiivseks takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel kohtusse. Kaebaja viited varasemalt tehtud ekspertiisile, kus tal on diagnoositud kerge vaimne alaareng ning mida on käsitletud
12. a kriminaalasjas, ei anna alust arvata, et kaebaja poleks olnud võimeline praeguses asjas esitama halduskohtule kaebust tähtaegselt või vähemalt mitte oluliselt hilinenult. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 12.03.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-280 (p 8) leidnud osundatud andmetele tuginedes, et kaebajal võib küll oma vaimse tervise seisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi asjade mõistmise ning enese kirjaliku väljendamisega, kuid puuduvad andmed selle kohta, et ta ei saa enda huvide eest seismisega üldse hakkama. 4) kaebaja viibib alates 06.05.2024 Tallinna Vanglas, s.t, et ta on viibinud seal ka Tartu Vangla 22.05.2024 otsuse saamisel ja ajal, mil kestis selle vaidlustamise tähtaeg. Tallinna Vangla selgituste põhjal on tema seisund stabiilne. Esitatud selgituste põhjal puudub kohtul alus arvata, et kaebaja seisund oleks Tartu Vangla otsuse saamise järgselt olnud selline, et ta poleks pikema aja vältel üldse saanud asjadest aru ega olnud võimeline oma käitumist juhtima. Kaebaja on vähesel määral teinud vanglale avaldusi ning käib tööl ja saab seal hakkama. Lihtsamas keeles suhtlemine ei ole kaebajale üle jõu käiv olnud; 5) isegi juhul, kui möönda subjektiivsete asjaolude esinemist, s.t, et kaebajal võib tulenevalt tema seisundist Tartu Vangla tehtud otsusest ja sellest vaidlustamisest arusaamine võtta kauem aega, siis on kaebuse esitamise hetkeks (15.02.2025) möödunud liiga pikk aeg. Kaebaja pidi varem aru saama Tartu Vangla otsuse sisust ja selle vaidlustamise võimalikkusest, korrast ja tähtajast. Vaidlustamisviide on otsusele selgelt lisatud. Kaebaja suutis eelnevalt vanglale esitada kahjunõude ning tõendamist ei ole leidnud, et vangla poolt kahju hüvitamata jätmisele järgnevalt oleks tema seisund halvenenud ning olnud selline, et ta poleks pikaajaliselt olnud võimeline üldse ennast lihtsamas keeles väljendama ja Tartu Vanglale esitatud taotlusega samasuguste asjaoludega kaebust kohtule esitama; 6) kaebetähtaja ennistamise kaalumisel arvestatakse ka asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 1000 euro suurust hüvitist ning on seejuures viivitanud kahjunõude kohtusse esitamisega ebamõistlikult kaua. Mida sügavamalt tunnetab isik ise oma õiguste riivet, seda enam peaks ta ka tunnetama vajadust kaitsta oma õigusi, mis peaks motiveerima kiiremini tegutsema ja otsima vajadusel õigeaegselt abi. Kuigi inimväärikuse tagamine iseenesest ei ole väheoluline, siis eelnevat arvesse võttes ei saa konkreetsel juhul kaebaja subjektiivsete õiguste vaates pidada riivet niivõrd intensiivseks, et see annaks aluse ca 7,5 kuud ületatud kaebetähtaja ennistamiseks. Arvestada tuleb ka õiguskindlusel rajanevat teise poole huvi tehtud otsuse kehtimajäämise suhtes ning selle suuremat kaalu, mida enam on tähtaega ületatud. 2