) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas T.C-d likvideerima Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (p 1), kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (p 2) ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile (p 4). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 25.07.
lg 4 alusel ei ole lõppenud ning tal on siiani täitmata
lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
S § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena.
lg-st 2 tulenevalt vastutab T.C jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. 2. T.C esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi menetlusse Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas neid on sealt ära 2
Ettekirjutusest ja 14.06.2022 ärakuulamise protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu objektiks olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdaja. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud tootmist, ei tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja. Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikul 07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise ajal) registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks, veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat
Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa
lg 2 kohane kohustus piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja
lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt
lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning kaks konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Need asjaolud on tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning ORS Recycling OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr
-i nõudeid. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §
Otsuse kohaselt tuvastati, et 28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 tellija kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning otsusega heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS Recycling OÜ-le (enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks töövõtulepingule nr 280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja vedamise tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile, Wasteman OÜ juhatuse liikme K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile, OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV 27.05.2020 ülekuulamise protokollile ja ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020 ülekuulamise protokollile. Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale 5
Viidatud väärteootsus on jõustunud. Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames tuvastatud asjaoludele. Lisaks on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames koostatud objekti kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla vaidlustatud ettekirjutuse andmise menetluses ära kuulatud. Kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud – vastatud on kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga), tema 01.06.2022 sooviavaldus selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud, vastatud on kaebaja 01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja ärakuulamise protokoll). Ülaltoodu alusel ei nähtu uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja kinnitusest, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõppenud. Ei ole usutav, et olukorras, kus väärteo toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud keskkonnaoht, piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks võimaluse nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist. Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel
§-le 9. Ettekirjutuse kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu. Põhjendatud ei ole väide, et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 280120201 p-i 2 kohaselt on kokku lepitud, et tellitud tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas nr 1 välja toodud piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine“ (p 2.2) ning „Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping nägi ette ka lammutusest tuleneva prahi äraviimise. Töövõtulepingu olemasoluga ongi ettekirjutuses kaebaja jäätmevaldaja staatust põhjendatud. Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus
lg-test 4 ja 5.
lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (
Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja (
lg 5) ning
lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (
Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, mis nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu lammutusest või likvideerimisest saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja tellis lammutustööde teostamise (töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise (töövõtulepingu p 2.3). Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et lammutusega tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ, 6
lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski üksnes juhul, kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. ORS Recycling OÜ-l selline keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega, vaid jäi kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei piirdu
lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja registreeringu olemasolus veenduma. Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu kõrvaldamiseks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengu ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale ja elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke ehitusja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete likvideerimise eest, st kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel jäätmete likvideerimise eest. Eelnevast tulenevalt on kaebajat ettekirjutuses õigesti käsitletud jäätmevaldajana
tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (
lg 1).
lg 1 rikkumise tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. T.C palub 09.08.2023 apellatsioonkaebuses (ja 04.03.2025 täiendavas seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. ORS Recycling OÜ polnud uus jäätmevaldaja, kuna enne tema valdust polnudki veel jäätmeid, mida vallata.
lg 1 kohaselt saavad jäätmed olla vaid vallasasjad, mitte kinnisasja osaks olevad lammutamata ehitised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et isik, kelle valduses vallasasi (antud juhul jäätmed) on, tuleb selgitada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete järgi. AÕS § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle. Kohus pole kaebaja selgituste osas seisukohta võtnud, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Eelnevast tulenevalt tekkisid jäätmed alles ORS Recycling OÜ valduses, sest varem jäätmeid olemas ei olnud. Kaebaja valduses pole lammutusjäätmeid kunagi olnud, kuna tal polnud nende üle tegelikku võimu. ORS Recycling OÜ töövõtulepingu p-i 4.1 järgi kuulusid jäätmed kohe lammutamise järgselt ORS Recycling OÜ omandisse. Lepingud nägid ette vaid ehitiste lammutamisel tekkinud prahi äraviimist. Muu prahi äraviimine polnud lepingu ese ja selle prahi äraviimine oleks olnud ORS Recycling OÜ poolt omavoliline. Isegi kui nõustuda sellega, et esialgne jäätmevaldaja oli kaebaja, kes hiljem andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le, on täidetud
Väärteomenetluses on 30.03.2020 üle kuulatud ORS Recycling OÜ esindaja KR, kes protokollist nähtuvalt andis ütlusi selle kohta, et kaebaja küsis enne vedu jäätmeluba ja KR kinnitas loa olemasolu.
lg 2 ei ütle, kuidas peab üleandja veenduma loa olemasolus, mistõttu saab lugeda piisavaks selles veendumist KR kinnituse kaudu. 6. Keskkonnaamet palub 25.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 7
See väide ei ole õige. 9. 28.01.2020 sõlmisid kaebaja ja ORS Recycling OÜ töövõtulepingu (dtl 52), mille p 2 kohaselt oli lepingu ese kaebaja kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas 1 välja toodud piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine; lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne äraviimine. 08.06.2020 ülekuulamisel (dtl 20 jj) kinnitas kaebaja, et osaliselt lammutas ta rajatisi ise, osaliselt aga ORS Recycling OÜ, kuid lammutusjäätmete vedu toimetas üksnes ORS Recycling OÜ. 10.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Niisiis olid jäätmed praegusel juhul rajatiste lammutamise tulemusel tekkinud ehitusjäätmed. 11.
g 1 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. AÕS § 33 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.
Niisiis olid jäätmed, mis tekkisid kaebaja enda lammutustegevuse tulemusel, tema otseses valduses, ja jäätmed, mis tekkisid lepingulisest suhtest ORS Recycling OÜ-ga, kaebaja kaudses valduses. Järelikult oli kaebaja kogu lammutustegevuse tulemusel tekkinud jäätmete suhtes jäätmevaldaja. Sõlmides töövõtulepingu ORS Recycling OÜ-ga, pidi kaebajal jäätmevaldajana olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (
Sõlmides niivõrd üldsõnalise töövõtulepingu, jättes dokumenteerimata kõik jäätmete käitlemise seisukohas olulised asjaolud (kui palju milliseid jäätmeid kust ja kuhu ära veeti) ning andes jäätmed üle isikule, kel puudus keskkonnakaitseluba, võttis kaebaja teadliku riski, et vaidluse tekkides ei ole tal võimalik neid asjaolusid tõendada ja vastutus jäätmete käitluse eest jääb talle (
12. 08.06.2020 ülekuulamisel väitis kaebaja, et ta ei küsinud ORS Recycling OÜ esindajalt, kas äriühingul on olemas jäätmeluba. Aga isegi kui kaebaja seda küsis, ei saa seda pidada
Keskkonnakaitseloa olemasolus veendumiseks tuleb seda isikul endal kontrollida avalikust keskkonnakaitselubade registrist KOTKAS. Määravat 8
lg-d 4 ja 5 jätavad vastutuse jäätmete käitluse eest ka sellises olukorras siiski kaebajale. 13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.