)
§-s 541 lg-s 1 sätestatud hoiatustrahviga, mille vaidlustamiseks on
ette nähtud erimenetlus ning mille lahendamine lõppastmes kuulub maakohtu pädevusse. Kohus selgitab kaebajale, et enne maakohtu poole pöördumist tuleb mootorsõiduki eest vastutaval isikul läbida kohtueelne menetlus, millest esimene etapp on trahviteate vaidlustamine Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis.
lg-te 1 ja 2 sätestavad, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kuivõrd kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks seda õigust kasutanud, siis soovitab kohus antud juhul pöörduda kaebusega Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ning esitada vajaduse korral ka tähtaja ennistamise taotlus. Kohus selgitab veel, et
kohaselt võib kohtuväline menetleja jätta kaebuse käiguta või läbi vaatamata, trahviteate tühistada või uuendada väärteomenetluse kiir- või üldmenetlusena. Kohtupraktikas on leitud, et kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu (trahviteadet ei tühista), siis tuleb analoogia korras kohaldada
lõiget 6 ehk uuendada väärteomenetlus üld- või kiirmenetluse korras (RKPJKo nr 5-17-12, p-d 31-35). Kui kaebaja ei nõustu uuendatud menetluses tehtud otsusega, siis on tal õigus esitada kaebus maakohtule (
Kui kohtuväline menetleja jätab kaebuse aga läbi vaatamata, siis tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile ning selle lahendamise järel maakohtule (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.