Obsah (17)

§ 408§ 322§ 63§ 329§ 321§ 289§ 155§ 14§ 297§ 68§ 228§ 61§ 216§ 337§ 185§ 180§ 4081

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2025. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2454 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orv

§ 4081 lg 3 sätestatut ja avaldada üksnes otsuse sissejuhatus ja resolutiivosa.

Apellatsioonis esitatud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.

1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus kriminaalmenetlusõigust.
2. Kohtule esitati tõendina süüdistuses loetletud kirjad, mille osas asus maakohus seisukohale, et autoriks oli tema. Kohus käsitles lahendis küll protseduurireegleid, mida vangla siis, kui kinnipeetav soovib kusagile kirja saata, kuid mitte mingisugust tõendit (nt videosalvestist) selle kohta, mis kinnitaks, et ta on kuidagi seotud süüdistuses kajastatud kirjadega, asjas ei ole. Käekirju võrreldes väljus maakohus oma pädevuse piiridest. Seda, kes kirjad kirjutas, peab ütlema ekspert. Käekirjaekspertiisi kriminaalasjas tehtud ei ole. 9.1 Talle ei saadetud enne asja kohtusse saatmist süüdistusakti. Selle sai ta esimest korda
3. detsembril
4. a ning alles siis, kui ta teema tõstatas. 9.2 Kannatanud R.H ja B.P kasutasid ristküsitluse ajal abimaterjale. Lisaks esitas prokurör suunavaid küsimusi ning sisuliselt dikteeris kannatanutele ette, mida nad peavad kohtule ütlema. Tema esitatud küsimustele kannatanud adekvaatselt vastata ei suutnud, ta ei saanud vastuseid oma küsimustele ning seega jäigi selgusetuks, mida kannatanud siis kardavad. 9.3 Kriminaalasjas ei kutsutud kohtusse olulisi kannatanuid ja/või tunnistajaid. Eeskätt R.H elukaaslast ja B.P ema. 9.4 Maakohtu otsuse p-s 12 viidatakse Tallinna Vangla vastusele teabenõudele. Jääb mulje, et kohus on teinud kinnipidamisasutusele teabenõude, mis omakorda tähendab, et kohus asus tõendeid koguma.
5. Episoodid, mis on seotud R.H-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi. 10.1 Kannatanu valetas. Maakohus rajas süüdimõistva otsuse R.H paljasõnalistele ütlustele, mida ei kinnita mitte ükski tõend ja mis ei ole usaldusväärsed. Esiteks oleks saanud tema ütluste tõelevastavust hõlpsasti kontrollida teiste inimeste ütluste abil. Seda ei tehtud. Nii näiteks ei kutsutud kohtusse R.H elukaaslast, kelle pihta väidetavalt kirjades olevad ähvardused olid suunatud; seda, kas on tõesti õige, et ta solvas R.H-d juba
6. aastal, oleks võinud küsida tunnistajatelt BP, MV või JO, kuid neid üle ei kuulatud. Siin väärib esile tõstmist, et kõik väited
7. a alguse saanud vihavaenust R.H vastu, on juba ümber lükatud asjas nr 1-22-
8. 10.2 Teiseks jääb arusaamatuks, miks oli olukorras, kus väidetavad ähvardused puudutasid kannatanu elukaaslast ja last, kannatanuks R.H. Seda, et kirjad teda ei puudutanud, möönis kohtus R.H ise. Kui vaadata R.H umbmäärast sõnakasutust („ei oska öelda“, „kujutan ette“, „ma eeldan“ jpm) ning tõdemust, et „kirjad olid segased“, on ilmne, et kannatanu ütlustes väljendub soovmõtlemine ja olematute seoste loomine. Siin oleks pidanud täpsustavaid 9 küsimusi esitama ähvarduste adressaadiks olnud R.H elukaaslasele. Seda ei kohtueelses- ega kohtumenetluses ei tehtud. 10.3 Kolmandaks ei ole võimalik mõista, miks peaks üldse seostama kirju, mis olid adresseeritud näiteks F-nimelisele isikule, V-nimelisele isikule, AKle JKle jne, R.H-ga. Seda enam olukorras, kus kannatanu ise kinnitas, et kirjades või ümbrikutel ei mainita kordagi tema nime ja kirjad ei sisaldanud tema pihta suunatud ähvardusi. See, et kirjades sisalduvad tähekombinatsioonid (nt auto registreerimisnumber, ID-kaardi nr) või nimed viitavad talle, viitavad R.H-le, ei ole fakt, vaid kannatanu meelevaldne ettekujutlus. 10.4 Neljandaks räägib ütluste ebausaldusväärsuse kasuks ka tõsiasi, et käsilolevas kriminaalasjas antud ütlused on vastuolus ütlustega, mis kannatanu andis kohtueelses menetluses ning kriminaalasjas nr 1-22-
9. Eelmises asjas sai maakohus aru, et R.H ütlused ei olnud eluliselt usutavad ning sel põhjusel mõistetigi ta tol korral kannatanuga seotud episoodis õigeks. 10.5 Viiendaks on põhjust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et ta võttis ähvardusi tõsiselt. R.H kinnitas mitu korda, et temast kirjades juttu ei olnud. Ka ei esitatud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et R.H tegi kirjade tõttu oma elus mingisuguseid ümberkorraldusi. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas on tal vanglas viibimise ajal võimalik kannatanule kahju tekitada. 10.6 Kuuendaks kõigutab kannatanu ütlusi hirmutunde kohta asjaolu, et kui KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, kus kannatanuks oli B.P, alustati menetlust septembris
10. a ning R.H-ga seotud kirjad ilmusid kannatanu postkasti ajavahemikul
11. veebruar
12. a kuni
13. detsember
14. a, siis mida tehti ca 6 kuu pikkusel ajavahemikul
15. veebruarist
16. a kuni
17. augustini
18. a? 10.7 Seitsmendaks on maakohus otsuse p-s 25 meelevaldselt järeldanud, et sõna „küna“ tähendab sõidukit. Küna on sigade sööginõu.
19. R.H ähvardamist puudutav kriminaalasi sarnaneb tehioludelt kohtuasjadega nr 1-20-2772 ja 1-18-
20. Toodud näidete puhul mõisteti süüdistatavad sarnaste asjaoludega kaasustes õigeks ja nii tuleks toimida ka selles asjas.
21. Episoodid, mis on seotud R.H-d laimavate kirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 2751 lg 1 järgi. 12.1 Kannatanu esitas kohtus arvukalt paljasõnalisi, tõendamata väiteid, millega maakohus nende õigsust kontrollimata nõustus. Nii näiteks on tõendusliku katteta järgmised R.H väited: - asutustele saadetud kirju näevad ja nägid kõik töötajad; - kirjad tekitasid talle mainekahju; - ta solvas kannatanut juba
22. aastal ning sellest ajast sai alguse ka tema viha R.H vastu. Kõik taolised väited said ümber lükatud varasemas, õigeksmõistva kohtuotsusega päädinud asjas nr 1-22-
23. 10
24. Episoodid, mis on seotud B.P-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. 13.1 Kuigi esitatud süüdistuse järgi saatis ta väidetavalt kannatanule kirjad juba
25. mail
26. a,
27. juunil
28. a ning
29. juulil
30. a, alustati kriminaalasja alles septembris
31. a. Lisaks menetleti alustatud asja ebamõistlikult kaua – kahe aasta vältel ei tehtud asjas mitte ühtegi menetlustoimingut. Menetluse lõpetamise asemel liideti kriminaalasi R.H-d puudutavate episoodidega ja seda tehti tõenäoliselt ainult selle pärast, et asi kaalukam saaks. Seda, et B.P ähvardas nii teda kui ka tema perekonda, menetlejad (sh kohus) ei kontrollinud. Sealjuures tunnistas B.P kohtus talle kirjade saatmist, kuid eitas nende sisu. 13.2 Ta ei ole mitte kunagi B.P-d või tolle ema ähvardanud. Kannatanu mõtles selle loo välja. Kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused on vastuolus. Väärib märkimist, et B.P ei rääkinud kohtus väidetavatest ähvardustest konkreetselt, kui vaadata tema ütlusi, siis on need laialivalguvad, seosetud ja oletuslikud. B.P kasutas palju väljendeid „ei oska öelda“, „ma pakun“, „ma arvan“. Ka ütles kannatanu korduvalt ja selgelt, et ei karda teda. B.P rääkis kohtus seosetut juttu oma perekonna ähvardamisest, samas kannatanu ema Q-d ütlusi andma ei kutsutud. 13.3 Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Eeskätt avalduvad need maakohtu otsuse p-des 65, 66 ja
32. Lisaks ei haaku kohtu järeldused kannatanu korduvate avaldustega, mille kohaselt too ei karda teda. 13.4 Sarnastel asjaoludel on varasemas kohtupraktikas tehtud õigeksmõistvaid lahendeid. Näiteks asjades nr 1-18-9378, 1-17-9050 (Tartu Ringkonnakohtu lahendid) või 1-23-2368, 119-7953 (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid).
33. Karistuse kohta märkis süüdistatav üksnes seda, et maakohus on talle KarS § 275 1 lg 1 järgi karistust mõistes viidanud varasemale väärteoasjale. Nii on meelega jäetud mulje nagu teda oleks varem sarnase asja eest karistatud.
34. Süüdistatav palus asi lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.
35. Ringkonnakohus tegi süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid e-toimiku kaudu apellatsioonimenetluse pooltele nähtavaks.

§ 322

lg 3 sätestatud tähtaja jooksul reageeris kannatanu R.H, kes esitas täiendava omapoolse selgituse ning leidis, et Erkki Pärnale maakohtu poolt mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Kannatanule vastanud Erkki Pärn on seisukohal, et R.H vastulause on laialivalguv, ütlused paljasõnalised ning süüdistatav esitab ühtlasi ka omapoolsed kommentaarid kannatanu selgitustele.

1. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad prokurör ja süüdistatav. 17.1 Prokurör palub jätta vaidlustatud otsus muutmata, sest ei süüdistatava ega tema kaitsja apellatsioonide rahuldamiseks alust pole. Prokuratuuri arvates andsid mõlemad kannatanud kohtus usaldusväärseid ütlusi. Mõlemad kirjeldasid veenvalt, mida nad tajusid ning mis oli nende jaoks ähvardav ning miks nad kartsid ähvarduste täide viimist. Mis puudutab süüdistatava väidet, et R.H oleks pidanud oma mainekahju tõendama, siis asjaolu, kas Erkki 11 Pärna tegevus võis kannatanu mainet kahjustada, on kohtu hinnata. Käekirja ekspertiis vajalik ei olnud, sest käekirja sarnasus oli üks paljudest kohtu argumentidest selle kohta, miks kirjade autor oli süüdistatav. Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole ekspertiisi korraldamine tingimata nõutav (RKKKo 3-1-1-35-06 p 7.5, 3-1-1-79-10 p 13.4). 17.2 Süüdistatav jäi apellatsioonis esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Erkki Pärna hinnangul tuleks kõik taotlused siiski rahuldada, sest kannatanu R.H üritab oma selgitustega ringkonnakohut eksitada. Prokuratuuri viide kohtupraktikale, mis peaks õigustama käekirjaekspertiisi tegemata jätmist, on meelevaldne. Fakt, et ekspertiisi ei tehtud, illustreerib ilmekalt seda, et prokuratuur ei soovinudki vastuseid. Ringkonnakohtu seisukoht.
2. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata. Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus jääb muutmata.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. märtsi
7. a apellatsioonide arutamisele määramise määruses rahuldamata lõviosa süüdistatava Erkki Pärna apellatsioonis esitatud taotlustest. Süüdistatav leidis kirjalikus seisukohas, et kuna R.H on oma
8. veebruari
9. a vastuses ringkonnakohut eksitanud, tuleks kõik taotlused siiski rahuldada. 19.1 Kannatanu R.H vastuse kohta märgib kolleegium esmalt seda, et kriminaalmenetluses on kooskõlas

§ 63

lg 1 tõendiks kannatanu ja süüdistatava ütlus, mis vormub tõendiks seaduses sätestatud reegleid järgides (nt enne ütluste andmist tuleb inimesele selgitada tema õigused ja kohustused, ülekuulamise ja/või ristküsitluse viib reeglina läbi menetleja jpm) ning sel põhjusel pole R.H 21. veebruari 2025. a selgitused asjas tõendiks. Ringkonnakohus saab asja lahendamisel aluseks võtta kannatanu poolt maakohtus antud ütlused2. Samas võimaldab

§ 329lg 3 apellandil eelmenetluses rahuldamata jäetud taotlusi korrata.

Kolleegium vaatas need uuesti läbi ja tuvastas järgmised asjaolud. 19.2 Eelmenetluses lükati tagasi süüdistatava taotlused: 2 - et ringkonnakohus teeks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ja kontrolliks, kas kannatanu R.H suhtes on hetkel pooleliolevaid kriminaalasju või mitte; - et ringkonnakohus tutvuks Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a kohtuistungi stenogrammiga; - et ringkonnakohus kontrolliks, kas kannatanu B.P viibis septembris 2018 ca 2 nädalat arestimajas; - et ringkonnakohus kontrolliks kannatanute R.H ja B.P kohtueelses menetluses antud ütlusi; - et ringkonnakohus teeks kohtule esitatud originaalapellatsiooni materjalidest koopia ja saadaks selle talle paberkandjal kinnipidamisasutusse. kd I tlk 174-184pö 12 Ringkonnakohus tutvus märtsi
3. a määruses toodud põhjendustega ning leiab viimaseid kordamata, et süüdistatava taotluste rahuldamiseks ei ole jätkuvalt alust. Kolleegium märgib täiendavalt järgmist. 19.2.1 Soovides, et ringkonnakohus teeks järelepärimisi PPA-le ja arestimajale, tahab Erkki Pärn, et asja juurde võetaks uued tõendid, mida maakohtus ei käsitletud. Taotlus uute tõendite kogumiseks lükati
4. märtsil
5. a tagasi väga lihtsal põhjusel: kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus ning sel põhjusel sätestab

§ 321

lg 6 maakohtus esitamata ja uurimata jäänud tõendite vastuvõtmiseks selgelt piiritletud ja piiratud võimalused. Süüdistatav ei toonud oma taotlust korrates jätkuvalt välja, kas ta ei saanud mingisugusel temast mitteoleneva ja kaaluka asjaolu tõttu neid tõendeid varem esitada või ta küll taotles tõendite vastuvõtmist ka maakohtult, kuid too tegi vea taotlust põhjendamatult tagasi lükates. Kolleegium nendib, et kohtumenetluses jääb oma soovi ehk taotluse sõnastamisest väheseks, seda on vaja ka põhjendada. Kuna süüdistatav piirdus taotluse kordamisega asjakohaseid põhjendusi lisamata, siis pole kolleegiumil jätkuvalt võimalik kontrollida

§ 321lg 6 toodud aluse või aluste esinemist.

19.2.2 Erkki Pärna arusaam selle kohta, et ringkonnakohtul (ja samamoodi ka maakohtul) on võimalik omaalgatuslikult ja iseseisvalt võrrelda kabinetivaikuses kannatanute ja/või tunnistajate kohtueelses ning kohtus antud ütlusi ning valida asja lahendamiseks emb-kumb, on õiguslikult asjakohatu. Kohtus ristküsitletavate kohtueelse menetluse ülekuulamisprotokollide tervikuna kohtule üleandmist ning nende kasutamist asja lahendamisel iseseisva tõendina keelab nii kehtiv seadus (

§ 289

) kui ka väga pikaajaline ja järjepidev kohtupraktika (vt RKKKo asjakohased lahendid alates 3-1-1-52-06).

1. Järgnevalt vastab ringkonnakohus Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidele, mis puudutavad üldisi küsimusi.
2. Erkki Pärna arvates tuleks kontrollida, kas talle esitatud süüdistus on nõuetekohane ning pealegi sai ta süüdistusakti esimest korda kätte
3. detsembril
4. a kohtuistungil alles pärast seda, kui ta selleks ise soovi avaldas. 21.1 Kolleegium nendib, et käsiloleval juhul on maakohus süüdistatavat kohtu alla andes deklareerinud mh seda, et süüdistusakt on kohtu hinnangul nõuetekohane
5. Ringkonnakohus maakohtu otsustusse sekkuda ei või, sest maakohus võttis süüdistusakti esitatud kujul menetlemiseks vastu ja see otsustus on jõustunud. Küsimusele, kas Erkki Pärnale esitatud süüdistusaktis sisalduvad teokirjeldused sisaldavad kõiki karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulisi fakte, on maakohus asja sisuliselt lahendades vastanud jaatavalt ning ringkonnakohuski siin vigu ei näe. See, kas maakohtu seisukoht, et Erkki Pärnale etteheidetavad teod on tõendatud või mitte, on apellatsioonimenetluse esemeks ning selles osas võtabki ringkonnakohus edaspidi seisukoha. 21.2 Mis puudutab süüdistusakti kätte toimetamist, siis maakohtus
6. detsembril
7. a toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav tõepoolest, et ta pole süüdistusakti saanud. Prokurör seevastu kinnitas, et see on kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärnale siiski 3 kd I tlk 14-17 13 edastatud.4 Kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et Erkki Pärnale anti süüdistusakt kätte ja ta ei soovinud pärast selle saamist kasutada tutvumiseks kohtu poolt vaheaega, ei ole süüdistatava õigusi rikutud.
8. Edasi märgib kolleegium, et kuna Erkki Pärn tsiteerib oma apellatsioonis ulatuslikult kannatanute ütlusi ja avaldab taotlustes läbivalt soovi, et ringkonnakohus tutvuks asja lahendamisel istungite stenogrammidega, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. 22.1 Nagu ringkonnakohus süüdistatavale
9. märtsi
10. a määruses juba ütles, ei tunne kehtiv

mõistet stenogramm. Kohtuistung helisalvestatakse ja protokollitakse (

§d 155-156). Kooskõlas

§ 155

lg 2 p 7 tuleb protokollida ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused. Seda on käsilolevas asjas ka tehtud ning ringkonnakohus kinnitab, et kannatanute B.P ja R.H ütlusi sisaldavad protokollid on köidetud kriminaaltoimikusse5 ja see toimik on ringkonnakohtule maakohtu poolt ka edastatud. Süüdistatava arusaam, et kolleegiumil on võimalik tema apellatsioon lahendada nii, et kolleegium kannatanute kohtus antud ütlustega ei tutvu, on ekslik. 23. Erkki Pärn heidab maakohtule ette, et too on kogunud iseseisvalt tõendeid. Süüdistatav viitab, et talle jäi maakohtu otsuse lk 5 p 12 6 lugedes silma viide teabenõudele, millest tema midagi ei tea. Põhimõtteliselt on süüdistataval õigus, et võistlevas menetluses on kohtu algatusel tõendite kogumine pigem erandlik (

§ 14

lg 1) ning kehtiv seadus ei näe ette võimalust, et kohus võiks seda teha kohtumenetluse poolte teadmata (

§ 297lg 1).

Toodule vaatamata jääb Erkki Pärna kriitika tagajärjetuks. Maakohus on viidanud süüdistatava enda poolt Tallinna Vanglale 11. septembril 2022. a tehtud teabenõude vastusele7. Tegu on

§ 297korras kogutud tõendiga, mille esitamist taotles 7.

jaanuari

1. a kohtuistungil süüdistatav ise
3. Ringkonnakohus ei nõustu Erkki Pärnaga, et kannatanud R.H ja B.P valetasid ning sel põhjusel tuleks nende ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. 23.1 Kõigepealt palub Erkki Pärn anda ringkonnakohtul hinnang selle kohta, kas R.H ja B.P võisid ristküsitluse käigus kasutada märkmeid. Kolleegium vastab, et sellist keeldu pole.

§ 68

lg 3 võimaldab isikul, kes teab tõendamiseseme asjaolusid, kasutada ütluste andmisel arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ning muid dokumente. Mõistetavalt saab abivahendit kasutada menetleja eelneval loal ja kohtumenetluses tuleks ära kuulata ka vastaspoole arvamus, kellele võiks anda võimaluse märkmetega tutvumiseks, et ta saaks oma seisukoha kujundada teavitatult. Paraku eeltoodu antud asjas ei aktualiseerunudki, sest ringkonnakohus ei tähelda, et kannatanutel oleks olnud kohtus kaasas

§ 68

lg 3 kirjeldatud märkmed, mida nad kasutasid või soovisid ristküsitluse käigus kasutada. 4 kd I tlk 153 kd I tlk 156pö-160pö (B.P poolt

1. detsembril
2. a kohtuistungil antud ütlused) ja tlk 174-184pö (R.H poolt
3. jaanuaril
4. a kohtuistungil antud ütlused). 6 Tegelikult Harju Maakohtu 30.01.
5. a otsuse lk 5 p 7 7 kd I tlk 167 8 kd I tlk 186-187pö 5 14 23.2 Kui vaadata kohtuistungite protokolle, siis B.P ristküsitlusel kirjalikke märkmeid ei kasutanud
6. Prokurör näitas kannatanule ristküsitluse käigus
7. juunil
8. a ja
9. juulil
10. a kannatanule saadetud ähvarduskirju ja esitas nende kohta ka küsimusi. R.H küll soovis kasutada oma valduses olevaid kirju, millele ta oli lisanud enda märkmed, kuid istungil lepiti Erkki Pärna kaitsja vastuseisu tõttu kokku, et prokurör kasutab ristküsitluse käigus siiski märkusteta ehk kohtule eelnevalt tõendina üle antud kirju. Edasi kulges R.H küsitlemine nii, et prokurör kuvas kirja, mille kohta ta küsimusi esitada soovis, seinale
11. Kolleegium nendib, et kuna kohtumenetluse poolel on kooskõlas

§ 228

lg 9 p-de 1-3 lubatud kasutada ristküsitluse käigus abivahendeid, dokumente ja asitõendeid, siis võiski prokurör nii toimida. 23.3 Erkki Pärna märkus, et suunavaid küsimusi esitades pani prokurör kannatanutele n-ö sõnad suhu, ei ole põhjendatud olukorras, kus sellist vastuväidet R.H ja B.P ristküsitluse käigus kordagi ei kõlanud. 23.4 Süüdistatava hinnangul on kannatanute, eeskätt R.H, ütlused ebausaldusväärsed kuna need on paljasõnalised. Erkki Pärn heidab ühtlasi ette seda, et kannatanute ütlusi oleks saanud kontrollida näiteks apellatsioonis nimetatud tunnistajate ütluste abil, kuid neid millegipärast kohtusse ei kutsutud. 23.4.1 Vastab tõele, et kontrollimaks, kas inimene räägib tõtt või mitte, on võimalik tema ütlusi kõrvutada teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, tegemaks kindlaks võimalikud vastuolud. Juhul, kui inimese ütlused vastanduvad ülejäänud ja kohtu jaoks usaldusväärsetele tõendile, tõenditele või tõendikogumile, võib kohtul olla põhjust tunnistada need ütlused ebausaldusväärseks. Paraku on selliste n-ö kontrolltõendite olemasolu korral nende esitamise kohustus sellel kohtumenetluse poolel, kelle huvides on inimese ütlusi õõnestada. Kriitika stiilis, et midagi oleks võinud teha, kuid see jäeti millegipärast tegemata on põhjendamatu, sest apellatsioonis loetletud tõendite esitamise kohustus lasus eeskätt süüdistataval ja kaitsjal. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente selle kohta, et taoliste tõendite esitamiseks taotlused esitati ja need jäeti põhjendamatult rahuldamata. 23.4.2 Edasi on praktikas tõesti üheks kaalukaks ütluste usaldusväärsuse kriteeriumiks peetud seda, et räägitu oleks üldjoontes ajaliselt järjepidev. Peaks kohtumenetluse pool ristküsitlusel märkama, et küsitletav räägib sootuks teistsugust juttu kui varem, tuleb kehtiva seaduse (vt

§ 289

) ja sätte tõlgendamist käsitava kohtupraktika järgi ütluste usaldusväärsust rünnata kohe, ristküsitluse ajal, taotleda kohtult vastuolu avaldamist ja küsida ristküsitletavalt selle kohta selgitust. Kui vaadata kannatanute ristküsitluse käiku maakohtus, siis ei taotletud kordagi B.P ja/või R.H varasemate ütluste (sh R.H puhul ka maakohtule tõendina esitatud asjas nr 1-22-3005 kohtus antud ütluste11) avaldamist sel põhjusel, et nad on varem midagi muud rääkinud. Apellatsioonis esitatud kriitika, et R.H ja B.P on eri menetlusetappides andnud tõendamiseseme asjaolude kohta erineva sisuga ütlusi, jääb seega ainetuks. 23.4.3 Kannatanu R.H puhul rõhutab Erkki Pärn korduvalt, et varasemalt on kriminaalasja nr 1-22-3005 lahendanud kohtukoosseis leidnud, et R.H ütlused pole eluliselt usutavad. Maakohtule esitati tõendina küll Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a kohtuotsus 12, kuid tegu 9 vt uuesti B.P ütlused vt uuesti R.H ütlused 11 vt kd I tlk 109-119 12 kd I tlk 100-108 10 15 on resolutiivosaga ning seega pole kolleegiumil võimalik kohtu motiividega tutvuda. See pole tegelikult ka oluline, kuna inimese ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saagi olla määravaks hinnang, mis on tema ütlustele mõnes varasemas menetluses antud. Kooskõlas

§ 61lg 1 ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud jõudu.

Asjaolu, et inimese ütlused on kunagi kusagil tunnistatud ebausaldusväärseks või on suisa tuvastatud valeütluste andmine, ei tähenda, et tema ütlused tuleks juba eos vaikimisi kõrvale jätta või hinnata neid eelarvamuslikult või lihtsustatud korras. 23.4.4 Erkki Pärna hinnangul viitab R.H ja B.P ütluste ebausaldusväärsusele fakt, et need olid ebamäärased ja laialivalguvad. Apellatsioonis toob süüdistatav selle kohta ka arvukalt näiteid. Selles küsimuses on kolleegium täielikult päri prokuröriga: süüdistatavale ette heidetud tegude tõendamiseseme asjaolude kindlaks tegemiseks on vältimatult vaja, et kannatanud kirjeldaksid ka neid vallanud emotsioone ja seda, mida nad kirju lugedes tajusid. Ringkonnakohus ei näe sõnakasutuses mitte midagi sellist, mis viitaks valeütluste andmisele. Pigem räägib kahe erineva inimese sarnane kõneviis selle poolt, et nad kogesid süüdistatava kirju lugedes sarnaseid tundeid.

1. Kui vaadata Erkki Pärna kaitsja ja süüdistatava apellatsioone, siis ei vaidlusta apellandid asjaolu, et R.H, B.P, PPA ja Siseministeerium said süüdistuses kajastatud kirjad, mis esitati tõendina ka kohtule. Apellandid ei soostu maakohtu seisukohaga, et kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht õige ning ekspertiisi korraldamine selles asjas tõe tuvastamiseks vajalik ei ole. 24.1 Üldistatult tuvastas maakohus Erkki Pärna autorluse järgmiste tõendite põhjal: - ümbrikud, milles saadeti süüdistuses kajastatud kirjad13; - süüdistuses kajastatud kirjade saatmise ajal kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna kirjavahetuse kaardid14; - R.H ja B.P ütlused; - kirjadel ja ümbrikel oleva käekirja võrdlus. 24.1.
2. Maakohus märkis ülaltoodud tõendeid analüüsides esmalt seda, et kõik ümbrikud, mille sees R.H-le, B.P-le, PPA-le ja Siseministeeriumile saadetud kirjad olid, on varustatud saatja andmetega - Erkki Pärn, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, 75322 Rae vald, Harju Maakond. Kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna kirjavahetuse kaartide järgi on süüdistatav väljastanud vanglast kirju, mille saatmise kuupäevad ühtivad süüdistusel kajastatud kirjade saatmiskuupäevadega. Edasi viitab maakohus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja §-s 48 sätestatule ehk asjaolule, et kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetul ja/või vahistatul pole võimalik saata kirja nii, et saatmisest ei jääks märget ning isikul tuleb märkida saatja andmetena enda andmed. 24.1.2 Lisaks kirjalikele tõenditele on maakohus pidanud usaldusväärseks kannatanute ütlusi, milles nad põhjendavad, miks on nende hinnangul saatjaks Erkki Pärn ning lugenud 13 kd I (vt lk numbrid kilekaante vahele pandud ümbrikutel) tlk 24, 27, 31, 35, 37, 40, 47, 51, 55, 58, 60, 62, 64, 68, 70, 145, 147, 152 14 kd I tlk 71-80, 81-89, 90-93 16 ebausaldusväärseks Erkki Pärna ütlused, et ta pole teinud mitte midagi sellist, mida süüdistus talle ette heidab. Viimaks on maakohus visuaalselt võrrelnud käekirju, näidanud ära silma hakanud sarnasused ja leidnud, et seegi tõendab, et süüdistuses kajastatud kirjad kirjutas Erkki Pärn. 24.1.3 Ringkonnakohus nendib pärast tõenditega ja kannatanute ütlustega tutvumist, et maakohtu hinnang tõenditele on veatu ning Erkki Pärna seos saadetud kirjadega on ilmne ka siis, kui eemaldada mõtteliselt maakohtu arutluskäik, mis puudutab käekirja sarnasust. 24.1.4 Viide käekirjade sarnasusele on vaid üks paljudest maakohtu argumentidest olukorras, kus Erkki Pärna autorlust kinnitavad teisedki tõendid ning sellepärast on õigus apellatsioonidele vastanud prokuröril, et ekspertiisi määramine ei olnudki tingimata tarvilik
3. Arvestades, et süüdistatav esitas aktiivse kaitseväite – ma pole ähvardus- ja laimukirju kirjutanud – ei saa kolleegium märkimata jätta, et iseenesest võinuks ekspertiisi ju taotleda ka Erkki Pärn või tema kaitsja, kuid seda millegipärast ei tehtud ning arvestades ülejäänud tõendikogumit, on taotluse esitamata jätmine ja hilisemate etteheidete esitamine süüdistatava teadlik kaitsetaktika. 24.1.5 Erinevalt süüdistatavast ei pea kolleegium vajalikuks, et vangla poolt peetud kinnipeetu ja/või vahistatu kirjavahetuskaardile tuleks lisada veel mõni tõend, näiteks videosalvestus. Ringkonnakohus nendib, et Erkki Pärna süü tõendamiseks juba esitatud tõendid ei võimalda paraku rääkida veast või juhuslikkusest või kõrvaldamata kahtlusest, nii näiteks klapivad kõikidel kannatanutele saadetud kirjadel olevad kuupäevad nendega, mis on toodud Erkki Pärna kirjavahetuskaardil. 24.1.6 Viimaks märgib kolleegium, et kaudselt kinnitab Erkki Pärna seotust süüdistuses kajastatud ähvardus- ja laimukirjadega seegi, et maakohtule tõendina esitatud jõustunud kohtuotsused kinnitavad, et taoline teguviis on varemgi olnud Erkki Pärnale omane ja seega on põhjust rääkida väljakujunenud käitumismustrist
5. Erkki Pärn seab apellatsioonis kahtluse alla selle, kas R.H ja B.P on üldse asjas kannatanud. Süüdistatav rõhutab, et nii R.H kui ka B.P ütlesid korduvalt seda, et nende isikuid kirjades ei rünnatud. Sel põhjusel leiab Erkki Pärn, et kui üldse võiks asjas olla keegi kannatanu, siis peaks need olema R.H elukaaslane ja B.P ema, keda üle ei kuulatud ja kohtussegi ei kutsutud. Ringkonnakohus süüdistatavaga ei nõustu. 25.1 Asjaolu, kuidas tundsid ennast R.H elukaaslane, kelle tapmisega R.H-d ähvardati ning B.P ema, kelle maja lubati maha põletada, asjasse ei puutu. Esitatud süüdistus lähtub loogikast, et Erkki Pärn saatis R.H-le ja B.P-le kirjad, milles ähvardas rünnata kannatanutele olulisi inimesi või nende jaoks väärtuslikku vara. Erkki Pärna arusaam, et KarS § 120 lg 1 selliseid juhtumeid ei kaitse, ei ole õige. Olukorras, kus süüdistuse järgi rünnati psüühilise vägivallaga R.H ja B.P vaimset tervist nii, et ähvardati neilt igaveseks ära võtta midagi, mis on nende jaoks oluline ja kallis ning mille kaotamise ees nad tunnevad siirast hirmu, on kannatanuks R.H ja B.P. 15 16 vt prokuratuuri vastus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele kd I tlk 94-99, 100-108 17
6. Süüdistatava viited varasemale kohtupraktikale ehk sarnaste asjaoludega kaasustele, kus tehti õigeksmõistvad otsused, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtud lähtuvad kriminaalasja lahendamisel konkreetse kaasuse, mitte mõne muu kaasuse asjaoludest. Erkki Pärna üldsõnaline palve kontrollida, kas maakohus rikkus ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, jääb tagajärjetuks, sest süüdistatav ei ole väidetavaid rikkumisi välja toonud.
7. Episoodide kohta, mis on seotud R.H (s.o Erkki Pärnale esitatud süüdistus KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1 ja 2751 lg 1 järgi) märgib kolleegium maakohtu asjakohaseid argumente kordamata järgmist.
8. Erkki Pärna seisukoht, et R.H-ga seotud episoodid on tõendamata, ei ole õige. Kolleegium on juba varem öelnud, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning süüdistatava kriitika jääb ainetuks. Väide, et kirjad ei olnudki mõeldud R.H-le, kuna need olid adresseeritud kolmandatele isikutele, ei pea paika. Maakohtu argumendid on asjakohased ning ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirju koostoimes kannatanu ütlustega vaadates ei jää lugejale vähimatki kahtlust, et need on mõeldud R.H-le, mitte kolmandatele isikutele. Maakohus on sidunud fakti, et kirjad saadeti kannatanu elukohta koos asjakohase ja ammendava ülevaatega kirjades sisalduvates viidetest ning vihjetest ja toonud välja nende seose R.H-ga.
9. Süüdistatav ei eksi, et sõnaga „küna“ tähistatakse üldjuhul muuhulgas ka loomade jootmis- või sööginõud (https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%BCna). Tooduga tahab Erkki Pärn seega väita, et R.H-le
10. mail
11. a kirjutatud kirjas ei peeta silmas kannatanu autot
12. Ringkonnakohtu hinnangul on Erkki Pärn üksiku sõna kontekstist välja rebinud, sest
13. mai
14. a kirja lugedes ei teki kordagi kahtlust, et selles kirjas mõeldakse sõna „küna“ all midagi muud, kui R.H autot, mille sodimine oli menetluse esemeks Erkki Pärna eelmises kriminaalasjas
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.H ütlustes, mis puudutavad hirmutunnet, ei ole alust kahelda. Kannatanule saadetud kirjad sisaldavad läbivalt ähvardusi tappa tema elukaaslane ja/või laps ning samuti ähvardust hävitada tema auto. Erkki Pärna seisukoht, et R.H ei tundnud hirmu, sest ta ei teinud oma elus mitte mingisuguseid ümberkorraldusi, on vastuolus kannatanu ütlustega
17. Süüdistatava väited, et kannatanu sõnul too enda pärast ei kartnud, ei puutu asjasse. Hirm lähedaste elu ja tervise pärast on sama suur ja võib teatud juhtudel olla suuremgi. Süüdistatava argumendi, et kannatanul pole tema vanglas viibimise tõttu midagi karta, on maakohus viitega Erkki Pärna minevikule veenvalt ümber lükanud
18. Maakohtuga on põhjust nõustuda siingi, et Erkki Pärna kirjad kogumis, nendes antud värvikad, mõistukõnes jagatud lubadused, ähvarduskirjade süstemaatilisus ning Erkki Pärna varasem karistatus ehk fakt, et ta võibki oma ähvardused täide viia, tekitaks hirmutunnet ka keskmises kõrvalseisjas.
19. Erkki Pärnale süüks arvatud tegude kvalifikatsiooni KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi ei vaidlustata. Kolleegium vajadust apellatsiooni piiridest väljumiseks ei näe. Selle mõistmiseks, et Erkki Pärn täitis R.H-le ähvarduskirju saates mõlemad kvalifikatsioonid, on 17 kd I tlk 36 kd I tlk 107 19 kd I tlk 178pö 20 vt maakohtu otsuse p 26 18 18 vaja kõik kirjad hoolikalt läbi lugeda. Maakohtul on õigus, et ajaliselt hakkas kannatanu kirju saama vahetult pärast seda, kui R.H oli käinud asjas nr 1-22-3005 kannatanuna maakohtus ütlusi andmas21 ning kohus tegi
20. veebruaril
21. a otsuse. Esimene kiri R.H-le pärineb
22. veebruarist
23. a ning selles on rida: „Mõlemad teame, et ma ei ole sind torkinud. Milleks selliseid asju valetada“. Ringkonnakohtu hinnangul on see otsene viide ütluste andmisele ning seega on maakohtul õigus, et ähvardused on osaliselt tingitud süüdistatava soovist kätte maksta selle eest, et R.H käis kohtus ütlusi andmas. Samas heidab süüdistatav kannatanule kirjades läbivalt ette ka oma ja enda lähedaste elu ära rikkumist. Kui siia lisada fakt, et R.H on olnud menetlejaks Erkki Pärna kriminaalasjas ning puutunud temaga kokku ainult sel põhjusel, et ta pidi süüdistatava kriminaalasju menetledes täitma oma tööülesandeid ning Erkki Pärna suhtes alustatud kriminaalmenetlused päädisid süüdimõistvate kohtuotsuste ning reaalse vangistusega, on maakohtul õigus, et süüdistatavale etteheidetud tegu – ähvarduskirjade saatmine – täidab ka KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivse teokoosseisu. Maakohus pole ringkonnakohtu arvates eksinud ka subjektiivse koosseisu sisustamisel öeldes, et Erkki Pärn pani KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime kavatsetult.
24. Maakohtu põhjendusi ja järeldusi pole põhjust muuta ka osas, mis puudutab Erkki Pärnale etteheidetud tegu KarS § 2751 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib lühidalt üksnes järgmist.
25. Kannatanu ütlused on

§ 63

lg 1 järgi tõendiks, mille abil saab tuvastada tõendamiseseme asjaolusid ning erinevalt Erkki Pärnast ei näe kolleegium, et R.H usaldusväärseid ütlusi peaks tingimata toetama veel mõni tõend selleks, et ütlusi oleks võimalik asja lahendamisel kasutada. Seda, et PPA-le ja Siseministeeriumile R.H-d pedofiiliks, lasteahistajaks, kelmiks, lasteporno valmistajaks jne tembeldavad kirjad saadeti, süüdistatav ei vaidlusta. Ka on ringkonnakohus varem öelnud, et maakohtu järeldus, et kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn, on õige

1. Kolleegium ei pea vajalikuks korrigeerida maakohtu seisukohta, et kirjades sisalduvad faktiväited ei ole õiged ja need ehk sisuliselt väljamõeldud süüdistused (sh rasketes lastevastastes) kuritegudes on politseiametnikust kannatanut halvustavad ning tema mainet kahjustavad. Ainuke pisipuudus maakohtu argumentatsioonis on subjektiivse külje juures pehme väljendi (vähemalt otsene tahtlus) kasutamine olukorras, kus kohus eelnevalt sedastab, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis kirjad sooviga kannatanut tema tööandja ja töökaaslaste silmis mustata.
2. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka osas, mis puudutab B.P ähvardamist KarS § 120 lg 1 järgi. Kolleegium märgib siingi maakohtu argumentatsiooni üle kordamata lühidalt ainult järgmist. 34.1 Erkki Pärn on seisukohal, et B.P ähvardamist puudutavad episoodid liideti R.H-d puudutava kriminaalasjaga üksnes selle tõttu, et näidata teda halvemas valguses. Tegelikult tulnuks kriminaalasi KarS § 120 lg 1 järgi lõpetada ja seda juba ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. 34.1.1 Ringkonnakohus nendib, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui isikut kahtlustatakse mitme kuriteo toimepanemises (

§ 216lg 3 p 1).

Kuna nii maakohus kui ka ringkonnakohus nõustuvad prokuröriga Erkki Pärna süü tõendatuses osas, mis puudutab B.P suhtes toime pandud kuritegu, ei ole põhjust rääkida sellest, et alustatud 21 22 kd I tlk 109-119 vt käsiloleva otsuse p 24 koos alapunktidega 19 kriminaalmenetluse pidanuks lõpetama. Kuigi B.P ähvardamises alustati kriminaalemenetlust süüdistatava väitel septembris

1. a, pole põhjust karta, et lähiajal ehk
2. a jooksul selles asjas lahendini ei jõuta. See ajaraam ei ole endas ühendatud kriminaalasju kätkevas kriminaalasjas veel ebamõistlik. 34.1.2 Erkki Pärna väited, et B.P ähvardas tegelikult teda, on maakohus tõendipõhiselt ja veenvalt vaidlustatud otsuse p-des 55-57 ümber lükanud. Kannatanu ütluste usaldusväärsusel on ringkonnakohus eelnevalt juba peatunud
3. Kuigi süüdistataval on õigus, et kannatanu teda ei karda, on B.P maakohtus väga selgelt väljendanud, miks ta võttis süüdistatava ähvardusi tõsiselt ja kartis oma ema ning kodu pärast
4. Kuna maakohus tuvastas, et Erkki Pärn saatis B.P-le kaks ähvarduskirja, millest kannatanu jaoks oli äratuntavalt ähvardava sisuga ainult esimene, on Erkki Pärna teole antud õiguslik hinnang, s.o lõpuleviidud tegu esimese kirja puhul ning kõlbmatu katse teise kirja puhul, korrektne. Maakohus tõi õigesti välja sellegi, et KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Erkki Pärn toime kavatsetult.
5. Erkki Pärnale mõistetud karistuste ja liitkaristuste revideerimiseks kolleegium vajadust ei näe ning seda pole ringkonnakohtul tegelikult taotletudki. Süüdistatav teeb küll möödaminnes võimaliku viite maakohtu veale öeldes, et maakohus on KarS § 275 1 lg 1 järgi karistust mõistes viitega varasemale väärteole jätnud ekslikult mulje, et teda on sarnase teo eest varem karistatud, kuid see argument on ainetu. Maakohus viitab varasemale väärteokaristusele tasumata rahatrahvide ja sellest tuleneva rahalise karistuse mõistmise võimatuse kontekstis
7. Kokkuvõtlikult ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks Erkki Pärna kriminaalasja lahendamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsus tuleb kooskõlas

§ 337lg 1 p-ga 1 jätta muutmata.

37. Erkki Pärnale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi osutas kaitsja Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses õigusabi 285 minutit (4,75h), mille eest on arvestatud tasu 417,24 eurot. Kulutatud aja jooksul tutvus kaitsja maakohtu otsusega, pidas kliendiga nõu, tutvus kliendi apellatsiooniga ja koostas apellatsiooni. Toimingud olid kolleegiumi arvates vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata Advokaadibüroo Simon vandeadvokaadile Urmas Simonile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 417,24 eurot (summa sisaldab käibemaksu). 37.1 Kooskõlas

§ 185

lg 2 järgi jäävad apellatsioonimenetluse kulud juhul, kui ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahendi, selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Järelikult jäävad apellatsioonimenetluse kulud 417,24 eurot Erkki Pärna kanda, sest kaitsja esitas apellatsiooni tema huvides. Kuigi süüdistatav on taotlenud menetluskulude täielikku või osalist riigi kanda jätmiseks, jääb see taotlus rahuldamata. Menetluskulude täielikuks riigi kanda jätmiseks seaduslikku alust pole, sest

§ 180lg 3 võimaldab seda teha üksnes osaliselt.

Selleks, et kohus saaks võtta seisukoha, kas isiku taotlus 23 vt käsiloleva otsuse p 22 vt kd I tlk 157pö, 158pö, 159-160 25 vt maakohtu otsuse p 72 ja süüdistatava karistusregistri õiend kd I tlk 149-151 24 20 menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks on põhjendatud, peab taotleja näitama ära oma varalise seisundi ja tõendama, et menetluskulude kandmine käib tal ilmselgelt üle jõu. Seda ei ole tehtud. Eeltoodu tõttu tuleb Erkki Pärnalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 417,24 eurot. 38. Erkki Pärn esitas taotluse avalikustada kohtulahendi avalikustamisel kooskõlas

§ 4081lg 3 üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja resolutiivosa.

See taotlus jääb rahuldamata.

§ 4081

lg 3 järgi piiratakse kohtulahendi avalikustamisel üldsuse võimalust selle sisuga tutvuda siis, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Ringkonnakohus viidatud normis esinevaid aluseid ei näe ning nendele ei viita ka süüdistatav. 39. Erkki Pärn esitas taotluse, et ringkonnakohus edastaks talle käsiloleva kohtuotsuse paberkandjal. Kolleegiumile teadaolevalt on kinnipeetutele tagatud nutiseadmete kaudu juurdepääs e-toimikule ning seega on Erkki Pärnal võimalik lahendiga tutvuda ka nii, et ringkonnakohus talle paberkandjal eksemplari ei saadeta. Otsustuse, kas kohtuotsus välja printida või mitte, teeb kinnipidamisasutus. /allkirjastatud digitaalselt/ 21