← Eesti

1-24-3028/21

1-24-3028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus

  1. märts 2025, kirjalik menetlus 1-24-3028 Andres Parmas, Janika Kallin ja Sten Lind Kriminaalasi Kardo Lillelehe süüdistuses KarS § 184 lg Kriminaalasi 1 järgi ja Arthur Kušanovi süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus, üldmenetlus Apellandid Süüdistatav Kardo Lillelehe kaitsja vandeadvokaat Mart Missik ja süüdistatav Arthur Kušanovi kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus Prokurör Ringkonnaprokurör Elle Keeman Kardo Lilleleht (ik: 39702184221); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana Süüdistatavad, kelle osas kinnipeetud 10.-12.07.2023; maakohtu otsus vaidlustati Arthur Kušanov

(39305054219); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinnipeetud 16.07.2023 Süüdistatav Kardo Lillelehe kaitsja vandeadvokaat Mart Kaitsjad Missik ja süüdistatav Arthur Kušanovi kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
  1. detsembri
  2. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
  3. Kardo Lillelehele esitati süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemises alljärgnevalt. Ta valdas enda elukohas ebaseaduslikult narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri
  4. mai
  5. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisasse 1 kantud narkootilisi aineid: suures koguses kanepiõisikuid (948,65 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 17-22%); lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi (0,11 g ja 7,93 g) ning 0,038 g pruunikat pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Süüdistuse kohaselt pani ta eelkirjeldatud teo toime kavatsetult, eesmärgiga narkootiline aine realiseerida. 1.
  6. Arthur Kušanovile esitati süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi selles, et olles viibinud korduvalt K. Lillelehe elukohas XXX, sai ta täpselt tuvastatama päeval, kuid enne
  7. juulit 2023 teada, et viimane hoiab seal suures koguses narkootilist ainet kanepit. Vaatamata asjaolule, et A. Kušanov teadis, et K. Lilleleht on pannud toime esimese astme kuriteo, jättis ta sellest õiguskaitseasutustele teatamata. Kuigi A. Kušanov oli teadlik K. Lillelehe toime pandud kuriteost, viibis ta viimasega koos enda puhkuse ajal
  8. juulil 2023 Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil. Eelkirjeldatud kuriteo pani A. Kušanov toime kavatsetusega.
  9. Pärnu Maakohtu
  10. detsembri
  11. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati Kardo Lilleleht KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 3 aasta vangistusega, mille hulka arvati 3 päeva eelvangistust. Maakohus jättis mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata, kohaldades K. Lillelehele katseaja 3 aastat ja 6 kuud ning määrates, et koheselt ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Arthur Kušanov tunnistati süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäära suurus 32 eurot), s.o 6400 eurot. Karistuse hulka arvati üks päev eelvangistust ehk 3 päevamäära. Kohus mõistis K. Lillelehelt menetluskuludena riigituludesse välja sundraha, ½ narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AN1001) kulust, s.o 378 eurot, ½ DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0648) kulust, s.o 712,5 eurot; kokku 3140,5 eurot. A. Kušanovilt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 1230 eurot; ½ narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AN1001) kulust, s.o 378 eurot; ½ DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0648) kulust, s.o 712,5 eurot; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0689) kulu 57 eurot; kokku 2377,5 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jättis maakohus A. Kušanovi enda kanda. Maakohus konfiskeeris K. Lillelehelt tema elukohast läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha 1250 eurot. Veel lahendas maakohus asitõendite, salvestiste ja muude äravõetud objektidega seotud küsimused. 2
  12. Maakohus leidis, et mõlema süüdistatava süü neile etteheidetavates kuritegudes on tõendamist leidnud ja need on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. 3.
  13. Läbiotsimisprotokollist, narkootilise aine ekspertiisiaktist, samuti DNA-ekspertiisiaktidest tulenevalt, aga ka süüdistatava K. Lillelehe kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et K. Lilleleht käitles suures koguses narkootilist ainet, kanepit. Samuti on eelmärgitud tõendite alusel tuvastamist leidnud, et K. Lilleleht valdas lisaks kanepile veel ka narkootilist ainet DMT ja narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi. Maakohus ei nõustunud K. Lillelehe kaitsja etteheitega, nagu ei tohtinuks süüdistuses sisaldada viited DMT-le ja psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente viljakehadele, sest nende ainete puhul pole välja toodud narkootilise joobe tekitamiseks vajalikku kogust. Kohus märkis, et narkootilise aine käitlemine on keelatud hoolimata kogusest ja nimetatud aineid ei ole arvatud süüdistuses narkootilise aine suure koguse hulka. Küll aga tuleb ka nende ainete suhtes kohtul otsustada meetmete võtmine. Maakohtu hinnangul pani K. Lilleleht talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetusega. Tema teo õigusvastsust või tema süüd välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. 3.
  14. K. Lillelehele karistust mõistes arvestas maakohus teo asjaolusid – käideldud narkootilise aine kogust, seda, et K. Lilleleht käitles erinevaid narkootilisi aineid ja seda, et ta tegutses kavatsetusega. Siiski pidas kohus tema süüd keskmisest väiksemaks. Kohus võttis arvesse, et K. Lillelehel puudub kehtiv kriminaalkaristus ja et ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Karistust raskendava asjaoluna tuvastas maakohus tema puhul aga omakasu motiivi, sest kohtu hinnangul müüs K. Lilleleht narkootikume. Seda, et kanep on mõnedes riikides legaliseeritud ning et tegemist ei ole kange sünteetilise narkootikumiga, ei pidanud kohus karistuse mõistmisel tähtsust omavaks. Seda, et K. Lilleleht töötab, ei pidanud kohus tema süüd vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõttes pidas kohus võimalikuks karistada K. Lillelehte alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega. Karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole maakohtu hinnangul vajalik, et K. Lilleleht kannaks kogu talle mõistetava vangistuse ära reaalselt, vaid talle annab piisava signaali teo tõsidusest ka see, kui vangistus tuleb ära kanda osaliselt. 3.
  15. A. Kušanovile etteheidetava teo toimepanemise luges maakohus tõendatuks alljärgnevaga. Kohus tuvastas, et A. Kušanov teadis, kus K. Lilleleht elab ja on korduvalt tema juures käinud. DNA olemasolu riidekoti lukuripatsil ning pakendil, milles oli pool kanepi kogusest tõendab, et viimasel oli kokkupuude narkootilise ainega. Tegemist oli pakendiga, mis oli omakorda järgmises pakendis ja mis oli kuumkinnitusega suletud. Eeltoodust tulenevalt pidi A. Kušanov kanepiga kokku puutuma enne pakendite kahekordset sulgemist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja ka teiste tõenditega kinnitust leidnud, et A. Kušanov oleks ainult nende pakenditega kokku puutunud varasemalt ehk siis, kui seal veel narkootilist ainet sees ei olnud. A. Kušanovi enda ütlused selle kohta, et ta ei ole K. Lillelehe juurest leitud kanepiga kokku puutunud, jättis maakohus ebausaldusväärsena kõrvale, sest need ütlused on vastuolus teiste asjas uuritud tõenditega. Mh märkis kohus, et A. Kušanovilt 3 kinnipidamisel ära võetud telefoni vaatlusel vaadeldi ka Facebook Messengeri vestlusi, milles A. Kušanov vestleb K. Lillelehe kinnipidamisest, vabastamisest ja narkootikumidega seonduvast, sh võimalikust karistusest. Kohus märgib, et kui A. Kušanov K. Lillehele elukohast leitud kanepiga seotud ei oleks, siis ei tohiks ka selle teema osas nii palju muret tunda ja ei peaks ennast teistele õigustama. Lisaks viitab A. Kušanovi öeldu, et tal õnnestus kavalal hetkel eemal olla, muidu oleks ise ka poisi pärast kambris istunud, sellele, et ta oli K. Lillelehe tegutsemisest teadlik. Sel põhjusel jättis kohus A. Kušanovi ütlused K. Lillelehe kanepi käitlemise mitte teadmisest tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku teiste tõenditega. Arvestades seda, millal A. Kušanov Eestist eemal viibis, jõudis maakohus järeldusele, et ta puutus K. Lillelehe juurest leitud kanepiga kokku enne
  16. juulit
  17. Kohtu hinnangul viitavad A. Kušanovi Messengeri vestlused, et tal olid piisavad teadmised narkootiliste ainete kohta ning ta sai aru, et K. Lillelehe valduses olev aine on narkootiline aine ning seda on suures koguses. Sellest saanuks kohtu hinnangul aru aga ka keskmine kõrvalseisja. Kohtu hinnangul jättis A. Kušanov K. Lillelehe toime pandud esimese astme kuriteost õiguskaitseasutustele teatamata kavatsetult. Kohus ei tuvastanud A. Kušanovi teo õigusvastasust ega tema süüd välistavate asjaolude esinemist. 3.
  18. A. Kušanovile karistuse mõistmisel tema süüd hinnates arvestas kohus mh seda, et ta töötab päästjana, kellelt oodatakse tema ametikoha tõttu eetilist käitumist. Siiski pidas kohus tema süüd keskmisest väiksemaks. Kohus arvestas, et A. Kušanov on kriminaalkorras karistamata. Tema karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Neil asjaoludel pidas maakohus võimalikuks karistada A. Kušanovit alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega. Samuti märkis maakohus, et kuna A. Kušanovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, puudub vajadus karistada teda vangistusega ja teda on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma rahalist karistust mõistes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  19. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule K. Lillelehe kaitsja ja A. Kušanovi kaitsja. 4.
  20. K. Lillelehe kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Lillelehele mõistetud karistuse osaliselt kohesele ärakandmisele määramise osas, paludes jätta mõistetud karistuse tervikuna tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja taotleb võtta asja materjalide juurde kaks e-maili tõendamaks K. Lillelehe laenukohustusi ja tõend või tööleping tõendamaks asja arutamise aegset isiku töökohta. Apellandi arvates on maakohus põhjendamatult arvestanud mitmekordselt kanepi koguse suurust – esmalt selleks, et mõista süüdistatavale alammäärast oluliselt suurem vangistus ja seejärel ka selleks, et see karistus osaliselt koheselt täitmiseks määrata. Kaitsja hinnangul ei ole aga tegemist nii suurte narkootikumi kogusega, mille puhul oleks praktikas tavapäraselt šokivangistust kohaldatud. Kaitsja leiab, et hoolimata kohtu väidetust ei ole kohus K. Lillelehele karistust mõistes tegelikult arvestanud eripreventiivset kaalutlust – võimalust ja vajadust K. Lillelehte resotsialiseerida. Küll aga on kohus ebaõigesti arvestanud omakasu motiivi, sest K. Lilleleht mõisteti süüdi üksnes narkootilise aine 4 valdamises. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et šokivangistust on efektiivne kohaldada eeskätt koheselt pärast toime pandud kuritegu. K. Lilleleht on varem karistamata isikuna juba lühiajaliselt vabadusekaotust tunda saanud enda kuriteos kahtlustatavana kinnipidamise ajal ning sellest oma järeldused teinuna on ta edaspidi seadusekuulekat elu elanud. K. Lillelehe isikuomadusi silmas pidades puudub igasugune vajadus kohaldada talle šokivangistust. Veel osutab kaitsja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb šokivangistuse määramise puhul arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas süüdlase süü astet, varasemaid rikkumisi ja käitumist pärast kuriteo toimepanemist. K. Lillelehel on kaks laenukohustust, mida ta tasub igakuiste graafikute alusel, on võimalik tänu pidevale töötamisele. Kolme kuu pikkune vangistus tähendaks talle aga töökoha kaotust ja otsast alustamist, mis K. Lillelehe majandusseisu arvestades oleks lootusetu. 4.
  21. A. Kušanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kušanovi süüditunnistamise osas, paludes teda KarS § 307 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ja menetluskulud riigi kanda jätta. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A. Kušanov oleks aru saanud, et K. Lillelehe elukohast leitud aine puhul võib tegemist olla narkootilise ainega ja seda veel suures koguses. Tema tõsikindel teadmine sellest asjaolust ei ole ka tõendamist leidnud. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks A. Kušanov kõnealuse narkootilise ainega kokku puutunud. Kohtule selle kohta esitatud kaudsed tõendid võimaldavad teha erinevaid järeldusi, mh nt, et A. Kušanov puutus narkootilise aine pakenditega kokku enne sinna narkootilise aine pakendamist, teadmata, mida sinna edaspidi sisse pannakse. Kuna puuduvad tõendid, et A. Kušanov teadnuks K. Lillelehel narkootikumide olemasolust, puudus tal süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise puhul tahtluse vältimatu eeldus ja järelikult ei tegutsenud ta tahtlikult. Kaitsja hinnangul on seejuures oluline, et isegi ligikaudselt ei ole tuvastatud talle etteheidetava teo toimepanemise aega. Samuti pole arusaadav, miks pidanuks A. Kušanov jätma teatamata esimese astme kuriteost. A. Kušanovi telefonis sisalduva Messengeri vestlused ei võimalda teha järeldust, nagu oleks ta narkootikumide olemasolust teadlik olnud. Selle (osaliselt arusaamatus slängis) vestluse tuumaks oli kellegi kaotsiminek ning erinevad kuulujutud. Pärast K. Lillelehe kinnipidamiselt vabanemist aasitakse teda ja A. Kušanov avaldab arvamust tema võimaliku karistuse kohta. Asjaolu, et A. Kušanovi DNA-d leiti kanepit sisaldanud pakenditelt, ei tõenda, et tal olnuks narkootikumiga kokkupuude. Pole tuvastatud isegi seda, et A. Kušanov üldse teadnuks, milline näeb välja või kuidas lõhnab kanep. Jälitustoiminguga tuvastatud A. Kušanovi viibimine teatud mobiilside mastide teeninduspiirkonnas ei võimalda tuvastada tema täpset viibimiskohta ega kinnita seega tema korduvat viibimist K. Lillelehe korteris. Kaitsja arvates on maakohus A. Kušanovi ütlused põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale jätnud ning neid ütlusi tuleks vastupidiselt tõendina arvesse võtta. Kohus on tuginenud süüdimõistva otsuse tegemisel oletustele ja „eluliselt” usutavusele”. Kui kohus arvates on eluliselt usutav, et A. Kušanov pani toime kuriteo, siis peab kahtluse süüdistatava süü osas tõlgendama in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt süüdistatava kasuks.
  22. Prokuratuur esitas
  23. veebruaril 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta. 5 5.
  24. Prokuröri hinnangul on K. Lillelehele karistusena vangistuse mõistmine põhjendatud tema süü suuruse ja ka karistuse üldpreventiivse mõjuga, andes ühiskonnale signaali, et narkootikumidega käitumisele reageerib riik rangelt. Maakohus pidas suulise kohtumenetluse käigus kujunenud veendumuse tõttu siiski süüdlase isikut arvestades võimalikuks, et K. Lilleleht ei pea reaalselt ära kandma kogu talle mõistetavat vangistust, vaid üksnes kolm kuud. Prokurör leiab, et selline karistusõiguslik kohtlemine on kooskõlas menetluses tuvastatud K. Lillelehele käitumisega. Kohus arvestas K. Lillelehe kahetsust ja oma süü tunnistamist. Samas ta keeldus kohtus ütlusi andmast. Kohtueelses menetluses antud ütlustest selgus, et kuigi ta võttis süü omaks, siis õigustas ta oma tegevust sellega, et leidis ühe kilogrammi kanepit Pärnus Niidupargi liivamägedes jooksmise ajal „põiele minnes“. Selline K. Lillelehel õigustus prokuröri arvates pigem väljendab tema ükskõiksust ja lugupidamatust õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes. Kaitsja seisukoht, nagu ei saaks nn šokivangistust arutataval juhul põhjendatuks pidada, kuna see seaks K. Lillelehe materiaalselt raskesse olukorda ja võib kaasa tuua tal töökoha kaotuse, ei pea prokurör sedavõrd kaalukaks, et see võiks kaasa tuua mõistetud karistuse täitmise viisi tühistamise. Kuriteo toimepanemine oli K. Lillelehe vaba otsustus ning karistuse kandmisega kaasneda võivatele tagajärgedele oleks pidanud mõtlema enne kuriteo toimepanemist. 5.
  25. Mis puutub A. Kušanovi kaitsja seisukohta, nagu ei oleks tõendamist leidnud tema tõsikindel teadmine, et K. Lilleleht hoiab enda juures suurt kogust narkootilise ainet, siis märgib prokurör, et apellant küll ei nõustu maakohtu järeldustega, kuid ei kummuta kuidagi kohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangut. Kaebusest ei tulene viited sellele, millised esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, millest tulenevalt saaks samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Oma sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
  27. Esmalt käsitleb kolleegium K. Lillelehe kaitsja apellatsiooni, milles taotletakse K. Lillelehele mõistetud vangistuse tervikuna tingimisi täitmisele pööramata jätmist. 7.
  28. Kaitsja on taotlenud, et ringkonnakohus võtaks kriminaalasja materjalide hulka e-mailid, mis tõendavad K. Lillelehe laenukohustusi, ja töölepingu tõendamaks tal töökoha olemasolu. Kolleegium rahuldab selle taotluse, sest esitatud töölepingu koostamise kuupäevast nähtuvalt ning e-mailide saatmise ajast tulenevalt ei olnud neid võimalik maakohtule esitada. 6 7.
  29. Sisuliselt tuleb esitatud töölepingu kohta aga märkida, et see ei muuda ringkonnakohtu silmis maakohtu kaalutlusi K. Lillelehele mõistetud karistuse ega selle täideviimise tingimuste kohta. Isikul töökoha olemasolu on maakohus ka arvesse võtnud, ent asunud asjakohaselt seisukohale, et töökoha olemasolu ei muuda tema süü suurust. Nõustuda ei saa apellatsioonis esitatud fatalistliku seisukohaga, nagu tähendaks kolmekuulise šokivangistuse kandmine K. Lillelehele mitte pelgalt töökoha kaotust, vaid lausa vajadust otsast alustada. Kolleegium osutab, et kriminaalasja maakohtust arutamise ajal K. Lilleleht samuti töötas, kuid praegusega võrreldes teise tööandja juures. Seega töökoha võimalik vahetus ei ole tema jaoks midagi uut. Samuti, arvestades K. Lillelehe praeguse töö iseloomu – piirirajatiste ehitamine kuni
  30. a sügiseni –, ei saa välistada, et isegi töölepingu katkemisel vangistuse kandmise tõttu on tal võimalik töösuhe pärast reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa lõppu sama tööandja juures taastada. Iseenesest on kahtlemata tõsi see, et ka pärast kuriteo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist seadusekuulekalt elatud aeg võimaldab teha järeldusi süüdistatava karistamise tarviduse kohta, kuid see ei ole siiski kahtlemata ainus ega isegi keskselt relevantne kriteerium, mille alusel otsustada isikule mõistetava karistuse määra või ka karistuse osaliselt või täielikult täitmisele pööramata jätmise põhjendatust. Arutataval juhul on maakohus enda kaalutlusi karistuse osaliselt kohesele täitmisele määramise kohta küll lühidalt, aga siiski arusaadavalt ja asjakohaselt selgitanud. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohase käsitlusega täiel määral. 7.
  31. Laenukohustuste kohta märgib aga kolleegium, et kahe suhteliselt väikse laenukohustuse olemasolu ei takista K. Lillelehel karistuse osalist ärakandmist, et seejärel enda laenude teenindamist tavapäraselt jätkata. Isikul finantskohustuse olemasolu ei kujuta endast indulgentsi, mis vabastaks kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest. 7.
  32. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, nagu oleks maakohus arvestanud põhjendamatult K. Lillelehe käideldud narkootilise aine kogust karistuse mõistmisel mitmekordselt. Selline kaitsja väide on väär. Käideldud aine suur kogus on olnud maakohtule oluline eeskätt just K. Lillelehe süü suuruse hindamiseks ja sellest tulenevalt kujunes maakohtu siseveendumuse kohaselt kohane karistuse määr (sh nii kergendavat kui ka raskendavat asjaolu arvesse võttes) sanktsiooni keskmisest madalamaks. K. Lillelehele mõistetud karistuse individualiseerimisel on aga kohus pidanud põhjendatuks selle osaliselt täitmisele pööramist, sest täitmaks karistuse eesmärke, mõjutab K. Lillelehte piisavalt just see, kui ta peab osa karistusest reaalselt ära kandma. 7.
  33. Kaitsja seisukoht, nagu ei saaks enam kui 1200 inimesele narkojoobe põhjustamiseks piisavas koguses kanepi käitlemist pidada sedavõrd raskeks kuriteoks, et selle eest tavapäraselt kohaldataks šokivangistust, on paljasõnaline ega ole ka vastavuses tegeliku karistuspraktikaga narkokuritegude eest. Isikute puhul, kes käitlevad narkootikume rikastumise eesmärgil, on põhjendatud ja vajalik rakendada karmimaid karistusi kui nende puhul, kes käitlevad narkootikume eeskätt isikliku sõltuvuse rahuldamiseks. Samuti tuleb arvesse võtta, et K. Lilleleht käitles narkootilist ainet märkimisväärselt suures koguses. Justiitsministeeriumis
  34. a koostatud uuringust nähtuvalt jääb KarS § 184 lg 1 järgi 7 samalaadse narkootilise aine käitlemise puhul aine koguse mediaan 43 doosi kanti. Narkootilise aine kogus, mis ületab 1000 doosi, on aga ka kohtupraktika mõttes erandlik (vt kriminaalpoliitika analüüs 3/2024 – Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest, lk
  35. Kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-05/Anal%c3%bc %c3%bcs%20Narkootiliste%20ja%20ps%c3%bchhotroopsete%20ainete%20ebaseadusliku %20k%c3%a4itlemise%20kuriteokoosseisudes%20karistuste%20diferentseerimise%20v %c3%b5imalikkusest.pdf). Seega K. Lillelehe käideldud aine kogus ületab seda mediaani ligi 30 korda. Siinjuures ei saa nõustuda ka kaitsja kriitikaga, nagu ei tuleks pelgalt narkootilise aine valdamise eest süüdimõistmisel kõne alla omakasu motiivi arvestamine. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb asuda seisukohale, et K. Lilleleht valdas narkootikume just eesmärgiga nende realiseerimisest tulu teenida. Kuivõrd teda ei ole aga konkreetselt müügitehingute tegemiselt tabatud, siis ei ole sellise käitlemisviisi kohta ka süüdistust esitatud.
  36. A. Kušanovi kaitsja arvates ei ole tõendamist leidnud see, nagu oleks A. Kušanov saanuks aru, et K. Lillelehe valduses olnud aine puhul oli tegemist suure koguse narkootilise ainega ja et L. Lilleleht on seeläbi toime pannud esimese astme kuriteo. 8.
  37. Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu ja märgib, et kõiki apellatsioonis esitatud väiteid on kaitsja tõstatanud juba kriminaalasja menetlemisel maakohtus. Maakohus on kõigile kaitsja sellekohastele väidetele ka vastanud ning tõendite tervikliku analüüsi põhjal jõudnud põhjendatud järeldusele, et A. Kušanov puutus kokku K. Lillelehe valdusest leitud narkootilise ainega, oli teadlik, et tegemist on suures koguses narkootilise ainega ja sellest hoolimata jättis kavatsetult teatamata talle teadaolevast esimese astme kuriteost. Pelgalt asjaolu, et kaitsja ei aktsepteeri maakohtu loogilisi, vastuoludeta ja tõenditele tuginevaid järeldusi, ei too kaasa maakohtu tuvastatu ning järeldatu ebaõigsust. 8.
  38. Apellatsioonis ei suuda kaitsja aga osutada ka mingitele puudustele maakohtu analüüsis. Kaitsja arvates võimaldavad A. Kušanovile etteheidetava teo kohta maakohtus uuritud tõendid teha erinevaid järeldusi. Nii see siiski ei ole. Asjas on kogumis uuritud alljärgnevaid kaudseid tõendeid: mobiilside positsioneeringud, jälitustoimingutega kogutud teave A. Kušanovi ja K. Lillelehe koos liikumiste kohta, A. Kušanovi mobiiltelefoni vaatlusel Messengeri suhtlusprogrammi vestlustest nähtuv, DNA-ekspertiisiaktidest nähtuv. Neist kaudsetest allikatest koosmõjus kujunev pilt ei võimalda tekkida mingil realistlikul kahtlusel sellest, et A. Kušanov oli K. Lillelehe juures viibinud ja ise pakendatud kanepiga kokku puutunud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus arusaadavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud sedagi, miks tuleb asuda seisukohale, et pakendites, millega ta kokku puutus, sisaldub just kanep ja et ta teadis, et kanep on narkootiline aine, s.t ta teadis, et K. Lilleleht valdas suurt kogust narkootilist ainet. Hoolimata sellest teadmisest ei astunud A. Kušanov mingeid samme selleks, et teada olevast esimese astme kuriteost teatada. Seega on korrektne ka maakohtu järeldus, mille kohaselt pani A. Kušanov talle KarS § 307 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toime kavatsetusega. 8 8.
  39. Seejuures ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, nagu ei võimaldaks A. Kušanovi telefonis sisalduva Messengeri vestlused teha järeldust, et ta oli narkootikumide olemasolust teadlik. Kaitsja leia, et osaliselt arusaamatus slängis toimunud Messengeri vestluste tuumaks oli kellegi kaotsiminek ning erinevad kuulujutud. Pärast K. Lillelehe kinnipidamiselt vabanemist aga aasitakse teda ja A. Kušanov avaldab arvamust tema võimaliku karistuse kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vestlustest nähtub hoopis muu – nimelt see, et A. Kušanov on kursis nii K. Lillelehe käideldud narkootilise ainega kui ka narkootiliste ainetega seonduvaga üldiselt, samuti on ta konkreetselt murelik selle üle, miks K. Lilleleht kinnipidamiselt kiiresti vabastati – ega ta ei ole ametivõimudele infot jaganud (kits). 8.
  40. Edasiselt on kaitsja seadnud A. Kušanovile esitatud süüdistuse kahtluse alla veel põhjusel, et väidetavalt pole tuvastatud isegi ligikaudset aega, millal A. Kušanov K. Lillelehe valduses olnud kanepiga kokku puutus. See väide ei vasta maakohtus tegelikult tuvastatule. Maakohus on tuvastanud, et A. Kušanov puutus kanepiga kokku kindlasti enne
  41. juulit 2023, mil ta Eestist lahkus. K. Lilleleht on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (avaldati kohtuistungil prokuröri taotlusel KrMS 294 lg 1 alusel), et ta leidis narkootilise aine juunikuus 2023 Niidupargis jooksmas käies. Samuti on ta andnud ütlusi, et võttis leitud narkootikumi koju kaasa ja näitas seda A. Kušanovile, küsides temalt nõu, mida ta leitud ainega tegema peaks. Mh märgib kolleegium, et kaitsja ei ole K. Lillelehe niisuguseid ütlusi vaidlustanud. Kolleegium osutab veel sellele, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-85-08, p 13.1). Arutatavas kriminaalasjas on üheselt selge, millist tegu A. Kušanovile ette heidetakse ja see, millisel konkreetselt päeval enne
  42. a
  43. juuli sai A. Kušanov teadlikuks, et K. Lilleleht valdab enda kodus suurt kogust narkootilist ainet, ei oma tähtsust. Seejuures tuleb rõhutada, et ka A. Kušanovi ega tema kaitsja kaitseversioonid ei tugine ühelegi argumendile, mis nõuaks enda kummutamiseks teo toimepanemise algusaja täpsemat dokumenteerimist. 8.
  44. Puutuvalt kaitsja kriitikasse A. Kušanovi ütluste põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale jätmise kohta märgib kolleegium maakohtu sellekohase hinnanguga nõustuvalt, et A. Kušanovi ütlused on ebausaldusväärsed. A. Kušanovi ütlused on osalt olnud kohtueelses menetluse ja kohtumenetluses erinevad (K. Lillelehe elukoha teadmine ja tema juures käimine) ning tema selgitused erinevuse kohta on olnud eluliselt täiesti ebausutavad. Asjas uuritud kaalukate tõenditega on vastuolus ka A. Kušanovi selgitused, nagu ei oleks ta K. Lillelehe valduses olnud narkootilistest ainetest midagi teadnud ning et narkootiliste ainetega seonduva kohta uuris ta iseseisvalt alles pärast seda, kui kuulis, et K. Lillelehel on midagi juhtunud. Seetõttu tuligi A. Kušanovi kohtuistungil antud ütlused lugeda ebausaldusväärseteks ja tõendite kogumist kõrvale jätta. Erinevalt kaitsja taotletust ei näe kolleegium mingit põhjust rakendada A. Kušanovi puhul KrMS § 7 lg-st 3 tulenevat kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõtet, sest mingeid kõrvaldamata kahtlusi lihtsalt ei esine. Nii on ka kohtupraktikas selgitatud, et mitte igasugune 9 süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-38-11, p 18). 8.
  45. Veel on kaitsja pidanud apellatsioonis oluliseks osutada sellele, et pole arusaadav, miks pidanuks A. Kušanov jätma teatamata esimese astme kuriteost. Arutatavas kriminaalasjas A. Kušanovi teo motiiviga tõepoolest ka tegeletud ei ole ning see jääb selgusetuks. Kolleegium märgib aga, et KarS §-s 307 sätestatud kuriteokoosseis ei nõua toimepanija motiivi väljaselgitamist. Selle kuriteokoosseisu puhul on oluline, et toimepanijal oleks tõsikindel teadmine teise isiku toime pandud esimese astme kuriteost ja et sellest teadmisest hoolimata jätab ta kuriteost teatamata. Mis on olnud niisuguse käitumise puhul isikut käivitav sisemine tegur, ei oma tähtsust.
  46. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu
  47. detsembri
  48. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  49. Seoses A. Kušanovi kaitsja taotlusega jätta A. Kušanovil tekkinud menetluskulud riigi kanda märgib kolleegium järgmist. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.