Obsah (19)

§ 663§ 34§ 657§ 238§ 522§ 303§ 33§ 520§ 475§ 5§ 528§ 5391§ 529§ 530§ 4772§ 531§ 462§ 654§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Tallinn Koht

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus tegi asjas 09.05.2024 määruse, millega võttis tsiviilasja materjalide juurde 30.01.2024 esitatud tõendi (raviarsti arvamus) ning jättis F.M taotlused menetluse peatamiseks, riigi õigusabi korras määratud esindaja kõrvaldamiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu 14.12.2023 määruse muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. F.M 21.12.2023 määruskaebus (täiendatud 27.12.2023 ja 18.01.2024) jäi rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a F.M riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja 28.02.2024 kirja tõlkimise kulu, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
2. F.M esitas ringkonnakohtu määrusele isiklikult määruskaebuse.
3. Riigikohus tegi 11.12.2024 määruse, millega rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu 09.05.2024 määruse osas, milles ringkonnakohus jättis tühistamata maakohtu 14.12.2023 määruse ja rahuldamata F.M määruskaebuse; samuti menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud osas, mis puudutab kohtulahendite tõlkimata jätmist ja eestkostetavale lubatud pisitehingute rahalise ulatuse kindlaksmääramist. Ringkonnakohtul tulnuks tõlk ja menetlusdokumentide tõlkimine eestkostetavale tagada

§ 34lg 4 järgi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb korraldada eestkostetava soovitud maakohtu määruste tõlkimine vene keelde ja anda täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks ning hinnata pisitehingutega seoses, millises ulatuses isik ise suudab aru saada oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist.

1. Ringkonnakohus korraldas eestkostetava poolt taotletud maakohtu määruste tõlkimise ja nende edastamise temale ning määras tähtaja määruskaebuse täiendamiseks ja selgituste andmiseks seonduvalt pisitehinguteks taotletava summaga. Ringkonnakohus määras asjast puudutatud isikutele ja määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras määratud esindajale tähtaja F.M poolt esitatud seisukohtadele vastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus leidis, et eestkostetaval on iseseisev õigus pisitehinguteks 50 euro piires, ning teha selles osas uus määrus, määrates, et eestkostetaval on iseseisev õigus pisitehinguteks 100 euro piires. Lisaks tuleb täiendada määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuginedes muutmata jätta.

Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrust ei muuda, määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus eestkostetava poolt esitatud taotlused. 8 2-11-33697 32.
2. Nagu märgitud eespool, korraldas ringkonnakohus eestkostetavale tema soovitud menetlusdokumentide vene keelse tõlke ning määras täiendava tähtaja määruskaebuse põhjendamiseks ja kohtunõudele vastamiseks 20.02.
3. Eestkostetav vastas kohtule 11.02.2025, milles taotles võtta menetlusse ja rahuldada tema poolt 27.09.2024 ringkonnakohtule esitatud kaebus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb taotlus jätta rahuldamata. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et see, ringkonnakohtu nimele adresseeritud ja 27.09.2024 allkirjastatud kaebus registreeriti 03.10.2024 Pärnu Maakohtus ning edastati 08.10.2024 Riigikohtule (VI kd, tlk 34), kelle menetluses käesolev tsiviilasi sellel hetkel oli. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on eestkostetava 27.09.2024 kaebust käsitletud tema poolt Riigikohtule esitatud määruskaebuse täiendusena, mis on kõrgema kohtu poolt 11.12.2024 määrusega osaliselt rahuldatud. 32.
4. Eestkostetav on taotlenud ka arvamuse küsimist tema raviarstilt PTlt eestkostja määramise suhtes.

§ 238

lg 1 p 2 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Arvestades, et ringkonnakohus on 09.05.2024 määrusega eestkostetava raviarsti 30.01.2024 arvamuse (V kd, tlk 91) juba tõendina asja materjalide juurde võtnud ja arvestab sellega asja sisulisel lahendamisel, tuleb taotlus jätta

§ 238lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

32.3. Edasi on eestkostetav taotlenud haiglalt 24.04.2021 sõltumatu ekspertiisi otsuse välja nõudmist.

§ 238

lg 1 p 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Taotlusest nähtuvalt on tegemist ca 2,5 aastat varasema ekspertiisi otsusega võrreldes käesolevas asjas 04.08.2023 läbi viidud ekspertiisiga. Kuna asjas ei ole vaja tõendada asjaolu, milline oli eestkostetava seisund enne käesoleva menetluse algatamist ning käesolevas asjas

§ 522

lg 1 alusel läbi viidava ekspertiisi olemusest tingituna hinnatakse ekspertiisialuse isiku seisundit ekspertiisi läbiviimise ajal, mistõttu ei saa varasem ekspertiis väärata hilisema ekspertiisi otsuse järeldusi, tuleb ka selle tõendi kogumise taotlus jätta

§ 238lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

32.4. Eestkostetav on taotlenud vajadusel läbi viia ka uus ekspertiis. Ringkonnakohtu hinnangul sellist vajadust käesolevas asjas ei esine. Maakohus on asjas 08.06.2023 määrusega määranud eestkostetava suhtes ekspertiisi läbiviimise ja eksperti

§ 303lg 5 kohaselt hoiatanud vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest Kar

S § 321 järgi (IV kd, tlk 164-165). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekspertiisi määramisel järginud

§-s 552 sätestatud põhimõtteid. Ekspertiisi teostanud psühhiaater OT on 04.08.2023 koostatud ekspertiisiaktist (IV kd, tlk 185-190) nähtuvalt maakohtu esitatud küsimustele vastanud ning oma järelduste kujunemist ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud 29.04.2024 (V kd, tlk 113). Kuna ringkonnakohtul ei ole alust ekspertiisiakti õigsuses ja selles esitatud järeldustes kahelda, tuleb tõendi kogumise taotlus jätta

§ 238lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

32.

1. Eestkostetav on ringkonnakohtule 11.03.2025 esitatud menetlusdokumendis lisaks eelnevale taotlenud ka maakohtuniku taandamist, eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja taandamist ning vaidlustanud tsiviilasjade liitmise. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtuniku taandamise ja eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kõrvaldamise taotlused on ringkonnakohtu poolt juba lahendatud 09.05.2024 määrusega ja selles osas on ringkonnakohtu varasem määrus Riigikohtu 11.12.2024 määruse tulemusel jõustunud. Ka Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on menetlusõiguslikult veatult 9 2-11-33697 jätnud rahuldamata eestkostetava taotlused taandada maakohtu kohtunikud ja kõrvaldada menetlusest riigi õigusabi korras määratud esindaja (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 17.1). Seega eelnimetatud taotlusi ringkonnakohus enam uuesti menetleda ei saa. Tsiviilasjade liitmise määruse vaidlustamisega seoses selgitab ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad nimetatud määruse vaidlustamiseks õiguslikud alused. Toodust tulenevalt on ka maakohus 24.08.2023 määrusest nähtuvalt õigesti märkinud, et määrus ei ole edasikaevatav. 32.
2. Eestkostetav on taotlenud ka käesoleva määruse tõlkimist vene keelde riigi kulul. Ringkonnakohus rahuldab taotluse

§ 33lg 4 teise lause ja § 34 lg 4 alusel.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. Maakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud, kui lahendas eestkostetava taotluse eestkostja ülesannete kitsendamiseks koos eestkoste pikendamise otsustamisega. Võttes arvesse, et need küsimused on olemuslikult omavahel seotud, oli nende ühes menetluses lahendamine igati otstarbekas. Sellega ei ole lubamatult laiendatud eestkostetava avalduse piire. Maakohus menetles eestkostetava avaldust esitatud kujul, kuid liitis selle enda poolt algatatud eestkoste pikendamise üle otsustamise menetlusega. Kohus algatas eestkoste pikendamise üle otsustamise menetluse põhjusel, et viis aastat eestkoste viimasest määramisest
2. a oli möödumas. Seda, et maakohus lahendas õigustatult taotluse kitsendada eestkostja ülesandeid koos eestkoste pikendamise otsustamisega, leidis asjas ka Riigikohus (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 17.1).
3. Maakohus ei ole eestkostetava tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ekspertiisi määramisel ja eksperdile esitatavate küsimuste ringi määratlemisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus selgitab, et ekspertiisi määramine eestkostja ametiaja pikendamisel on maakohtu diskretsiooniotsus. Käesoleval juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus määras õigesti ekspertiisi ja määratles õigesti eksperdile esitatavate küsimuste ringi selliselt, et kohtul oleks võimalik hinnata F.M võimet oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seda, et ekspertiis määrati, pidas õigeks ka Riigikohus (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 17.1).
4. Kuigi määruskaebuses viitab eestkostetav

§ 522

lg 5 p-le 2 ja selgitab, et oli ekspertiisi tegemisest loobunud, ei ole nimetatud säte asjasse puutuv. Viidatud sätte kohaselt ei pea kohus ekspertiisi määrama siis, kui eestkostja määramise avalduse esitas eestkostet vajav isik ise ning avaldusele on lisatud tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid ja isik loobub ekspertiisi tegemise õigusest ja ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas. Käesoleval juhul ei ole F.M eestkostja määramise avaldust ise esitanud, mistõttu ei ole

§ 522lg 5 kohaldamise eeldused täidetud.

Eestkostetav ei saanud ka loobuda eksperdile küsimuste esitamisest, kuivõrd need olid olulised tema eestkostevajaduse hindamiseks, mis on maakohtu ülesandeks tulenevalt

§ 520lg-st 1.

Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste määramise ja pikendamise asja lahendab kohus

§ 475

lg 1 p-st 5 tulenevalt hagita menetluses, milles on kohtul ulatuslik uurimiskohustus

§ 5lg 3 ja § 477 järgi.

See tähendab, et kohus peab hoolitsema selle eest, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei jääks välja selgitamata. Toodust tulenevalt on kohtul õigus kujundada ka eksperdile esitatavate küsimuste ring. 36. Maakohus ei eksinud ka selles, kui tegi 08.06.2023 määrusega ekspertiisi korraldamise ja läbiviimise ülesandeks SA-le Viljandi Haigla, kes määras eksperdi ehk isiku, kes töötab samas asutuses, kus eestkostetav viibib. Ringkonnakohus selgitas eespool, et eestkostja ametiaja pikendamisel on ekspertiisi määramine kohtu diskretsiooniotsus. See seisukoht 10 2-11-33697 järeldub

§ 528

lg-test 2 ja 4, mille kohaselt võib eestkostja ametiaega teatud tingimustel pikendada ka ilma uut ekspertiisi tegemata. Seega, kui kohus siiski otsustab, et ekspertiis on asjas vajalik, võib ta ekspertiisi läbi viima määrata vabalt valitud eksperdi. Määruskaebuses viidatud

§ 5391

lg 1, mille kohaselt ei või ekspertiisi teha isik, kes töötab samas asutuses, kus ekspertiisialune isik viibib, kohaldub kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise menetluses. Arvestades, et praeguses asjas on menetluse esemeks eestkoste pikendamise või lõpetamise ja eestkostja ülesannete kitsendamise nõuded, mitte kinnisesse asutusse paigutamise nõue, ei ole maakohtule

§ 5391lg-s 1 sätestatu rikkumine etteheidetav.

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et see, kas eestkostetav vajab samal ajal ka kinnises asutuses viibimist ja sundravi, ei ole käesoleva menetluse ese. Seda hinnatakse kriminaalasjas nr X-XX-XXX.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 kohaselt määratakse piiratud teovõimega isikule eestkostja. Eestkostja määramise menetluse eesmärk ongi kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet. Ekspert tuvastab nii isiku psüühilise häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse (vt RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-8711, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul vastab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 12-1/1509-1 (IV kd, tlk 184–190) nõuetele ja selle alusel oli maakohtul võimalik eestkostetava teovõime kohta järeldusi teha. Ekspertiisist nähtuvalt tugineb see F.M-iga läbi viidud vestlusel ja dokumentidel, mitte asjaolul, et F.M viibib kinnises asutuses. Seega on määruskaebuse vastav etteheide alusetu.
2. Lisaks ei saa asjaolust, et ekspert kirjeldab uuritava ajalugu, järeldada, et ekspertiisi järeldused tuginevad aegunud andmetele. Ekspertiisiakti kohaselt on F.M-il diagnoositud püsikululine luululine paranoidne häire (diagnoosikood F22.0), mis on püsikululine psüühikahäire, mille peamiseks sümptomiks on püsivate, tegelikkust eiravate, korrigeerimatute veendumuste, so luulumõtete esinemine. Väljendunud häirete tõttu peamiselt mõtlemises, kuid ka tahteelus, ei suuda uuritav mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida ning seetõttu ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada ja vajab seetõttu eestkostet väljaspoole pisitehinguid jäävat, sh ei saa isik aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna tervenemise ennustus on halb, vajab uuritav eestkostet kestvalt (IV kd, tlk 188-189). Maakohus järeldas ekspertiisiakti ja muude menetluses esitatud tõendite (sh rehabilitatsiooniplaan (V kd, tlk 5-13) ja puude raskusastme tuvastamise otsus (V kd, tlk 14-15)) ning esitatud seisukohtade alusel seega õigesti, et F.M eestkostevajadus ei ole võrreldes varasemaga muutunud.
3. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka määruskaebemenetluses esitatud eestkostetava raviarsti 27.12.2023 arvamus (V kd, tlk 91). Arvamusest nähtuvalt on F.M-il raske krooniline psüühikahäire – luululine häire (F22.0), millega kaasuvad düssotsiaalsed isiksusejooned (impulsiivsus, empaatiavõimetus, egotsentrilisus, vähene introspektsioon) ja madal stressitaluvus (konflikte osakonnas lahendanud ka vägivalla teel). Risk vägivaldse käitumise vallandumiseks esineb eelkõige hinnatava lähedaste inimeste suhtes. Risk põhjustada kellelegi kontrollimata tingimustes tõsist kehalist kahju, on kõrge. Medikamentoosne ravi on saavutanud maksimaalse võimaliku efekti ehk eestkostetava seisund enam ei parane ja riskitegurid ei vähene. Sisulist haigusteadvust tekkinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei kinnita raviarsti arvamus ringkonnakohtu hinnangul eestkostetava poolt tema suhtes läbi viidud ekspertiisile tehtud etteheiteid. Raviarsti arvamus kinnitab vastupidiselt, et F.M on piiratud teovõimega isik. Asjaolust, et raviarsti arvamusest nähtuvalt on arstlik komisjon 15.09.2023 pidanud teatud tingimustel võimalikuks ka eestkostetava 11 2-11-33697 ambulatoorset sundravi, ei saa järeldada, et F.M eestkostet ei vaja. ei ole piiratud teovõimega isik, kes
4. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud määruskaebuse etteheited seoses sellega, et avalikustatud on isikut puudutavaid andmeid, mida eestkostetav keelas maakohtul ja ekspertidel avalikustada. Kaebusest ei nähtu konkreetselt, milliseid andmeid ja kellele kohus või ekspert on kaebaja arvates avalikustanud. Ringkonnakohus selgitab, et eksperdi õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uurigu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, tuleneb kohtuekspertiisiseaduse (KES) §-st
5. Kohtu vastava loa, tutvuda ekspertiisi läbiviimiseks tsiviilasja nr 2-11-33697 materjalidega, uuritavat puudutavate meditsiinidokumentidega, samuti uuritava tervislikku seisundit puudutava meditsiinilise dokumentatsiooniga, sh e-tervise infosüsteemi andmetega, sai ekspertiisi läbiviija 08.06.2023 määruse alusel (IV kd, tlk 164 pöördel).
6. Määruskaebuse esitaja on ette heitnud ka seda, et temalt ei ole keegi midagi abielusuhete ja isaduse kohta küsinud ja ta ei mõista, miks need toimingud talle keelati. Ringkonnakohtu hinnangul on see etteheide osaliselt põhjendatud, arvestades, et maakohtu määrusest ei nähtu, milliste asjaolude alusel kohus leidis, et eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi ei mõista.
7. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kirjeldatud eksimus ei anna siiski alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuna ringkonnakohus saab ise maakohtu vea parandada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga: Kohus tuvastas eelnevalt, et F.M-il on püsikululine luululine paranoidne häire. Eksperdi selgituste järgi on haiguse peamine sümptom püsivate, tegelikkust eiravate, korrigeerimatute veendumuste esinemine. Kuigi ravi käigus on F.M seisund osaliselt paranenud, avaldab ta endiselt luululisi mõtteid mh oma lähedaste suhtes. F.M-il väljenduvad häired peamiselt mõtlemises, kuid ka tunde- ja tahteelus. F.M raviarsti kinnitusel kaasnevad diagnoosiga ka düssiotsiaalsed isiksusejooned (impulsiivsus, empaatiavõimetus, egotsentrilisus, vähene introspektsioon). Ekspert selgitas 29.04.2024 täiendavalt (V kd, tlk 112–113), et F.M-il avalduvad luulumõtted mitmetes valdkondades abikaasaga, vennaga ja eestkostjaga seonduvalt. Ta on oma lapse ema suhtes süüdistav ja koostab luululiste mõtete ajel kirju ja kaebusi. Ekspert selgitas, et tulenevalt oma haiguslikest mõttekäikudest ei ole F.M võimeline mõistma perekonnaõiguslikke tehinguid ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kohus veendus F.M isiklikul ärakuulamisel 22.11.2023, et kuigi isik tajub ümbritsevat ja orienteerub ajas ning kohas, puudub tal haiguskriitika ning ta ei saa oma tervise tõttu aru oma tegude tähendusest. F.M-ile määratud esindaja on samuti leidnud, et isik ei saa just oma tervise tõttu aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida ilma, et tema isikulised ja ka varalised huvid võiksid saada kahjustatud. Eeltoodule tuginedes ei ole F.M kohtu hinnangul oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8. Eestkostetav heidab määruskaebuses ette ka seda, et maakohus ei kitsendanud eestkostja õigusi vastavalt eestkostetava taotlusele sotsiaalelukoha otsimisel, esindamisel kolmandate isikute ees, sh kohtutes ja tema raha käsutamisel. Eestkostetava väitel on eestkostja oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus selgitab, et eestkostja ülesannete ringi kitsendamiseks ei 12 2-11-33697 anna alust eestkostetava etteheited eestkostja tehtud tööle. Kohus saab eestkostja ülesandeid

§ 529

lg 1 alusel kitsendada vaid siis, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Kuna maakohus tuvastas nõuetekohaselt ja õigesti, et F.M eestkostevajadus ei ole ära langenud ega vähenenud, puudus kohtul seaduslik alus eestkostja ülesannete ringi kitsendamiseks. 44.

§ 530lg 1 kohaselt võib kohus vabastada eestkostja ametist mõjuval põhjusel.

Maakohus hindas ka eestkostetava poolt eestkostjale tehtud etteheiteid ning nende kohta eestkostja poolt antud selgitusi sisuliselt, leides ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et eestkostjalt esindusõiguse äravõtmine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Määruskaebuses kordab eeskostetav juba varem eestkostjale tehtud etteheiteid, millele maakohus on hinnangu andnud. Ringkonnakohus selgitas juba varasemas menetluses, so 22.11.2019 määruses, et eestkostetava väited, mis puudutavad tema vara suhtes toimunud täitemenetlust, ei anna alust nõustuda sellega, et eestkosteasutus eestkostetava eestkostjaks ei sobi. Alust jõuda teistsugusele järeldusele ei anna ka määruskaebuses esitatud väited. Ainuüksi see, et eestkostetav eestkostja kõigi otsustega ei nõustu ja et eestkostja ei järgi kõiki eestkostetava antud juhiseid temale meelepärasel viisil, ei anna alust järeldada, et eestkostja oleks oma seadusest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, et eestkostja ja eestkostetava huvid oleksid vastuolus või esineks mõjuv põhjus eestkostja vabastamiseks tema ülesannete täitmisest. Eeltoodust tulenevalt pikendas maakohus õigesti seni eestkostja ülesandeid täitnud Pärnu linna volitusi F.M eestkostjana. 45. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 4772

kohaselt teostab kohtu poolt nimetanud eestkostja tegevuse üle järelevalvet kohus. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmiseks korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on eestkostja iga-aastased aruanded maakohtule esitanud. Kui eestkostetaval on aruannetest tulenevalt täiendavaid küsimusi, võib ta pöörduda otse eestkostja või vajadusel järelevalvet teostava maakohtu poole ülesannete täitmise kohta täiendavate selgituste saamiseks.

1. Määruskaebuse esitaja on selles väljendanud uuesti ka soovi asuda elama kogukonnateenusele. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses ei otsustata eestkostetava elukorralduse üle. Praeguses menetluses otsustatakse selle üle, kas F.M vajab oma asjade ajamiseks eestkostet või mitte. Määruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus seadusest tulenevalt üksnes vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust. Ringkonnakohus ei lahenda määruskaebuse eset arvestades küsimusi ka sellest, kas eestkostetava suhtes kriminaalasjas nr X-XX-XXX kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi jätkamine on põhjendatud või mitte.
2. Määruskaebuse esitaja on esitanud etteheite ka sellega seoses, et dokumentide tõlkimine tuleb eestkostjal teostada eestkostetavale tema enda kulul. Ringkonnakohtu hinnangul on see pretensioon põhjendamatu, arvestades, et ühestki õigusaktist ei tulene eestkostetava õigust saada eestkostjalt tasuta tõlketeenuseid ega ka eestkostja kohustust sellist teenust eestkostetavale tagada.
3. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka pisitehinguteks määratud summa põhjendamatut vähendamist ning leiab, et see summa võiks olla 100 eurot. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt suurendas maakohus senist 35 euro limiiti 50 euroni, kuid ringkonnakohus ei pidanud kaebuse väiteid limiidi vähesusega seoses põhjendatuks. Riigikohus seevastu leidis, et eestkostetavale pisitehingute tegemiseks rahasumma (50 eurot) määramisel ei ole õige lähtuda sellest, kui palju tal on varem keskmiselt ühes kuus raha 13 2-11-33697 kulunud ning kuna kohtumäärustes puudusid põhjendused 50 euro suuruse piiri kohta, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, millises ulatuses isik ise suudab oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist aru saada (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 19).
4. Riigikohtu juhistest tulenevalt saatis ringkonnakohus eestkostetavale kohtunõude (VI kd, tlk 112). Vastuses kohtunõudele selgitab eestkostetav, et alates
5. aasta juunikuust on temale iseseisvaks kasutamiseks kehtestatud limiit 80 eurot kuus, millisest summast enam ei jätku, sest ainult sigarettidele kulub 58,65 eurot ja ülejäänud 21 euro eest ostab ta kohvi, teed, moosi või kommi. Limiit on väike, kuna raha ei jätku teiste toiduainete ja isikliku hügieeni tarvete ostuks, samuti proteesihoolduseks vajalike vahendite jaoks (20-25 eurot kuus) (VI kd, tlk 136 pöördel). Eestkosteasutus selgitas ringkonnakohtule, et alates
6. aasta novembrist on eestkostja SA Viljandi Haigla psühhiaatriosakonna ettepanekul seoses hinnatõusudega võimaldanud eestkostetavale isiklikuks rahakasutuseks kuni 80 eurot kuus. Tellitavateks kaupadeks on valdavalt sigaretid, kohv, hügieenivahendid ja meelepärane (VI kd, tlk 140). Maakohtu menetluses 22.11.2023 toimunud ärakuulamise protokollist nähtub, et eestkostja suurendas senist pisitehingute tegemise õigust 35 eurolt 80 euroni, millest eestkostetaval kulub keskmiselt 50 eurot (ostab sigarette, hügieenitarbeid, teed, kohvi, komme ja kõike vajalikku (V kd, tlk 41)).
7. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et eestkostetav on suuteline oma raha kasutamise vajadust ja eesmärki taotletud 100 euro piires pisitehingute tegemiseks piisavalt mõistma. Eestkostetavalt saadud vastusest järelduvalt on tal olemas nii ülevaade kui ka arusaam oma varalisest seisukorrast, sh sissetulekute ja väljaminekute suurusest ning sellest, mille jaoks tal raha kulub ja mida selle eest osta saab. Maakohtule avaldatust järeldub, et eestkostetav suudab määratud rahasummat kasutada nii, et ei raiska seda, vaid kulutab seda ainult vajalikuks. Pisitehingutest arusaamise võimekuse olemasolu eestkostetaval on jaatanud nii ekspert OT kui asja materjalidest nähtuvalt ka haigla ja eestkostja, kes on eestkostetavale lubatud pisitehinguteks vajamineva summa suurust suurendanud seoses hindade tõusuga. Eeltoodust tulenevalt sekkub ringkonnakohus selles osas maakohtu diskretsiooni ja määrab, et eestkostetaval on õigus iseseisvalt teha tehinguid, mis ei too temale kaasa kestvaid kohustusi (nt välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms) 100 euro piires kuus.
8. Ringkonnakohus nõustub ka selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti määruse eestkostetavale endale edastamata. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 10 kohaselt saadeti määrus eestkostjale, eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindajale ja teadmiseks SA-le Viljandi Haigla.

§ 531

lg 2 esimene lause näeb piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses aga ette, et kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks lisaks eestkostjale ka eestkostetavale ja tema esindajale.

§ 531

lg-st 1 tulenevalt kehtib nimetatud põhimõte ka eestkostja ametiaja pikendamise määruse kohta. Kirjeldatud eksimus ei too siiski kaasa vaidlustatud määruse tühistamist, arvestades, et määruskaebuse täiendusest nähtuvalt sai eestkostetav maakohtu määruse eesti keeles eestkostja ja SA Viljandi Haigla vahendusel kätte 08.01.2024 (V kd, tlk 70). 52. Kuigi ringkonnakohus jättis 09.05.2024 määrusega eestkostetava taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata, leidis kohus avaldaja taotlust ja käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades, et isikute eraelu puutumatuse tagamiseks on

§ 462

lg 2 esimese lause alusel põhjendatud jõustunud kohtulahendis andmesubjektide nimede asendamine tähemärgiga ning nende isikukoodide mitte avalikustamine. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt samale seisukohale. 14 2-11-33697 53.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 54. Ringkonnakohus jätab

§ 172

lg 3 esimese lause alusel eestkostetavale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb

§ 172lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Eestkostetavale riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Eestkostetavale asja materjalide tõlkimise kulud tuleb jätta riigi kanda tulenevalt

§ 34lg-st 4.

55. Tulenevalt

§-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav. 56. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Maris Kuurbergi kohtunik Gea Lepik. tööjaotusplaanile asendab (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 15