← Eesti

2-24-120132/9

Obsah (12)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 484§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2024, Paide Tsiviilasja number 2-24-120132 Tsiviilasi Elisa Eesti A

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 836,33 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 20.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.06.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 655,63 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 111,81 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
  2. Pärnu Maakohus võttis 23.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
  3. Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 24.11.2022 Elisa Eesti AS liitumisleping. 2 Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 24.11.2022 sõlmitud seadme Technicolor CGA2121 osamaksetega vara müügileping ja 05.03.2023 sõlmitud seadme CAT® S62 Pro osamaksetega vara müügileping. Müügilepingute kohaselt tuli kostjal tasuda seadmete eest 36 kuud, igakuise vastavalt osamaksetega 2,99 eurot ja 15,528 eurot, tasumise tähtaegadega vastavalt 23.11.2025 ja 04.03.
  4. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2039057754, 2039436084, 2039733094 ja
  5. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles 23.09.2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Vastavat Üldtingimuste punktile 6.
  6. nõuab hageja kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Viivis perioodi 19.07.2023 – 27.06.2024 eest on 111,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 28.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 113² lg 2 p 2 alusel 40 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 520 eurot (sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 255 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  7. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 23.09.2024 kohtumäärus kätte avaliku etoimiku (AET) kaudu 25.09.
  8. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 16.10.
  9. 25.09.2024 esitas kostja kohtule dokumendi pealkirjaga: Maääruskaebus, Hagi tagamine/Esialgne õiguskaitse. Sisuliselt oli tegemist kostja vastusega hagile, mis aga ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) sätestatud nõuetele. Kostja soovis, et kohus määraks talle advokaadi, kes kaitseks tema huvisid ja õigusi. Kohus 16.10.2024 määrusega jättis kostja esitatud vastuse käiguta ning anda kostjale tähtaja vastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus määruses selgitas, et nõuded hagi vastusele on välja toodud 23.09.2024 hagi menetlusse võtmise määruses, mis on kostjale edastatud. Ühtlasi selgitas kohus, et riigi õigusabi korras esindaja määramiseks tuleb kostjal esitada kohtule vormikohane riigi õigusabi taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis. Koos 16.10.2024 määrusega edastas kohus kostjale vormikohase riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Kohus selgitas 16.10.2024 määruses, et kohtu nõude täitmata jätmisel, s.o nõuetele vastava hagi vastuse esitamata jätmisel või vormikohase menetlusabi taotluse estamata jätmisel jätab kohus kostja 25.09.2024 vastuse tähtelepanuta ja loeb kõik hagis toodud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati 16.10.2024 kohtumäärus kätte avaliku e-toimiku (AET) kaudu 17.10.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (31.10.2024) ega käesoleva ajani 16.10.2024 määruses toodud puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka vormikohast menetlusabi taotlust. 6.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 3 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 245 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 10. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 255 eurot (s.o 85 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 127,50 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et tekkinud kulude käibemaksu suuruseks on 0%, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele ilma käibemaksuta, kokku 127,50 eurot.

§ 484

2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 11. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 392,50 eurot (riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 127,50 eurot). 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 15.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.