Obsah (8)

§ 31§ 1§ 29§ 30§ 150§ 23§ 65§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Eve Grass 26. mai 2025, Haapsalu 2-25-5763 Võlgniku Z.T maksejõ

) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 6. FIMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FIMSs ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Z.T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 72 347,72 eurot. Võlgniku poolt saadavast pensionist ei ole võimalik kinnipidamisi teostada suuremas määras, kui seda hetkel kohtutäiturid on teostanud. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo toimepanek, millega võlgnik tekitas suures ulatuses varalise kahju.

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg ).
2. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud

§-s

1. Nimetatud paragrahvi kohaselt, pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
2. Avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on võlgniku kohustuste struktuur selline, millest 65 412,76 eurot moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuded, 6 570,27 eurot on kohtutäiturite tasu (täitekulud) nõuded ja 364,69 eurot on kriminaalmenetluse kulude nõue. Seega moodustavad suurema osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded, millest kohus ei saa võlgnikku FIMS § 50 lg 2 kohaselt vabastada. Järelikult ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki kohustustest vabaneda, kuivõrd suurem osa nõuetest ei lõpeks ka võlgniku kohustustest vabastamise korral. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et iseenesest ei ole välistatud täitekulude ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse käigus, kuid pärast võimaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõppemist alustatakse uuesti täitemenetlustega kahju hüvitamise nõuete sissenõudmiseks, millega tekivad uuesti täitekulud. Seega tekivad sellisel juhul samade summade sissenõudmiseks täitekulud kaks korda, mis ei oleks aga võlgniku huvides. 3 2-25-5763
3. Võlgnik on märkinud, et tal ei jätku pensionist igakuisteks kuludeks, kuna kohtutäiturid peavad sellest kinni 20%. Samuti on võlgnik teatanud, et suurema sissetuleku teenimine ei ole tema vanust ja tervislikku seisundit arvestades võimalik, aga ta soovib võimalikult suures ulatuses oma kohustusi täita. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses tehakse võlgniku sissetulekust kinnipidamisi samas ulatuses, kui täitemenetluses ning võlgnik on ise kinnitanud, et suuremat sissetulekut tal hankida ei ole võimalik, siis puudub kohtu hinnangul käesoleval juhul võimalus

§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Samuti ei täida kohustustest vabastamise menetluse algatamine enda eesmärki anda pankrotimenetluse kaudu võimalus võlgnikul vabaneda oma kohustustest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on perspektiivitu. 11. FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt

§-s 29 sätestatule.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FIMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks

§ 30

alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).

1. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub ning sissetulekute suurenemist ette näha ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega. 15. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

1. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Andrus Õnniku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud 4 2-25-5763
2. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu (p 2).

Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.

1. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
2. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

20. Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kuivõrd aga menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul vara puudumist, taotleb usaldusisik tasu väiksemas määras. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot (63,29 × 14), koos käibemaksuga 1080,92 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). 21.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest. 22. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

1. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 886 eurot, koos käibemaksuga 1080,92 eurot. Võlgnikule seatud käsutuskeeld 5 2-25-5763
2. 25.04.2025 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
3. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2,

§ 21lg 1 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6