← Eesti

3-21-2249/80

Obsah (5)§ 19§ 22§ 27§ 21§ 24

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) nõudeid, mistõttu ei saa aktsepteerida R. Viiri ja Eesti Metsaühistu vahelisi tehinguid nõustamistoetuse maksmisel. Ka

  1. mail 2021 esitatud konsulendileping MTÜ-ga Optivus ei ole aktsepteeritav, sest nii MTÜ Optivus kui ka kaebaja esindajaks on olnud R. Viir. Samuti ei saa lepingut arvestada tagantjärele. Konsulendilepingute sõlmimine iseendaga ei ole kooskõlas riigi vahendite kasutamise säästlikkuse ja läbipaistvuse nõuetega, määruse nr 10 § 3 lg-ga 6 ega konsulentide eetikakoodeksiga. Täitmata on määruse nr 10 § 8 lg-te 4 ja 12 tingimused.
  2. Eesti Metsaühistu esitas
  3. juuni
  4. a otsuse peale vaide osas, millega otsustati jätta R. Viiri poolt nõustamisteenuse osutamise eest osaliselt toetus maksmata. SA Erametsakeskus jättis vaide
  5. augusti
  6. a vaideotsusega osaliselt rahuldamata ja tagastas selle vastutavate isikute väljaselgitamise taotluse osas. On ebaselge, millise lepingu järgi osutas R. Viir nõustamisteenust. Vaide esitaja on tuginenud kolmele lepingule: 1)
  7. mai
  8. a juhatuse liikme leping, mis ei ole käsitatav konsulendilepinguna R. Viiriga; seda ei saa ka pidada

§ 19lg 1 p 4 kohaseks otsuseks 2020.

a nõustamisteenuse osutamise kohta; 2)

  1. jaanuari
  2. a leping vaide esitaja ja OÜ Laindeviir vahel, mille kohta ei ole üldkoosoleku otsust (

§ 19lg 1 p 4); 3) alles 31.

mail 2021 vastustajale esitatud

  1. jaanuari
  2. a vaide esitaja, MTÜ Optivus ja R. Viiri vahel allkirjastatud konsulendileping, kus reguleeritakse R. Viiri nõustamisteenuse osutamist. Ka selle lepingu kohta ei ole üldkoosoleku otsust. Kuna vaide esitajal puudub õigusaktide kohane konsulendileping R. Viiriga, siis on täitmata üks nõustamistoetuse nõuetest.
  3. Eesti Metsaühistu esitas
  4. septembril 2021 SA-le Erametsakeskus üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotluse, kuid see jäeti
  5. novembri
  6. a otsusega rahuldamata. Taotleja ei vastanud vähemalt ühele toetuse saamise nõudele (metsaseaduse (MS) § 10 lg 91 p 1). Taotleja ei olnud veel maksnud tagasi temalt
  7. juuni
  8. a otsusega nõutud konsulenditeenuse osutamisega väljamakstud toetussummat. Samal põhjusel jäeti
  9. märtsi
  10. a otsusega rahuldamata
  11. novembril 2021 SA-le Erametsakeskus esitatud metsa inventeerimise toetustaotlus.
  12. Eesti Metsaühistu esitas toetustaotluste rahuldamata jätmise otsuste peale järgmised kaebused Tallinna Halduskohtule. 5.
  14. oktoobri
  15. a kaebus (haldusasi nr 3-21-2249) nõuetes tühistada osaliselt
  16. juuni
  17. a otsus ning täielikult vaideotsus, samuti kohustada SA-d Erametsakeskus maksma toetus välja. 5.
  19. jaanuari
  20. a kaebus (haldusasi nr 3-22-18) nõuetes tühistada
  21. novembri
  22. a otsus ja kohustada SA-d Erametsakeskus kaebaja
  23. septembri
  24. a toetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus liitis haldusasjad 3-21-2249 ja 3-22-
  25. 2

(9)3-21-2249 5.
  2. aprilli
  3. a kaebus (haldusasi nr 3-22-989), milles palus SA Erametsakeskus
  4. märtsi
  5. a otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama.
  6. Kaebuste põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
  7. MTÜ üldkoosolek on OÜ Laindeviir ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu heaks kiitnud ja lepingut ei tule seetõttu uuesti sõlmida.
  8. jaanuari
  9. a leping oli kooskõlas ka
  10. mai
  11. a üldkoosoleku otsusega. Kaebaja lähtus
  12. jaanuari
  13. a konsulendilepingu allkirjastamisel
  14. mai
  15. a otsuse alusel sõlmitud juhatuse liikme lepingust.
  16. aprillil 2021 korraldatud üldkoosolekul järgiti kõiki õigusaktide nõudeid. 6.
  17. Vastustaja leidis ekslikult, et kuna kõik
  18. aprilli
  19. a üldkoosoleku päevakorra punktid hõlmasid kaebaja ja R. Viiri vahelisi küsimusi, siis ei tohtinud

§ 22lg 4 järgi R.

Viir enda ega tema esindatud liikmete eest hääletada ehk neid hääli ei saanud arvestada, kuid R. Viir ja temale antud hääled ei osalenudki hääletusel. Kaebaja põhikirja nõue, et üldkoosolekul osaleks 50 liiget, oli täidetud. Koos volitustega osales 53 liiget. Asjaolu, et vastustaja nõudis kohtumenetluses

  1. aprilli
  2. a üldkoosoleku otsust allkirjade ja volikirjadega, üldkoosoleku kutseid ja tõendeid, et R. Viir täitis konsulendilepingut, viitab, et vastustaja tegi
  3. juuni
  4. a otsuse ebapiisavatele andmetele tuginedes. Alles kohtumenetluses neid tõendeid nõuda on asjakohatu. 6.
  5. Kaebaja on nõustamistoetust taotlenud alates
  6. a-st ja on tuginenud konsulendilepingu sõlmimisel
  7. mai
  8. a juhatuse liikme lepingule. Kuni
  9. a-ni vastustaja aktsepteeris seda. Alates
  10. a-st on konsulendilepingu sõlmimisel tuginetud
  11. mai
  12. a üldkoosoleku otsusele. Konsulendileping on alates
  13. a-st olnud täpselt samas sõnastuses ja konsulendileping on edastatud vastustajale ka kuludokumentide lahutamatu osana. Kaebaja osutab kvaliteetset nõustamisteenust, järgib eetikakoodeksit ja väldib huvide konflikti. Vastustajal ei ole pädevust anda hinnanguid eetikakoodeksi alusel.
  14. Tallinna Halduskohus jättis
  15. oktoobri
  16. a otsusega haldusasjas nr 3-21-2249 kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7.
  17. Vastustajal ei ole toetuse väljamaksmise üle otsustamisel kaalutlusruumi – kui kaebaja ei vasta nõuetele, ei tohi nõustamise toetust välja maksta (MS § 10 lg 91 p 1, määruse nr 10 § 19 lg 2 p 1). Toetuse tagasinõudmiseks annab määruse nr 10 § 20 lg 11 vääramatu jõu või erandliku olukorra puhuks kaalutlusõiguse, ent kaebuse väited ei viita, et vastustaja oleks pidanud erandi tegemist kaaluma. 7.
  19. juuni
  20. a otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendused Eesti konsulentide eetikakoodeksi rikkumisele on ebaselged, kuid siiski on aru saada, et määruse nr 10 § 8 lg 12 rikkumine seisneb selles, et R. Viiriga sõlmitud lepingute puhul ei ole välditud huvide konflikti. 7.
  22. märtsi
  23. a lepingu osaliseks on nii kaebaja kui ka OÜ Laindeviir esindaja R. Viir, kes lepingu järgi osutab OÜ Laindeviir kaudu konsulenditeenust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 järgi on sellisel juhul tegemist huvide konfliktiga. R. Viiril oli huvide konflikt, sest kaebaja esindajana ja tasu saava konsulendina olid tema huvid vastandlikud. Sellise lepingu peab heaks kiitma või selleks nõusoleku andma kaebaja üldkoosolek (

§ 19lg 1 p 4 ja § 27 lg 5). Ekslik on kaebaja väide, et tehing tehti mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses. 3

(9)3-21-2249 7.
  2. mai
  3. a üldkoosoleku otsus ei ole nõusolek OÜ-ga Laindeviir lepingu sõlmimiseks. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja koosoleku protokolli ei tohi tõlgendada laiendavalt (vrd RKTKo 3-2-1-72-13, p 24). Protokollis kajastatud arutelust ei saa teha muid järeldusi, sh R. Viirile nõustamisteenuse eest makstava tasu suuruse kohta. Üldise sõnastusega on ka
  4. mai
  5. a juhatuse liikme leping, mis ei vasta ka üldkoosoleku protokollile ega ole konsulendileping. Asjaolu, et vastustaja varem sarnaste lepingute puhul huvide konflikti ei tuvastanud, ei ole oluline, sest kaebaja ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkumist (RKHKo 3-3-1-53-04, p 13). 7.
  6. Vastustaja leidis õigesti, et
  7. aprilli
  8. a üldkoosolekul ei saanud kaebaja ja OÜ Laindeviir vaheline leping heakskiitu. See üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Ühistu liikmete arv oli 342, koosolekul oli kohal 5 liiget ja volikirja alusel 48 liiget. Kõigis otsustatud küsimustes oli poolthääli 28 ja erapooletuid 25 (s.o R. Viiri ja temale antud volikirjadega esindatud liikmete hääled).

§ 22lg 4 järgi ei saa R.

Viiri ega temaga seotud hääli arvestada kvoorumi hulka. Kuna otsustamisel võis osaleda vaid 28 liiget, siis ei olnud kvooruminõue (50 liiget) täidetud. Tegemist ei ole seetõttu tühiste otsustega, vaid puuduvate otsustega (RKTKo 3-2-1-55-14, p-d 20 ja 21). 7.

  1. Kaebaja ja MTÜ Optivus vahel
  2. jaanuaril 2020 sõlmitud lepingu alusel osutab kaebajale nõustamisteenust R. Viir. MTÜ Optivus esindajana on lepingule alla kirjutanud J. Velström ja R. Viir nii konsulendina kui ka kaebaja esindajana. R. Viir sõlmis seega lepingu iseendaga. Lepingu oluline tingimus on, et konsulent osutaks nõustamisteenust isiklikult (lepingu p 2.4), sest just füüsilisele isikule omistatakse konsulendi kutse (MS § 10 lg 51) ja abikõlbulik on nõuetelevastava konsulendi osutatud nõustamisteenus (määruse nr 10 § 8 lg 2). Seetõttu oli ka selle lepingu puhul vajalik kaebaja üldkoosoleku otsus. Eelmärgitud põhjustel ei ole ka sellele lepingule antud heakskiitu
  3. mai
  4. a ega
  5. aprilli
  6. a üldkoosolekutel.
  7. Tallinna Halduskohus jättis
  8. jaanuari
  9. a otsusega haldusasjas nr 3-22-989 kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud haldusaktis ei ole selgitatud, millest kaebaja võlgnevus tuleneb. Tegemist on põhjendamispuudusega, kuid kaebaja on võlgnevuse pärinemist
  10. juuni
  11. a otsusest mõistnud. Kaebaja pole toetussummat tähtajaks tagastanud. Tallinna Halduskohtu
  12. novembri
  13. a määruses selgitati võimalust taotleda ajatamist. Seega oli kaebaja ajatamise taotluse esitamise võimalusest toetuse taotluse esitamise ajal teadlik. Kaebaja ka esitas selle taotluse, kuid taotlus jäeti rahuldamata.
  14. Kaebaja palus apellatsioonkaebustes halduskohtu otsused tühistada ja kaebused rahuldada.
  15. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  16. jaanuari
  17. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebused rahuldamata ja liitis haldusasjad nr 3-21-2249 ja 3-22-
  18. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuste resolutsioonid nimetatud haldusasjades muutmata, kuid muutis otsuste põhjendusi. 10.
  19. MS § 10 lg 91 p 1 ja § 10 lg 9 ei anna vastustajale kaalutlusõigust toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lg-s 2 ette nähtud kaalutlusõigus soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel on MS § 10 lg 9 järgi üldjuhul välistatud. Määruse nr 10 § 20 lg 11 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. 10.
  20. Määruse nr 10 § 8 lg-test 4 ja 12 tulenevalt on huvide konflikti vältimine nõutav juba lepingu sõlmimisel. Kui konsulendil on põrkuvad huvid juba lepingu sõlmimisel, ei ole tal võimalik lepingu täitmisel huvide konfliktist hoiduda. Seetõttu ei ole tähtis, kas lepingud on tühised või kehtivad need kuni tühistamiseni. Kui konsulent on sõlminud lepingu toetuse taotlejaga huvide konflikti olukorras, siis ei ole toetuse taotlejal määruse nr 10 § 8 lg 4 kohast lepingut. 4

(9)3-21-2249 10.
  1. R. Viir, kes tegutses mõlema lepingupoole esindajana, rikkus lepingu sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi. Konsulendilepingu sõlmimist ei saa pidada kaebaja igapäevaseks majandustegevuseks. 10.
  2. Praeguse huvide konflikti võis kõrvaldada kaebaja üldkoosolek tehingu heakskiitmisega. Eelnevat heakskiitu üldkoosolek ei ole andnud.
  3. mail 2013 sõlmitud juhatuse liikme lepingut ega
  4. mai
  5. a üldkoosoleku otsust ei saa selliseks tehingu heakskiiduks pidada. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu lepingu põhitingimused. Blanketne volitus teha tehinguid iseendaga ei ole heakskiit konkreetsele tehingule. Seadusega ette nähtud eeldust, et juhatuse liige rikub selliste tehingute tegemisel lojaalsuskohustust, üldkoosoleku otsus ümber ei lükka. 10.
  7. aprilli
  8. a üldkoosolekul ei olnud tehingute heakskiitmisel kvooruminõue täidetud. Äriseadustiku (ÄS) § 93 lg 3 sätestab, et osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, temaga tehingu tegemist või nõude esitamist tema vastu. Seega tuleb ka kvooruminõude puhul kõrvale jätta R. Viiri antud hääled. ÄS § 177 lg 1 eesmärgist tulenevalt ei saanud kvoorumi arvestamisel R. Viiri antud hääli (sh erapooletuid hääli) arvestada mitte ainult hääletustulemuste kindlakstegemisel, vaid ka kvoorumi määramisel. Olukorras, kus R. Viir juhtis üldkoosolekut, kuigi ei oleks tohtinud üldkoosolekul huvide konflikti arvestades selles küsimuses osaleda, ei saa üldkoosoleku otsusega huvide konflikti olukorras tegutsemise ja seeläbi kaebaja huvide rikkumise eeldust ümber lükata. Ka volikirjade alusel ei saanud R. Viir üldkoosolekul osaleda ega hääletada, sest volikirjad anti tegutsemiseks huvide konflikti olukorras. 10.
  9. Toetustaotlused ei olnud puudustega, vaid esinesid taotluse rahuldamist välistavad asjaolud.
  10. novembri
  11. a otsuse tegemise ajal oli kaebajal võlgnevus.
  12. juuni
  13. a otsus kehtis
  14. novembri
  15. a otsuse tegemise ajal ning võlga ei olnud ajatatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  16. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 11.
  17. Kummagi konsulendilepingu puhul ei olnud huvide konflikti. Määruse nr 10 § 8 lg-d 4 ja 12 tähendavad seda, et metsaühistul peab olema konsulendiga sõlmitud võlaõiguslik leping ja konsulendilepingu tingimused peavad nõustamisteenuse osutamisel tagama konsulendi õiguspärast käitumist (sh huvide konflikti vältimist) just teenuse saaja suhtes. 11.
  18. MTÜ üldkoosoleku otsust ei ole TsÜS § 38 kohaselt kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. 11.
  19. Ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal tuleb tõendada, et lepingu sõlmimisel tegutses R. Viir kaebaja huvides ning vältis konsulendina huvide konflikti, oli üllatuslik. 11.
  20. Konsulendilepingute sõlmimine ei välju kuidagi kaebaja igapäevasest majandustegevusest. Selle sõlmimiseks polnud vaja liikmete nõusolekut. Eesti Metsaühistu põhikirja kohaselt on ühingu tegevuse eesmärkideks metsaomanike metsandusalane koolitus ja konsultatsioon ning metsaomanike nõustamise korraldamine. Konsulendilepingud on alates ühistu asutamisest sõlmitud igal aastal. 11.
  21. Üldkoosolekul tehingu heakskiitmisel saab osaleda ühingu liige, kellega tehtud tehingu heakskiitmist otsustatakse. Samuti saab ta esindada neid ühingu liikmeid, kes on temale andnud selleks volituse. 5
(9)3-21-2249
  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb seni halduskohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5). Kolleegium tühistab vastustaja
  3. juuni
  4. a otsuse osas, millega jäeti R. Viiri poolt nõustamisteenuse osutamise eest osaliselt toetus maksmata, ja
  5. augusti
  6. a vaideotsuse ning rahuldab kohustamiskaebused.
  7. Vaidlus käesolevas asjas käib määruse nr 10 § 8 lg-te 4 ja 12 nõuete täitmise üle. Vastustaja ja kohtud leiavad, et kaebaja esitatud konsulendilepingud sõlmiti huvide konflikti olukorras, mida oleks saanud ületada üldkoosoleku otsusega. Nii vastustaja kui ka kohtud on seisukohal, et üldkoosoleku otsuseid, millega oleks kiidetud heaks huvide konfliktis sõlmitud konsulendilepingud, ei ole. Seetõttu jättis vastustaja rahuldamata maksetaotluse ja nõudis tagasi enam makstud toetussumma. Kuna kaebaja ei olnud võlgu olevat toetussummat tagasi maksnud, siis jättis vastustaja kaebaja edasised toetustaotlused rahuldamata.
  8. Määruse nr 10 § 8 lg 4 sätestab, et metsaühistul peab nõustamistoetuse saamiseks olema konsulendiga sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping (konsulendileping), mis sisaldab muuhulgas sama paragrahvi lg-s 12 sätestatud tingimusi. Viidatud sätte järgi peavad konsulendid oma tegevuses lähtuma Eesti konsulentide eetikakoodeksist, tegutsema nõustatava huvides ning vältima huvide konflikti. Määruse nr 10 § 8 lg-te 4 ja 12 mõte on tagada metsaomanike ehk ühistu liikmete huvide kaitse.
  9. Mittetulundusühingu juhatuse liikmega tehingu tegemine, tehingu tingimuste ja selles tehingus ühingu esindaja määramine on

§ 19

lg 1 p 4 järgi üldkoosoleku pädevuses.

§ 27

lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses. Viidatud sätete eesmärk on vältida huvide konflikti juhatuse liikme ja ühingu vahel.

  1. Huvide konflikti võib eeldada eelkõige juhtumil, kui juhtorgani liige on ise tehingu teine pool või tema esindaja. Riigikohus on varem selgitanud (vt RKTKo 3-2-1-26-17, p-d 10 ja 11), et juhatuse liikmega tehtava tehinguga on võrdsustatud tehing isikuga, kellel on juhatuse liikmega samaväärne majanduslik huvi (eelkõige on selleks ühing, mille üle juhatuse liikmel on osaniku või aktsionärina täielik kontroll). Huvide konfliktis tegutsemise piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele.
  2. Kaebaja on konsulendilepinguna esitanud
  3. jaanuaril 2020 enda ja OÜ Laindeviir vahel sõlmitud lepingu. Selle lepingu sõlmimisel oli nii kaebaja kui OÜ Laindeviir esindajaks R. Viir, kes on mõlema ühingu juhatuse liige ja ka OÜ Laindeviir nimel teenust osutav konsulent MS § 10 lg 51 mõttes. Vaidlusaluste konsulendilepingute sõlmimist ei saa pidada kaebaja igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevaseks majandustegevuseks saab pidada konkreetsete ühistu liikmete nõustamist, aga mitte selleks vajaliku aastase kehtivusajaga üldise raamlepingu sõlmimist. Kuna tegemist ei ole kaebaja igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguga, siis vajab see tehing kehtivuseks üldkoosoleku otsust. Seega oli praeguses asjas huvide konflikt ületatav ainult üldkoosoleku otsusega. 6

(9)3-21-2249
  1. Kaebaja on esitanud ka teise konsulendilepingu. Eesti Metsaühistu ja MTÜ Optivus vahelisele
  2. jaanuari
  3. a käsunduslepingule on alla kirjutanud J. Velström MTÜ Optivus nimel ja R. Viir konsulendina. Samuti on R. Viir sellele lepingule kirjutanud alla kaebaja esindajana. Lepingus oli tingimus, et R. Viiri osutatav nõustamisteenus on lepingu oluline tingimus (punkt 2.4), sest just füüsilisele isikule omistatakse konsulendi kutse (MS § 10 lg 51) ja abikõlbulik on nõuetele vastava konsulendi osutatud nõustamisteenus. Kuigi selles lepingus ei ole R. Viir MTÜ Optivus esindaja, siis olles mittetulundusühingu nimel tegutsev konsulent, on ka selle lepingu kehtivuseks vaja üldkoosoleku otsust.
  4. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et
  5. mai
  6. a üldkoosolekul ei tehtud selget ja üheselt mõistetavat otsust OÜ Laindeviir ja MTÜ Optivus konsulendilepingute heakskiiduks. Üldkoosoleku otsuses ei ole määratud, mis tingimustele sellised juhatuse liikmega sõlmitavad lepingud peaksid vastama, sh kui suur on R. Viiri tasu nõustamisteenuse eest või mis põhimõtete alusel seda makstakse.

§ 19lg 1 p-le 4 vastavat heakskiitu ei tulene ka 15.

mai

  1. a juhatuse liikme lepingust kaebaja ja R. Viiri vahel, mis nägi ette juhatuse liikme õiguse teha tehinguid iseendaga seotud teiste juriidiliste isikutega, sh äriühingutega, mille juhatuse liige ta on.
  2. Kolleegiumi hinnangul on kohtud valesti mõistnud mittetulundusühingu üldkoosoleku kvoorumit ja hääleõiguse piirangut reguleerivaid norme. Ekslikult on viidatud TsÜS §-le 131 ja ÄS §-le
  3. Lähtuda tuleb

§ 22

lg-st 4.

§ 22

lg 4 teine lause seab hääletamisele piirangu, et liige ei või hääletada mh siis, kui otsustatakse tema ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist. 21.1. Üldkoosoleku kvoorum on minimaalne võimalik häälte arv, mis peab olema koosolekul esindatud selleks, et see saaks toimuda ja otsuseid vastu võtta (RKTKo 3-2-1-16-13, p 10). Seadus ei näe mittetulundusühingule ette kvooruminõuet, kuid ühing võib selle ette näha oma põhikirjas (

§ 21lg 1 teine lause).

Kvoorumi täitmine tehakse kindlaks koosoleku alguses ja see on eelduseks, et päevakorda pandud ettepanekute üle saaks hääletada. Üldkoosolekul otsuse vastuvõtmiseks, peab üldreegli järgi otsuse poolt hääletama üle poole koosolekul osalevatest või esindatud häältest (

§ 22lg 1).

See kehtib eeldusel, et seaduses ega põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 21.2.

§ 22

lg 4 kolmanda lause järgi ei arvestata esindatuse määramisel selle liikme ega ka tema esindatavate liikmete hääli, kellega tehingu tegemist üldkoosolekul otsustatakse. Kohtud on

§ 22

lg-t 4 valesti tõlgendanud, leides, et hääleõiguse piiranguga hääled tuleb maha arvata ka üldkoosoleku toimumiseks ja hääletamiseks vajalikust kvoorumist.

§ 22

lg 4 ei reguleeri kvoorumit, vaid hääletamist ja vajaliku häälte arvu kindlakstegemist. Esindatuse all selle sätte mõttes on peetud silmas koosolekul esindatud häälte arvu

§ 22lg 1 mõttes, mitte koosoleku alguses kindlaks tehtava kvoorumi mõttes.

Kord juba olemasolev kvoorum ei muutu koosoleku kestel olematuks põhjusel, et asutakse hääletama küsimust, mille puhul mõnel liikmel hääleõigust ei ole. Seega ei olnud alust jätta arvestamata R. Viiri ega tema esindatud liikmeid kvoorumi kindlakstegemisel. R. Viiri hääl nagu ka tema esindatavate hääled tuli

§ 22

lg 4 kolmanda lause järgi jätta arvestamata üksnes vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel häälte koguarvu ja hääletustulemuse kindlakstegemisel. Teisisõnu,

§ 22

lg 4 teises ja kolmandas lauses nimetatud liikme hääled jäetakse arvestamata, kui konkreetse hääletuse tulemuste kindlakstegemiseks fikseeritakse esmalt hääletamisel osalejate koguarv ning sellest tuletatakse ettenähtud enamusnõude abil otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte arv. 21.

  1. Kaebaja
  2. aprilli
  3. a üldkoosolekul oli 342 liikmest kohal 5 ja volikirja alusel esindatud 48, kokku 53 liiget. Ühistu põhikirja p 4.4 lg 1 esimene lause nägi ette, et otsusevõimelise 7

(9)3-21-2249 üldkoosoleku pidamiseks peab sellel osalema vähemalt 50 liiget. Seega oli kvooruminõue täidetud ja üldkoosolek oli otsusevõimeline. Kvoorum ei langenud ära ja üldkoosolek ei muutunud otsustusvõimetuks, kui asuti hääletama juhatuse liikmega seotud lepingu sõlmimist. Küll tuli selle küsimuse otsustamiseks vajaliku häältearvu kindlakstegemisel R. Viiri ja tema esindatud liikmete hääled (kokku 25) jätta

§ 22lg 4 kolmanda lause alusel arvesse võtmata.

Selles päevakorrapunktis oli häälte koguarv seega 28 (53 – 25) ning otsuse vastuvõtmiseks vajalik vähim häälte arv (üle poole) 15 (28 ÷ 2 +1). Kaebaja põhikirja p 4.4 lg 2 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega. Kolleegium eeldab, et sellega peeti silmas poolthäälte enamust

§ 22

lg 1 järgi, vastasel juhul tuleks juhinduda seaduses sätestatud häälteenamuse nõudest (üle poole osalejatest). 21.

  1. Kõigis otsustatud küsimustes oli poolthääli
  2. Nende hulgas ei olnud R. Viiri ja temale antud volikirjadega esindatud liikmete hääli. Järelikult hääletas üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest otsuse poolt. Seega on olemas
  3. aprilli
  4. a üldkoosoleku otsus ja see ei ole seadusega vastuolus. Selle otsusega kõrvaldati huvide konflikt
  5. jaanuaril 2020 OÜ-ga Laindeviir sõlmitud lepingu osas. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et MTÜ Optivus lepingule ei ole antud heakskiitu ka
  6. aprilli
  7. a üldkoosolekul. Viimasel ei arutatud MTÜ-ga Optivus lepingu heakskiitmist üldse. 21.
  8. Ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et R. Viir ei oleks tohtinud üldkoosolekul huvide konflikti arvestades selles küsimuses osaleda. MTÜ liikme õigused, mis seostuvad üldkoosolekuga, ei piirdu hääletamisega. Koosolekul osalemise õigus on ka neil, kellel ei ole hääleõigust. 21.
  9. Vastustaja on eksinud toetust tagasi nõudes ja peab uuesti hindama kaebaja maksetaotlust.
  10. Kolleegium peab oluliseks märkida, et isegi kui MTÜ üldkoosoleku otsus on seadusega vastuolus, sest selle vastuvõtmisel hääletas mõni liige

§ 22lg-t 4 rikkudes, on otsus siiski õiguslikult olemas ja kehtiv.

Niisugune otsus on selleks õigustatud isiku nõudel kehtetuks tunnistatav (vt RKTKm 2-22-14182/32, p 13). Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud, mitte kolmandad isikud.

§ 24

lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Määruse nr 10 § 8 lg 4 annab vastustajale õiguse kontrollida konsulendilepingu kehtivust ja vajaduse korral üldkoosoleku otsust. Vastustajal on õigus tuvastada haldusmenetluses tähtsaid tsiviilõiguslikke asjaolusid, kuid tal ei ole pädevust tunnistada üldkoosoleku otsust kehtetuks.

  1. Kolleegium rõhutab, et ühingu juhatuse liikmega seotud konsulendilepingu heakskiitmine üldkoosolekul kõrvaldab huvide konflikti ühinguõiguslikus mõttes. See ei pruugi tingimata tagada avaliku huvi kaitset, nt välistada, et tehing on näilik (TsÜS § 89) jne.
  2. Kolleegium tühistab ka vastustaja
  3. novembri
  4. a otsuse nr 5-1/21/136 ja
  5. märtsi
  6. a otsuse nr 5-1/22/41, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et tagasimaksmisele kuulunud toetuse summa ei ole tähtaegselt tagasi makstud. Vastustajal tuleb uuesti läbi vaadata
  7. septembri
  8. a ja
  9. detsembri
  10. a toetustaotlused.
  11. Kuna kolleegium tühistab nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsused ja teeb käesolevas asjas lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). 8

(9)3-21-2249 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on maksnud haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku 95 eurot. Ringkonnakohtus taotles kaebaja 1184 euro 81 sendi (sh käibemaks) suuruste õigusabikulude hüvitamist. Kassatsioonimenetluses esitas kaebaja taotluse mõista välja õigusabikulud 1585 eurot 40 senti (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot. 26. Kolleegiumi hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kõigi kohtuastmete menetluskulu katteks 2915 eurot 21 senti (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.