1-18-7313/35

(6)Asjaolud 08.10.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega tunnistati T T KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja mõisteti talle 1 aasata 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 478 tunni üldkasuliku tööga ning kohustati T Te täitma KrS § 75 lg 1 sätetatud kriminaalhoolduse nõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel pandi temale kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning osaleda alkoholivastase ravi programmis ”Kainem ja tervem Eesti”. 21.02.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega pöörati täitmisele T Tele Tartu Maakohtu 8.oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-7313 mõistetud ( arvestades maha T Te poolt tehtud üldkasuliku töö 16 tundi ) ühe aasta, kolme kuu ja kaheteistkümne päevane vangistus. Tartu Maakohtu määrus jõustus 15.03.

1. Viru Vangla esitas 17.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 15.04.2019 ja lõpp 27.07.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.12.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 19.09.
4. T T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest T Te kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Esimesel korral karistati teda varguste eest, mis pandi toime grupis, süstemaatiliselt, sissetungimisega, sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest ja asja omavolilise kasutamise eest grupi poolt. Teisel korral karistati teda kehalise väärkohtlemise eest. Läbivaks jooneks on alkoholi kuritarvitamine, grupi negatiivne mõju. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. T T on osalenud vanglas sotsiaalprogrammides „Mitmedimensiooniline pereteraapia“ ja „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, erinevatel vestlustel ning on määratud töötama majandustöödele keskmise töökoormusega. T Tel puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas T T koos ema, õe ja kasuisaga aadressil: xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub ema ja kasuisale. Tegemist on kahe magamistoaga majaga, kus T Tel on omaette tuba. Pärast vanglast vabanemist plaanib esialgu samale aadressile elama asuda. Majas on olemas koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks on antud. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 28.09.
5. Kinnipeetav omandas 9.klassi hariduse. Kutsekoolis ta õpinguid jätkata ei tahtnud kuigi ema väitel on T Tel huvi ehitustegevuse vastu. Seda kinnitas ka T T. Ta väidab, et saab aru kutsehariduse vajalikkusest, kuid õppima ei läinud. Ei olevat hetkel mõelnud enese arendamisele vanglas. Tulevikus peab õppima minekut vähetõenäoliseks. Isikul ei ole plaane vanglast vabanemisel õppima minna, vaid asuda tööle. 2

(6)Enne vangistust oli T T oma vanemate poolt ülalpeetav. T Te sõnul ei tundnud ta enne vangistust majanduslikus mõttes millestki puudus. Vaatamata sellele sooritas T T varguseid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust on T Tel olnud üks ametlik töökoht ettevõttes X OÜ, mis on x OÜ tütarettevõte, kus ta töötas 2017 jaanuar/veebruar - suveni. Üldiselt soovib töötada, kuid enda sõnul ei ole leidnud sobivat pakkumist. Vabanemisjärgselt plaanib esialgu asuda tööle ettevõttesse X OÜ kuniks leiab sobivama töökohta. Kaugem eesmärk on minna tööle välismaale, näiteks Soome ehitajaks. Viru Vangla 30.08.2019 andmetel on T Tel tasumata rahalisi nõudeid summas 5 333,70 eurot, vabanemisfondis on 64,02 eurot. Vangistuses viibimise aja jooksul on T Te rahaliselt toetanud ema. Vabanedes puudub T. Tel kindel töökoht. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et varasemalt oli T. Te ja kasuisa omavaheline suhe probleemne. T. Te vangistuse ajal ei ole nad omavahel suhelnud. Isiku ema sõnul on T. Te sõpruskond väga erinev. Vangistusele eelneval perioodil suhtles T. T põhiliselt isikutega, kellele oli omane tööl mitte käimine ja alkoholi tarvitamine. Samuti oli kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on kuritegusid sooritanud. Väidetavalt enam nendega ei suhtle, et pahandustest hoiduda. T Te sõnul on tal ka seadusekuulekaid sõpru kellega vangistuse ajal suhtleb telefoni teel. Ema sõnul on T. T vangistuses olles muutunud avatumaks, millest tulenevalt on ema ja poja suhe muutunud lähedasemaks. T T tunnistab, et on alkoholi kuritarvitanud. T T alustas alkoholi tarvitamist 14 aastaselt. Alkoholi tarvitas keskmiselt 3-4 korda kuus. Enda sõnul tarvitas mõnukord mõõdukalt, teinekord suurtes kogustes kanget alkoholi. Tunnistab ka ise, et alkohol muudab tema käitumist ettearvamatuks. Kriminaalhoolduse ajal määrati T Tele kohtu poolt kohustusena läbida alkoholivastane raviprogramm „Kainem ja tervem Eesti“, mida isik ei olnud motiveeritud läbima. T T on enda sõnul proovinud kanepit, muud kokkupuuted narkootikumidega puuduvad. T Te üldine tervislik seisund on hea. Varasemalt on T T tarvitanud psühhiaatri poolt määratud rahusteid. T T on viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus lastepsühhiaatria osakonnas kahel korral. Korduvalt on pöördunud ambulatoorsele psühhiaatri vastuvõtule. Käesolevalt arvab, et psühhiaatrilist ravi ei vaja, ravi määratud ei ole. Vanglas kohanemisraskusi täheldatud ei ole. Vestlusel ei hoia väga pikalt silmsidet. T Te käitumine on üldjoontes rahulik. Viimane kuritegu kehaline väärkohtlemine sooritati alkoholijoobes. T Te sõnul oli alkoholijoove üks peamine põhjus, miks ta selle kuriteo sooritas. Kuritegusid sooritades ei mõelnud tegude tagajärgedele ning kannatanutele, vaid hetke heaolule. Isikul on tuleviku osas realistlikud plaanid, leida töökoht, alustada iseseisvat elu ja luua pere. Vabanemisjärgselt soovib isik asuda tööle ning teenida raha, tasuda võlgnevusi. Isiku sõnul suudab ta seadusekuulekalt elada kui loobub alkoholi tarvitamisest. T T on varasemalt olnud kriminaalne suhtlusringkond, kellega koos kuritegusid sooritati. Vanglas ametnikega suhtlemisel viisakas. Kriminaalhooldusel viibides ei ole suutnud täita sätestatud nõudeid ning näitas üles minimaalset huvi kriminaalhoolduse edukaks kulgemiseks. T Te sõnul tuli ta vanglasse, et lihtsalt oma karistus ära kanda. Käesolevalt on T T vangistuses viibinud lühikest aega ning ei ole jõudnud veel näidata oma motivatsiooni tulevikus õiguskuulekalt käituda. Varasemad kriminaalhooldusenõuete rikkumised on tema sõnul tingitud alkoholi tarvitamisest, mistõttu ei jõudnud registreerimistele ning ei mõelnud tagajärgedele. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb vargustes, asjade omavolilise kasutamises ning kergemate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isikul tekivad majanduslikud raskused, tülid tutvusringkonnas, esineb alkoholi kuritarvitamist, suhtleb kriminaalset eluviisi toetavate isikutega. Viru Vangla, arvestades T Te ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta T Te tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3

(6)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus vabastab T.Te tingimisi ennem tähtaega elektroonilise valvega, oleks otstarbekas elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud ning käitumiskontroll kogu katseaja ulatuses. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T Tele järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; läbima alkoholi ravi; asuma tööle või registreeruma Töötukassas vähemalt kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Juhul, kui T.T annab kohtus nõusoleku, on otstarbekas kohustada teda pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel, mille otsustab arst, alluma ravile. Kohtuistung 08.10.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama aadressil: x. Ta lubas käituda edaspidi seadusekuulekalt, vabaduses ta hakkab asuma tööle ning võimalusel vältida alkohoolsete jookide tarvitamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, T Te ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik eeldused T Te vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et T Te tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise ning varguste toimepanemise eest. Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Isik ei omandatud erialasid. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid. Garanteeritud töökoht isikul puudub. Isikul on probleemid ka alkoholi tarvitamisega. Samas tuleb positiivseks lugeda, et T Tel puuduvad distsiplinaarkaristused. T T osales erinevatel sotsiaalprogrammides ja vestlustes. Lähedasteks on ema, õde ja kasuisa. 4

(6)Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda majja aadressil: x. Tegemist on eramuga, mille omanikud on nõus, et T T vanglast vabanemisel siia elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Vaatamata ülaltoodule ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvalt kuritegude eest karistamist ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuidagi takistab T Tet uute kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et T Te puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute süütegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei saanud takistada teda kohustuste ja nõuete rikkumist. T T ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda kohtu poolt määratud kohustuste ja nõuete rikkumise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4). Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu T Te isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuse puudumine, lähedase toetus, sotsiaalprogrammis osalemine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, kohustuste ja nõuete rikkumine katseaja jooksul, alkoholi tarvitamisega probleemid, halb suhtlusringkond, võlgade olemasolu, töökoha ja omandatud eriala puudumine). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et, nagu nähtub isiku iseloomustusest, kriminaalhoolduse ajal määrati T Tele kohtu poolt kohustusena läbida alkoholivastane raviprogramm „Kainem ja tervem Eesti“, mida isik ei olnud motiveeritud läbima. Kohus on seisukohal, et nimetatud programmi läbimata jätmine tähendab seda, et isiku lubadused alkoholist loobuda ei ole tõsised ega usaldusväärsed. 5

(6)Järelikult, isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu T Te Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6