Obsah (7)

§ 424§ 215§ 201§ 64§ 65§ 69§ 75

1-18-7177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7177 (18230200246) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 424

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav M.P ik: XXX, EV kodanik, haridus kesk-eri, töökoht või õppeasutus: xxx, elukoht: xxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: 1 kehtiv väärteokaristus, 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega

§ 215

lg 2 pde 1, 2 järgi vangistus 3 kuud ning

§ 201

lg 2 p-de 1, 4 järgi vangistus 5 kuud.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti liitkaristusena 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 06.02.2017.

a kohtuotsusega, s.o rahalise karistusega 40 päevamäära ehk 400 eurot ning liitkaristuseks 5 kuud vangistust ja rahaline karistus 400 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt ning

§ 69alusel asendati mõistetud vangistus ÜKT-ga 150 tundi.

Seisuga 11.10.2018 on tegemata 70 tundi üldkasulikku tööd. Advokaat Alar Neiland Kaitsja RESOLUTSIOON 1. M.P süüdi tunnistada

§-s 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 1 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o vangistust 6 (kuus) kuud Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega mõistetud samaliigilise karistusega, s.o 150 tunni üldkasuliku tööga ehk 5 kuu vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära, s.o 400 eurot. Mõistetud vangistusest arvestada kantuks tehtud üldkasulik töö seisuga 11.10.2018, s.o 80 tundi üldkasulikku tööd, lugedes Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega mõistetud ja liidetavast karistusest kandmata karistuseks üldkasuliku töö 70 tunni ulatuses, mis vastab vangistusele 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva ning lugeda ära kandmata liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva.

§ 64

lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 69

lg 1, 3 ja § 65 lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 250 (kakssada viiskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada M.P üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning M.P-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 21 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada M.P ´it järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 1 alusel kohustada M.P ´it üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a. arsti poolt temale välja kirjutatud ravimid).

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada M.P ´it üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. M.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3 ja 4; § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot; - joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise kulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot s.o kokku menetluskulu 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „M.P , 1-18-7177, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel M.P ´i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse 2 seadustikus sätestatud korras. Kohtulikul arutamisel osalemise eest määratud kaitsjale makstud tasu 30 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.P-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.03.2018 kella 17.15 ajal Harjumaal xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist). Sellise käitumisega rikkus M.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani M.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 07.09.2018 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma, süüdistatav M.P ja tema kaitsja Alar Neiland järgneva kokkulepe:

§-s 424 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust 07.06.2018 Harju Maakohtu 1-18-3722 otsusega mõistetud samaliigilise karistusega, s.o 150 tunni üldkasuliku tööga ehk 5 kuu vangistusega, mõistes liitkaristuseks 11 /üheksa/ kuud vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot. Mõistetud vangistusest arvutada maha 07.06.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse osaliselt ärakantud osa, s.o 80 tundi ehk 2 kuud 20 päeva (11.10.2018 seisuga). Ärakandmata vangistuseks 8 /kaheksa/ kuud 10 /kümme/ päeva.

§ 64

lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus 8 /kaheksa/ kuud 10 /kümme/ päeva üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 250 /kakssada viiskümmend/ tundi üldkasulikku tööd, mille tegemiseks määrata 2 /kaks/ aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada M.P üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 69

lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p 2¹, 8 tulenevaid kontrollnõudeid: 3 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. mitte omama või tarvitama narkootikume või psühhotroopseid aineid (v.a arsti poolt temale välja kirjutatud ravimid);
7. osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kohtueelse menetluse kulud on: kaitsjatasu 90 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest. Istungil osalemise tasu jäetakse riigi kanda, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot. Sundraha välja ei mõisteta, sest liitkaristus mõistetakse

§ 65lg 1 alusel (hilisem liitkaristuse mõistmine) ning eelmise kohtuotsusega oli sundraha välja mõistetud. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista M.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 273 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4