Obsah (8)

§ 424§ 4231§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 3

1-20-3817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3817 /20230200222/ Kohtukoosseis Kohtun

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav P.F – isikukood: XXX; elu- või asukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 11.10.2016 otsusega

§ 4231

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, mis asendati 238 tunni ulatuses üldkasuliku tööga (karistus kantud); tõkend: vahistamine kohaldatud alates 06.05.2020, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2020-05.05.2020. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.F

§ 424lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva kantud karistuse hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus, s.o vangistus 1 aasta 1 kuu 22 päeva tingimisi täitmisele pööramata, kui P.F 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle

§ 75

lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil xxx ; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 8 ning

§ 75

lg 4 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal P.F : - osaleb kriminaalhooldaja äranägemisel isikule sobivas sotsiaalprogrammis; - ei tarvita alkoholi; - ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsib töökoha 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest; - vastavalt vabatahtlikult võetud kohustusele allub ambulatoorsele ravile ja läbib narkosõltuvuse vastase ravikuuri ning esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

4. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.F-il loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. Tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse kuulutamist ning isik vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. Mõista P.F-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse 1775,60 eurot (tuhat seitsesada seitsekümmend viis eurot 60 senti), sh: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 417,60 (104,40+118,80+32,40+129,60+32,40) eurot; - ekspertiisitasud 482 (96+52+71+126+85+52) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummas 1775,60 eurot tasumine kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
4. ptk.
5. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319). 2 SÜÜDISTUS P.F juhtis tahtlikult 04.12.2019 kella 21.41 ajal Harjumaal, Tallinnas, Paldiski maanteel Astangu tänava suunas mootorsõidukit xxx reg. nr xxx olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr 1774T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THCCOOH, amfetamiin, metamfetamiin, metadoon, Alpha-pürrolidinovalerofenoon (Alpha-PVP), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis). Samuti tema, olles isikuks, kes on 04.12.2019 juhtinud mootorsõidukit narkojoobes, uuesti, st korduvalt juhtis 19.03.2020 kella 11.40 paiku Tallinnas, Kannikese ja Kullerkupu ristmikul mootorsõidukit xxx reg. nr xxx olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr 446T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: Alpha-pürrolidinovalerofenoon (Alpha-PVP), alprasolaam, klonasepaami metaboliit, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)) ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis otsa teisele pargitud sõidukile, põhjustades sellega esimese numbrimärgi ja esistange kahjustused, rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Kuigi P.F rikkus oma 19.03.2020 käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega P.F pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. KOKKULEPPE SISU Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör Silja Seeder, süüdistatav P.F ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toipepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 1 aasta 3 kuulise vangistusega. Kohaldades

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 04.05.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ning ülejäänud osas ei pöörata karistust

§ 74alusel tingimuslikult täitmisele 2-aastase katseajaga.

Süüdistatav määratakse kriminaalhooldaja järelevalve alla, ta peab järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 8, 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi. Lisaks kohustub P.F

§ 75

lg 4 alusel alluma ambulatoorsele ravile ja läbima narkosõltuvuse vastase ravikuuri. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel võetakse süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 1775,60 eurot (sundraha 876 eurot, ekspertiisikulud 482 eurot, kaitsjatasu 417,60 eurot). KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 3 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub P.F talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 4