KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik F.C Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-675 Haldusasi F.C kaebus kohustada Keskkonnaamet

) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

1. Keskkonnaamet peatas 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
2. F.C esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise nr 50000630070, millega kavandas Trolla163 I kinnistu eraldisel 2 (pindalal 0,7 ha) aegjärkset raiet.
3. Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 metsateatise nr 50000630070 menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
4. F.C esitas 16.03.2022 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 16.02.2022 kirja nr 13 4/22/3249 ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja nr 13-4/22/4912 alusel metsateatiste menetluse peatamisele, ettekirjutuse tegemiseks menetluste jätkamiseks ja asja uueks otsustamiseks.
5. Keskkonnaamet otsustas 17.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/49-2 tagastada F.C vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd Keskkonnaameti 16.02.2022 kiri nr 13-4/22/3249 ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kiri nr 13-4/22/4912 on menetlustoimingud, mille iseseisev vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav.
6. F.C esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2022 kaebuse, milles taotles Keskkonnaameti 16.02.2022 kirja nr 13-4/22/3249 „Metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse peatamine“ ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja nr 13-4/22/4912 „Metsateatise nr 50000630070 menetluse peatamine“ alusel metsateatiste menetluse peatamise õigusvastasuse tuvastamist ning Keskkonnaameti kohustamist metsateatiste registreerimise menetluse jätkamiseks.
7. Tallinna Halduskohus võttis kaebaja kaebuse 07.04.2022 määrusega menetlusse nõudes kohustada Keskkonnaametit metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust jätkama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. F.C põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium käesolevaks hetkeks algatanud Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust. 2) Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjale ei olnud lisatud mistahes uuringuid või eriteadmistega isiku ekspertiise loodusobjekti kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes (

§ 8lg 3).

Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaamet enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist selliseid uuringuid läbi viinud. Samuti ei ole Keskkonnaamet läbi viinud mistahes asjakohaseid uuringud asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. 2 Keskkonnaamet ei ole kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud, andnud kaebajale võimalust esitada omapoolset seisukohta ega selgitanud, miks on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega on Keskkonnaamet oluliselt rikkunud haldusmenetlusõiguse norme ja hea halduse tava. 3) Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse algatamisega, siis peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud, so tagama asjakohase hindamise läbiviimise, mitte meelevaldselt asuma suvaliselt muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha-l eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma eelneva asjakohase hindamise läbiviimiseta. 4) Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, millal võib tekkida vajadus kohaldada

§ 8lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti andmise menetlus.

Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitleda algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. 5) Metsateatiste menetluse peatamisega on kaebajal keelatud metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist sundvõõrandamist. Juhul kui vaidlusalust katastriüksust ei ole praegu üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, siis on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ning kaebajale tuleks hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Käesolevalt ei ole kaebajale tagatud mistahes õiglast ja kohest hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest. 11. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) 07.02.2022 kiri on

§ 8

tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek.

§ 8

lg 6 annab Keskkonnaametile kaalutlusõiguse peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kavandatud raied mõjutavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatiste menetluste peatamiseks

§ 8lg 6 alusel.

2) Trolla163 I kinnistu eraldiste 2, 6, 7 ja 8 elupaikade 2001. aasta inventuuri kohaselt on tegemist väga kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigaga rohunditerikkad kuusikud

§ 8

lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

§ 13

lg 1 kohaselt kohaldatakse eelnimetatud sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. See ettepanek hõlmab ka kaebajale kuuluvat Trolla163 I kinnistut, mis asub Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis. Kaebaja esitas Trolla163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 aegjärkse raie tegemiseks Keskkonnaametile metsateatised, mille registreerimise menetluse Keskkonnaamet peatas. Asjaolu, et Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel

§ 9

lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei tähenda, et Keskkonnaamet ei oleks võinud metsateatiste registreerimise menetlust peatada.

§ 8

lg 6 lubab haldusakti andmise menetluse peatada juba ka ettepaneku esitamise järgselt. Seejuures on sellise menetluse peatamise otsuse puhul tegemist Keskkonnaameti kaalutlusotsusega, kus Keskkonnametil on lai kaalutlusruum. Kohus saab sellise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas Keskkonnaamet on otsust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). 13.

§ 8

lg 6 andis Keskkonnaametile õiguse metsateatiste registreerimise menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi seisundi säilimist. Aegjärkne raie, mida kaebaja Trolla163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 teha soovis, ei ole küll selle alal niivõrd intensiivse mõjuga kui näiteks lageraie, kuid kuna

§ 30

lg-st 2 tulenevalt ei ole sihtkaitse vööndis ka aegjärksed raied lubatud, on põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldiste seisundit ning ei oleks kindel, et ka pärast raiete teostamist oleks võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki. Metsateatiste registreerimise menetluse peatamine, ka selle menetluse tavapärast kestust arvestades äärmiselt pikaks ajaks, on looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalne meede. 14. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et

§ 8

lg 3 kohustas vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist tegema uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes.

§ 8lg 2 piiritleb, mida peab sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek.

Sättest ei tulene, et 4 ettepanekule peaks olema lisatud ka uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta.

§ 8

lg-st 3 tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku.

§ 9lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium.

Kaebaja viidatud uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev, mitte eelnev etapp ning on asjakohatu Keskkonnaametile selliste uuringute tegemata jätmist ette heita. Lisaks ei tähenda asjaolu, et ettepanek on tehtud niivõrd suure ala osas, tingimata, et sellises ulatuses ka sihtkaitsevööndid kehtestatakse. Seega ei pea käesolevas staadiumis olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal. 15. Kuigi ka juba

§ 8

lg 1 alusel ettepaneku esitamine võib käesoleva kaasuse näitel kaasa tuua kaebajale teatavaid mõjutusi, ei ole kohus nõus kaebaja seisukohaga, et Keskkonnaamet oleks pidanud enne Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasama puudutatud isikud haldusmenetlusse ning andma neile võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud vastuväited. Vastavalt

§ 8lg-le 1 võib ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks teha igaüks.

Igaühel ei ole aga võimalust haldusmenetluse raames puudutatud isikuid kaasata kaebaja soovitud viisil. Põhjendamatu oleks sellise haldusmenetluse läbiviimise kohustus panna ka vaid Keskkonnaametile.

§ 9sätestab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse tingimused.

Kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, tuleb kaebaja sinna menetlusse ka kaasata ning siis on kaebajal võimalik omapoolseid seisukohti esitada.

1. Lisaks tulenes käesolevalt Keskkonnaameti ajend ettepaneku tegemiseks asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne ning seisundi oluliseks ohuteguriks on muu hulgas raietööd. Keskkonnaamet on 07.02.2022 ettepanekus selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi1 artiklile
2. Sellises olukorras ei saa kaebaja Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine on põhjendatud.
3. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks metsateatiste registreerimise menetluse peatamisest omandiõiguse kitsenduse tõttu tekkinud selline kahju, mida tuleks juba praegu hüvitada. Kohtule teadaolevalt hüvitatakse erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel.
4. Kokkuvõttes ei ole Keskkonnaamet kohtu hinnangul 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluste peatamisel ja 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 metsateatise nr 50000630070 menetluse peatamisel kaalutlusreegleid rikkunud ning on menetlused õiguspäraselt peatanud. Seega puudub alus vastustaja kohustamiseks metsateatiste menetlusi jätkama ning kohus jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. 1 Nõukogu
6. mai
7. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu
8. mai
9. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193). 5 (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD KOHTUOTSUSEGA. TALLINNA RINGKONNAKOHTU 08.05.2025 6