Obsah (7)
§ 371§ 657§ 477§ 463§ 173§ 696§ 466KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 28.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1214 Tsiviilasi Q.V pankrotimenetlus
§ 371lg 1 p 10, § 477 lg 1, Pankr
S § 3 lg 2). Halduril on võimalik taotleda maksekäskude ja tagaseljaotsuse tegemiseni viinud toimingute tagasivõitmist. Kui selle käigus on halduril vaja andmeid nõuete aluseks olevate tehingute asjaolude kohta, tuleks seda eelkõige küsida võlgnikult. Kuna nõuete aluseks on halduri väitel lepingud, peaks ka võlgnikul olema nende kohta teavet. Vajadusel saab kaaluda ka dokumentide väljanõudmist eeltõendamismenetluses või hagide esitamise järgselt. 2
(5)3.
- Menetluskuludest pole keegi teatanud ja nende jaotamiseks puudub seega vajadus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Haldur esitas 18.09.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue määruse pärast võlausaldajate II ja IV–VI nõuete osas kohtuliku kontrolli teostamist. Haldur leiab, et kohus peab nii omal algatusel kui ka haldurilt vastava teabe saamisel kontrollima, kas tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet saab tunnustada PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel. Lisaks märkis haldur, et maakohus eksis võlausaldaja II nime kajastamisel ja lahendas vastuoluliselt võlausaldaja VI nõue esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
- Võlausaldaja VI vaidles kaebusele vastu, teised menetlusosalised kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus käsitles võlausaldajate II ja IV–VI nõudeid ja saadab asja nende nõuete uuesti lahendamiseks tagasi maakohtule (
§ 657lg 1 p 2).
Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa puuduliku eelmenetluse tõttu ise teha sisulist otsustust samade nõuete kohta.
- Maakohus ei analüüsinud sisuliselt PankrS § 100³ lg 4 p 1 sisu, mõtet ja eesmärki olukorras, kus jõustunud kohtulahendi ese on tarbijakrediidi tunnustele vastavast õigussuhtest tulenev krediidiandja nõue tarbija vastu, aga kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist. Ringkonnakohus leiab, et viidatud sätet tuleb tõlgendada nii, et see ei välista eelneva kirjeldusega hõlmatud kohtulahenditega lahendatud nõuete kohtulikku kontrolli võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses. 7.
- Riigikohus on juba pikemat aega tagasi juhtinud tähelepanu, et tulenevalt kiirlaenusaajate tüüpilisest madalast õigusteadlikkusest ei pruugi suur osa TsÜS § 86 järgi kaitset saama pidavatest isikutest tegelikkuses kaitset saada. Seetõttu soovitas Riigikohus astuda samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-18613, p 25). Ringkonnakohus leiab, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses. 7.
- Eelnevast järeldub kohtu kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust. Esiteks tuleb hinnata, kas krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Teiseks kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 1). Kui kõnealust liiki leping ei ole tühine vastuolu tõttu viidatud või varem kehtinud samatähenduslike imperatiivsete normidega, peab kohus kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas need on saanud lepingu osaks ja kas tüüptingimused kehtivad (vt nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p-d 14.1 ja 14.2). Praegusel juhul ei nähtu võlausaldajate II ja IV–VI nõuete kohta esitatud varasematest kohtulahenditest, et kirjeldatud kontroll oleks toimunud. 7.
- Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevas kirjeldatud kontrolli tegema samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 27 ja 28). Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli. 7.
- Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 3
(5)tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul. 7.
- Eelmises punktis viidatud kohtupraktika ja mõlema direktiiviga ei ole kooskõlas PankrS § 100³ lg 4 p 1 tõlgendus, mille kohaselt selle sätte alusel saab kohus ilma täiendava kontrollita lugeda kaitsmiseta tunnustatuks varasema jõustunud kohtulahendiga rahuldatud tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastaval õigussuhtel rajaneva nõude, kui varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist. Koostoimes PankrS § 100³ lg-ga 1 tähendab see, et kohus kontrollib nii omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel teha vähemalt eespool p-s 7.2 kirjeldatud ulatuses kontroll. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et haldur pidanuks taotlema võlausaldajate II ja IV–VI nõuete uut läbivaatamist PankrS § 106 lg 2 alusel. Viidatud sätte eesmärk on kõrvaldada vead nõude algsel läbivaatamisel, kui andmete võltsitus või ebaõigsus selgub hiljem, st pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Lahendades pankrotiasja hagita asjana, oli sai maakohus
§ 477
lg 5 järgi käsitleda halduri väiteid ja taotlusi sisuliste väidetena selle kohta, et võlausaldajate II ja IV– VI nõuded võivad tuleneda tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastavatest õigussuhetest, mida kohus peab eespool kirjeldatud ulatuses ja tingimustel kontrollima omal algatusel. 9. Eeltoodud kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus võlausaldajate II ja IV–VI nõuete osas tühistada ning saata need nõuded maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldajate I ja III osas ei ole kaebust esitatud, aga ka nende puhul on
§ 463
lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 ls 2 järgi jõustunud üksnes tunnustatud nõude summa, sest jaotise protsent võib ülejäänud nõuete lahendamisel muutuda. Õiged on kaebuse väited, et maakohus eksis võlausaldaja II tähistamisel ja võlausaldaja VI nõude esitamise tähtaja ennistamise kohta esitatud põhjendused on vastuolulised. Needki puudused saab maakohus asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. 10. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (
§ 173lg 3).
Menetluskulud peab kohus jaotama ka siis, kui keegi menetlusosalistest seda ei taotle (
§ 173lg 2).
11. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (
§ 696lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks 4
(5)läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Määrus jõustub teatavaks tegemisel (
§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)