RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 4-24-

) § 261 lg 2 järgi rahatrahviga 24 000 eurot. Otsuse kohaselt võimaldas IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige A ilma vajaliku järelevalveta vähemalt alates

1. juunist 2021 kuni
2. juunini 2023 KB Auto Eesti OÜ (edaspidi KB Auto) töötajatele ligipääsu Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (edaspidi Compensa) elektroonilisele müügiprogrammile, et seal iseseisvalt ette valmistada ja sõlmida liikluskindlustuse lepinguid. KB Auto töötajad väljastasid kokku 2229 kindlustuspoliisi, mille kindlustusvõtjaks on KB Auto. Lisaks väljastasid nad 24 kindlustuspoliisi kolmandatele isikutele. KB Auto töötajate poolt kindlustuslepingute sõlmimiselt sai IIZI vahendustasu. Compensa nimel kindlustuslepingute sõlmimisega tegelesid isikud, kellel puudusid selleks vajalikud eksperditeadmised ja pädevus. Sellega tekkis reaalne oht klientide huvide kahjustumiseks. Nii toimides andis IIZI KB Autole edasi kindlustuse turustamise

§ 5

lg 1 tähenduses, millega rikkus vahendaja kohustust tegutseda lähtuvalt kliendi kindlustushuvist ja seaduses esitatud nõuetest (

§ 177lg 1 koostoimes § 182 lg-ga 7).

1. IIZI kaitsja esitas maakohtule kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise ning osaliselt aegumise tõttu. Alternatiivselt taotles kaitsja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. 4-24-2178
2. Harju Maakohus jättis
3. septembril 2024 kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata ning
4. novembri
5. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
6. Compensa andis IIZI-ga sõlmitud koostöölepingu alusel KB Auto töötajatele juurdepääsu Compensa müügiprogrammile. See võimaldas KB Auto töötajatel sõlmida liikluskindlustuse lepinguid nii KB Auto Eesti OÜ-le kui ka kolmandate isikute sõidukitele. IIZI esindaja oli teadlik nii sellest, et müügiprogramm võimaldab osta kindlustust kolmandatele isikutele, kui ka sellest, et KB Auto seda ka tegi, kuid ei takistanud sellist tegevust. Samas leidis maakohus, et

§ 182

lg 7 kontekstis ei olegi oluline, kas KB Auto töötajad liikluskindlustuse lepinguid ka tegelikkuses sõlmisid. Turustamise üleandmine leidis aset juba Compensa müügiprogrammile juurdepääsu loomisega. Maakohus leidis ka, et menetlusalune isik ei lähtunud kliendi huvist ega rakendanud vahendajalt eeldatavat hoolsust, rikkudes teadlikult

§ 177lg-t 1.

Seeläbi on täidetud

§ 261lg-s 2 sätestatud süüteokoosseis.

Kuivõrd menetlusaluse isiku nimel tehti kõik toimingud ja otsustused kaebaja juhatuse liikme A korraldusel ja teadmisel IIZI huvides, on täidetud ka juriidilise isiku vastutuse eeldused.

1. Maakohtu hinnangul tuleb kõnealust liikluskindlustuse lepingute sõlmimise võimaldamist käsitada jätkuva teona, mis lõppes
2. juunil
3. Järelikult ei olnud süütegu maakohtu otsuse tegemise ajaks aegunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Menetlusaluse isiku kaitsja taotleb kassatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotleb kassaator väärteoasja uueks arutamiseks saatmist maakohtule. Kui

§ 261

lg 2 sisustamisel on oluline kindlustustoodete turustamise direktiivi 2016/97 art 2 lg 1 p 1, siis taotleb kaitsja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Kassaatori seisukohad on järgmised. 7. Kohus on jätnud sisustamata vaidluse põhikeskmes oleva turustamise mõiste.

§ 5

kohaselt on turustamine tegevus, mille tulemus on kindlustuslepingu sõlmimine kolmanda isikuga.

§ 174

lg 1 määratleb kindlustusmaakleri tegevust kui kindlustuse turustamist eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile tema kindlustushuvile ning nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut. Seega saaks rääkida kindlustusmaakleri poolt turustamise üleandmisest olukorras, kus kindlustusmaakleri asemele astub teine isik eesmärgiga vahendada kolmandatele isikutele nende kindlustushuvile vastava kindlustuslepingu sõlmimist. IIZI tegevus ei vasta turustamise üleandmisele, kuna pelk Compensa süsteemile ligipääs või selle kasutamine ei ole turustamine

§ 5lg 1 tähenduses.

8. Ligipääsu Compensa müügiprogrammile sai anda vaid kindlustusandja, mitte menetlusalune isik. Väärteomenetluse ega kohtumenetluse käigus ei ole välja selgitatud, milline oli kindlustusandja tegelik tahe, kui ta andis KB Auto töötajatele juurdepääsu oma programmile. 9.

§ 261

lg 2 on blanketne väärteokoosseis, mille objektiivsed tunnused saab avada vaid sama seaduse §-de 177 ja 184 kaudu. Väärteootsusest ega maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumine. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja väite, mille kohaselt võiks turustamise edasiandmine, kui see oleks tõendatud, olla karistatav hoopis

§ 257

alusel.

§ 261ei ole abstraktne ohudelikt, nagu leidis maakohus.

Isiku karistamiseks

§ 261järgi peab olema tõendatud, et menetlusalune isik tekitas rikkumisega klientide huvidele reaalse ohu. 2

§ 2634ei sätestanud kõnealuse väärteo puhul erandlikku aegumistähtaega. Kar

S § 81 lg 4 esimene lause kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud kõnealuse väärteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus IIZI-le etteheidetav tegu hiljemalt

1. juunil
3. Kuigi maakohus tegi otsuse enne väärteo aegumistähtaja möödumist, ei ole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumise korral lõpetada. Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (RKKK 22.05.2025, 4-23-749/38, p 8).
4. Väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu ei anna kolleegium kassatsiooni väidetele sisulist hinnangut. Samal põhjusel ei analüüsi kolleegium Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise vajadust (vt ka RKKK 04.06.2025, 4-24-2034/52, p 12).
5. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. IIZI kaitsja taotles maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud 12 729 euro hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutas valitud kaitsja maakohtus õigusabi kokku 54,4 tundi, mille eest esitati IIZI-le arved summas 7470,06 eurot (ilma käibemaksuta 6123 eurot), 4101,03 eurot (ilma käibemaksuta 3361,50 eurot) ja 3958,90 eurot (ilma käibemaksuta 3245 eurot). Kaitsja ühe töötunni hind varieerub 170 eurost kuni 295 euroni.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. (RKKK 18.10.2023, 1-22-7663/18, p-d 10 ja 11) Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata.
7. Kaitsja tunnitasu 295 eurot on praeguses asjas kolleegiumi hinnangul ülepaisutatud. Esitatud arvetest nähtuvalt on mitmeid tunde kulunud muu hulgas kaebuse koostamisega seotud nõupidamistele nii kliendiga kui büroosiseselt. Sellised arutelud võivad olla küll vajalikud, kuid nende tunnitasu ei saa olla võrdväärne õiguslikku analüüsi eeldavate dokumentide koostamise tunnitasuga. Lisaks on ülemäärane ka maakohtu istungitel osalemise ajakulu 8 tundi. Kohtuistungi protokollide kohaselt kestis
8. septembri
9. a kohutuistung 4 tundi ja 57 minutit ning
10. oktoobri
11. a kohtuistung 1 tund ja 26 minutit. Kohtuotsuse kuulutamisele kulus maakohtul 6 minutit. Neil põhjustel ja kaebuse sisu ning asja keerukust arvestades loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes kaitsjale maakohtu menetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 10 051 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb IIZI kasuks riigilt välja mõista. 3