Obsah (6)

§ 422§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 26. mai 2025, Valga kohtumaja 1-25-2391 (24284050400) Kohtukoosseis Kohtunik A

§ 422

lg 2 p 1 järgi Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Kristjan Lepik Isikukood 50111014916, xxx kodanik, emakeel: xxx keel; elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx; telefon: XXX; e-post: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristjan Lepik

§ 422

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata Kristjan Lepikule koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.18.11.2024, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 27 päeva. Määrata, et Kristjan Lepik on kohustatud reaalselt ärakantava karistuse kandmisele ilmuma Tartu Maakohtu poolt vastavalt KrMS §-le 414 lg 1 edastatavas teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse Kristjan Lepik peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist. Ülejäänud vangistus, s.o 3 aastat 11 kuud, jätta täitmisele pööramata, kui Kristjan Lepik ei pane 4 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on Kristjan Lepik kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel katseaja kulgemist arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võtta Kristjan Lepikult mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks. Selgitada Kristjan Lepikule, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Lepikult järgmised kriminaalmenetluse kulud:  isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 155 eurot;  määratud kaitsja Mart Sikuti kohtueelses menetluses määratud tasu summas 234,24 eurot;  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 2604,24 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (26.05.2025) järgnevast päevast. ASJAOLUD Süüdistus: Kristjan Lepikut (Lepik) kahtlustatakse selles, et tema juhtis 16.11.2024 kella 22.34 paiku xxx tee
4. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta. Kristjan Lepik ei jälginud joobeseisundi tõttu piisava tähelepanelikkusega liiklust ega olnud hoolikas ja ettevaatlik ning eiras liiklusmärgi 571 „Asula“ nõudeid, sõites tänaval kiirusega ligikaudu 150 km/h ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu kaotas auto juhitavuse. Sõiduk libises parema küljega teelt välja, tabas kilomeetri tähistuse posti ning murdis ligi 10 lepapuud. Eeltoodu tagajärjel põhjustas Kristjan Lepik ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ajal mootorsõidukis ees kõrvalistmel paiknenud O.T.-le raskeid tervisekahjustusi. Ekspertiisiaktiga nr 24E-AOI00411-01 on tuvastatud, et O.T.-l esines liiklusõnnetuse tagajärjel parema sarnaluu, silmakoopa külgseina ja ülalõuaurke kõikide seinete murrud, verevalum paremal pool otsmikul ning paremal kõrvalestal; paremal pool reieluu keha ja pindluu alumise otsa murd, keskmise talbluu killunenud murd, kõikide pöialuude põhimike killunenud lahtised murrud ja nihestused, I-III varavaste põhimike nihestused, haavad labajala ja hüppeliigese piirkonnas; vasakul kontsluu murd, konts- ja lodiluu vahelise ja kandluukuupluu liigese nihestused, kontsluualuse liigese osanihestus, IV-V varba põhimike nihestused; vasaku kopsu põrutus; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool kõhul ja paremal kubemepiirkonnas. Nendest üle nelja kuu kestva tervisekahjustuse põhjustavad eksperdi hinnangul reieluu keha nihkega murd ja kontsluu murd. Eeltoodud käitumisega rikkus Kristjan Lepik liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 50 lg 1, mille kohaselt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kristjan Lepik toime

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 (neli) aastat.

§ 74

alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata Kristjan Lepikule koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.-18.11.2024, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud täitmisele mitte pöörata, määrata Kristjan Lepikule katseaeg 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on Kristjan Lepik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 (viis) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Mart Sikuti kohtueelses menetluses määratud tasu summas 234,24 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu, s.o 155 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 2215 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 155 eurot ja kaitsjatasu summas 234,24 eurot, so kokku 2604,24 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine, summas 2604,24 eurot, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Kristjan Lepik tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu ülekuulamise protokolli, nõudekirja vastuse, ekspertiisiakti, tunnistajate ülekuulamise protokollide, kahtlustatava Kristjan Lepiku ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Kristjan Lepik nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 29.04.2025 kokkuleppe. Süüdistatav Kristjan Lepik kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Kristjan Lepik süüdistuses kuriteos

§ 422lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab Kristjan Lepiku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov