KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-135075 Tsiviilasi Aktiva Fin

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.09.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. M. vastu 1028,95 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 07.01.
4. a kohtumäärusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Pärnu Maakohus on 07.01.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel XXX – „elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud“, „puudub vastus“ ning XXX – „tagastatud“, „hoiutähtaja möödumisel“. Harju Maakohus on Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 13.02.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 28.03.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale etoimiku kaudu, e-posti aadressil XXX ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud aadressil XXX ning aadressil XXX E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud, tähtsaadetisena edastatud dokumendid tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 07.01.
8. a määruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele vastanud 13.12.2024, et andmebaaside kohaselt on seisuga 03.10.
9. a isiku elukohana märgitud XXX. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on XXX omaniku esindaja vastanud 13.12.2024, et hetkel sellist kodanikku ei ela meie korteris. Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud Eesti. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 12.03.
10. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 22.04.
11. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 358 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine - 1 tk, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – ajakulu 2 tundi, 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 120 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tunnis). Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 455 eurot, so riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3