KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Harju Maakohus Kai Härmand 06.05..2024, Tallinn 2-25-4824 D Pi

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (

§ 11

). Kohus määras 04.04.2025 määruses võlausaldajale tähtaja, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Kohus jätab seetõttu

§ 15

lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab

§ 15lg 7 alusel asja menetluse.

5.

§ 15

lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

§ 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 6. Kuna käesoleval juhul on võlausaldajaks töötaja, kes on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on

§ 15

lg 3 p 5, hindab kohus alljärgnevalt, kas (

1. i)võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud; (
2. ii)võlausaldaja on oma nõude olemasolu tõendanud ning (iii) esinevad asjaolud, millest nähtub, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 7. Võlausaldaja on pankrotiavaldust põhistanud. Võlausaldaja esitas töövaidluskomisjoni otsuse nr xxx täitmiseks kohtutäitur xxx, mille alusel kohtutäitur algatas 10.06.2024 täitemenetluse nr xxx.

§ 10

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda muu hulgas sellele, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Arvestades, et täitemenetlus on algatatud 10.06.2024, nõue on senini täitmata ja 27.03.2025 esitas võlausaldaja kohtule avalduse, mille kohaselt koosneb tema nõue endiselt töötasu nõudest summas 3903,01 eurot (brutosummas) ja viivisest 25.03.2025 seisuga summas 683,21 eurot, on kohtu hinnangul tõendatud, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikule kuulub sõiduauto xxx (ehitusaasta 2002) ja sõiduauto xxx (ehitusaasta 1998). Sõidukitele on seatud mitmeid keelumärkeid ja arvestades sõidukite vanust, on nende väärtus on vähene. Muu registrisse kantav vara puudub. Võlgnikul on maksuvõlg summas 11 106,77 eurot (seisuga 17.04.2025), esitamata käibedeklaratsioonid alates 22.04.2024 ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid alates 10.05.

1. Samuti on esitamata
2. aasta majandusaasta aruanne. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud. Võlgnik ei ole kohtule vastanud ega maksejõuetusele vastu vaielnud.
3. Võlausaldaja on kohtu hinnangul ka tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldaja esitas kohtule jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse xxx, mille alusel mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu
4. aasta augustikuu eest brutosummas 1860,73 2 eurot; töötasu
5. aasta septembrikuu eest brutosummas 2042,28 eurot; viivis töötasult brutosummas 3903,01 eurot 21.03.2024 seisuga 242,71 eurot ning alates 22.03.2024 iga viivitatud päeva eest võlaõigusseaduse § 113 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Olukorras, kus võlausaldajal on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel piisavaks.
6. Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seda kinnitavad samad asjaolud, mis kinnitavad võlgniku maksejõuetust (vt ülal, p 7) ning millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid.
7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 15lg 41 kohaldamise eeldused.

Võlausaldajal on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus hüvitise saamiseks töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise. 11. Kohus jätab

§ 15lg 6 alusel pankrotimenetluse kulud võlausaldaja kanda.

Kohtule teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud võlausaldaja. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest võlausaldaja kannab oma kulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik 3