3-25-641/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-641 Haldusasi M.J kaebus Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2024 hinnangule Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
3. 11.03.2025 saabus Tallinna Halduskohtule M.J kaebus järgmiste nõuetega: 1) Tühistada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2024 antud hinnang M.J 31.10.2024 esitatud avaldusele (protokoll nr 101, punkt 15); 2) Kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) M.J avaldust uuesti Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis läbi vaatama ja seaduse kohaselt hindama, alternatiivselt kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult moodustama samaväärne ekspertkomisjon, mis 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) samaväärse hinnangu annab, lähtudes Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile kehtinud hinnangu andmise korrast; 3) Tuvastada, et Terviseteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon luges õigusvastaselt oma 27.02.2024 hinnangus OÜ MPPK poolt esitatud lisa „EER terviselugu LP sissekanded.pdf” tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks dokumendiks. Lisaks palub kaebaja avalikustatavas lahendis muuta kaebaja ja tema lapse andmed anonüümseks. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 20 eurot. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. Kaebaja on lisanud kaebusele mh vaidlustatud Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2024 hinnangu M.J 31.10.2024 avaldusele, milles jõuti kokkuvõtvalt järeldusele, et: „Vaimse tervise õelt lapsele osutatud tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud oodatava hoolega, ravivigu tehtud ei ole.“ Ühtlasi selgitati hinnangus, et: „TKE on nõuandev komisjon, mille ülesanne on hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile, kuid TKE ei lahenda tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus loodi patsiendile selleks, et tal oleks võimalik saada tasuta eksperdihinnang (TKE-sse pöördumine on riigilõivuvaba) enne hagi esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid kogumis teiste talle esitatud tõenditega.“
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2025 hinnangu näol ei ole tegemisest haldusakti või toiminguga HKMS § 6 mõttes, millele kaebaja saaks kaebuse esitada. Nagu ka 27.02.2025 hinnangus endas on selgitatud, siis tegemist on eriarstidest ekspertide arvamusega, mis ei tekita aga kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi ning see ei ole seetõttu ka eraldi vaidlustav. Teisisõnu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda ka juriidilisi ega ka rahalisi vaidluseid seoses kahju hüvitamisega. Juhul kui kaebaja ei nõutu selle hinnanguga, siis on tal võimalik tellida ise eraldi hinnang teistelt ekspertidelt. Samuti on kaebajal võimalik juhul kui ta leiab, et tehtud on raviviga pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Kohus selgitab veel kaebajale, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi, mis on tekkinud seoses tervisehoiuteenuse osutamisega (v.a kinnipeetavate isikute puhul). Kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on antud juhul luua endale sobiv tõend tsiviilkohtumenetluseks. Kuna selliste tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesandeks, siis ei saa halduskohus ka tuvastada, kas antud ekspertkomisjoni hinnang (tõend tsiviilkohtumenetluses esitamiseks) on õige või mitte. Sellist võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Tsiviilkohtumenetluses esitatud tõendite usaldusväärsust on kaebajal võimalik kahtluse alla esitades vastavad seisukohad vastavas kohtumenetluses. Kui ekspertkomisjoni hinnang kaebajale ei sobi, on tal võimalik see kasutamata jätta ja tugineda enda kogutavale muule asjakohasele tõendile (eksperthinnangule). Kuivõrd antud juhul puudub asjas toiming või haldusakt, millega oleks kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud ja millele saaks halduskohtule kaebuse esitada, siis tuleb kaebus tagastada. (HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 2