ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Daniil Kotovitš – isikukood 50002290231, elukoht xxxx, xxxx kodanik, emakeel xxxx, töökoht F OÜ, xxxx, telefon xxxx, e-post xxxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Daniil Kotovitš
Süüdi tunnistada Daniil Kotovitš
lg 2 järgi.
lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.03.2023 otsusega nr 1-23-1138 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 22 päeva.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.08.202425.08.2024, s.o 2 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. 1 Daniil Kotovitši suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Daniil Kotovitšilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 175,68 eurot riigituludesse. Kohustada Daniil Kotovitšit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125,39 eurot. Menetluskulud summas 1504,68 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 24.08.2024 kella 14:19 ajal Tallinnas Punane tn, Mustakivi tee ja Taevakivi tn vahel suunaga Taevakivi tn mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Daniil Kotovitš toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
2 Samuti süüdistatakse Daniil Kotovitšit selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud 26.08.2020 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi (juhtis 18.04.2020); 30.10.2020 PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (juhtis 15.07.2020); Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.03.2023 kohtuotsusega
järgi (juhtis 22.05.2022 ja 11.01.2023) juhtis uuesti tahtlikult s.o süstemaatiliselt 24.08.2024 kella 14:19 ajal Tallinnas Punane tn, Mustakivi tee ja Taevakivi tn vahel suunaga Taevakivi tn mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega ta rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega pani Daniil Kotovitš toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Daniil Kotovitši, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.05.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Daniil Kotovitši süüdi tunnistamist
järgi ja
lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist
lg 1 alusel vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2024 kuni 25.08.2024, s.o kaks päeva ning kandmisele kuulub vangistus 9 kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.03.2023 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistust 1 aastat 11 kuud ja 20 päeva. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 175,68 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või 3 vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.