) § 392 lg 1 p 41 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus.
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. 07.02.2025 määruses selgitas kohus pooltele ülaltoodud sätteid. Samuti tõi kohus antud määruses esile, et rahvastikuregistri andmetel on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja kostja Venemaa Föderatsiooni kodanik. Poolte viimane ühine elukoht oli xxx (käesoleval ajal viibib kostja Tallinna Vanglas). Lahutuseasjades reguleerib rahvusvahelist kohtualluvust hetkel veel kehtiv Eesti-Vene õigusabileping. Õigusabilepingu artikkel 28 lg 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Lisaks sätestab õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 esimene lause, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, 2 kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna pooled elavad Eesti Vabariigi territooriumil, on käesolevat hagi pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus, Eesti õiguse järgi. Täiendavalt selgitab kohus, et eeltoodud õigusabileping kaotas kehtivuse 19.03.2025. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et käesolevat hagi on pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus, Eesti õiguse järgi. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kuigi kostja ei olnud kohtuistungil nõus abielu lahutamisega ja vaidles vastu poolte abieluliste suhete lõppemisele seoses hageja suutmatusega perekonda ise ülal pidada, leiab kohus, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Hoolimata kostja vastuväidetest ei ole abikaasadel enam abielulist kooselu. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 05.02.2025 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXX.
lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine
Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt
Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.