← Eesti

2-21-4759/136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4759 Kohtuasi Surrestik OÜ (endine ärinimi Bristol Trust OÜ) hagi J.U vastu 120 000 euro ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.09.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik Surrestik OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 207 660 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) Surrestik OÜ (endine ärinimi Bristol Trust OÜ, registrikood 11699990), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Risto Käbi ja Virge Murak Kostja (vastustaja) J.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Menetluse liik Asja läbivaatamine 11.03.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Jätta Harju Maakohtu 04.09.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Surrestik OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-21-4759 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. Surrestik OÜ (endine ärinimi Bristol Trust OÜ) (hageja) esitas 25.03.2021 Harju Maakohtule J.U (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 120 000 eurot, põhivõlalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 65 760 eurot ja alates 26.03.2021 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 0,5% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.
  5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu, millega hageja müüs kostjale 120 000 euro eest sõiduauto Tesla Model S 100D (sõiduk). Hageja väljastas 23.02.2018 kostjale arve nr 504 summaga 120 000 eurot (maksetähtaeg 30 päeva). Hageja nõue muutus 25.03.2018 sissenõutavaks. Hageja täitis omapoolsed kohustused ning andis sõiduki omandi ja valduse kostjale üle. Kostja vormistati 26.02.2018 liiklusregistris sõiduki omanikuks. Hoolimata sellest, et hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi arve tasumiseks, ei ole kostja sõiduki eest tasunud. 1.
  6. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel põhinõude täitmist ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Vastavalt hageja väljastatud arvele on viivis 0,05% päevas. 1.
  7. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut, siis on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Kostja vastuväited
  8. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  9. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud sõiduki müügilepingut, tegemist oli hageja seadusliku esindaja sünnipäevakingitusega kostjale. Kostja ning hageja ainuosanik ja seaduslik esindaja Q.R on endised elukaaslased, kelle suhted on drastiliselt halvenenud. Sõiduk oli Q.Ri romantiline žest ja sünnipäevakingitus kostjale. Q.R valis 31.01.2018 sõiduki internetikeskkonnast välja ning tasus selle eest 01.02.2018, andes müüjale teada, et ta tuleb järgmisel päeval Saksamaale sõidukile järgi, sest ta soovis sõiduki üleandmisega seotud toimingud teha nii kiiresti kui võimalik. xx.xx.2018, s.o kostja sünnipäeval saatis Q.R kostjale õnnitlused ja kutsus kostjat Varssavisse sünnipäeva tähistama, kuid kostja loobus pakkumisest, sest tal oli kavas tähistada sünnipäeva Eestis. 03.02.2018 kutsus Q.R kostjat Riiga sünnipäeva tähistama, paludes tulla rongiga. Q.R oli kostjal rongijaamas vastas ning andis kostjale üle sõiduki ja võtmed. Sõiduk jäi kostja kätte. Kuigi tegemist oli kallihinnalise kingitusega, oli selliste kingituste tegemine, sh talle kuuluva äriühingu kaudu Q.Ri puhul tavaline. 16.02.2018 avaldas Q.R soovi registreerida sõiduk Eestis ning ta käis 17.02.2018 Maanteeametis sõidukit registreerimas. Q.Ri käitumine ja avaldused olid ühemõttelised ning Q.Ri sõnumid kinnitavad, et ka tema pidas seda 2 2-21-4759 kingituseks. Q.R saatis 22.03.2018 kostjale e-kirja, milles mainis, et 23.03.2018 on kirja manuses oleva arve tasumise tähtaeg. Pooled ei ole vahetanud tahteavaldusi sõiduki müügilepingu sõlmimise kohta. Q.Ri käitumine ei viidanud mingil moel müügipakkumisele ning kostja ei ole müügipakkumisega nõustunud. Kostjal ei olnud ka motivatsiooni sõidukit osta, sest tal oli juba kaks sõidukit. Arvestades kostja juriidilist haridust ja kogemust, oleks kostja ostnud sõiduki esindusest või autopoest, et tagada garantii ja hooldus. Kostja ei oleks ostnud sõidukit ka turuhinnast kallimalt. Samuti oleks kostja sõlminud kirjaliku müügilepingu. Sedavõrd kalli sõiduki puhul oleks ka hageja pidanud sõlmima kirjaliku müügilepingu ning selle puudumine viitab sellele, et tegelikult müügilepingut ei sõlmitud. Poolte vahelist suhet saab pidada kinkelepinguks. 2.
  10. Kostjale saadetud arve on fabritseeritud ning esitatud seoses hageja majandustegevuse kajastamisega ning sooviga vältida erisoodustusmaksu tasumist. Q.R mõistis 2018 märtsis, et ta peab sõidukilt tasuma erisoodustusmaksu ning kurtis seda kostjale 03.03.2018 (sama pahameelt avaldas ta ka 22.01.2020 saadetud e-kirjas). Hagejat ähvardas erisoodustusmaksu tasumata jätmise tõttu suur maksunõue ning kriminaalmenetluse algatamine. Erisoodustusmaksu tasumise vältimiseks esitas hageja kostjale arve.
  11. a majandusaasta aruandes kajastas hageja sõiduki maksumust kategooria „Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest“ all. Seega soovis hageja kanda sõiduki maksumuse kuludesse ning ka see oli üks viis, kuidas vältida erisoodustusmaksu tasumist. Kuigi arve kannab kuupäeva 23.02.2018, edastas Q.R kostjale arve alles 22.03.2018, soovides selle tasumist järgmisel päeval, mis on samuti pahatahtlik. 2.
  12. Juhul, kui kohus tuvastab, et pooled sõlmisid müügilepingu, on müügilepingust tulenevad nõuded aegunud. Kostja sai sõiduki 03.02.2018, kuid pooled ei leppinud kokku tasu maksmise kuupäevas või et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Seega muutus tasu maksmise nõue VÕS § 82¹ lg 1 p 2 järgi sissenõutavaks 30 päeva möödumisel sõiduki üleandmisest, s.o 05.03.2018 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödus 06.03.
  13. Kuna hageja esitas hagi 25.03.2021, oli selleks ajaks nõue aegunud. 2.
  14. Alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise nõude eeldused ei ole täidetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
  15. Harju Maakohus jättis 04.09.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 3.
  16. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja ainuosanikuks ja seaduslikuks esindajaks on Q.R; kostja on ZZZ OÜ asutaja ja osanik ning tal on juriidiline kõrgharidus; hageja seaduslik esindaja ostis 01.02.2018 Saksamaalt hageja omandisse sõiduki Tesla Motors Model S100D (VIN-kood XXX, registreerimisnumber 000XXX) ning selle lisaveljed, suverehvid ja laadija adapteri; sõiduk registreeriti 22.02.2018 hageja omandisse ja hageja sõlmis sõidukile aastase kindlustuslepingu; hageja seaduslik esindaja andis sõiduki kostja kasutusse; 3 2-21-4759 - hageja väljastas kostjale sõiduki eest tasumiseks arve nr 504 summaga 120 000 eurot ja tegi meeldetuletusi; hageja esitas sama numbriga arve ka Kaitseväele; kostja vormistas 26.02.2018 (maakohtu otsuses ekslikult 26.02.2019) sõiduki enda omandisse; hageja seaduslik esindaja ja kostja olid sõiduki soetamise ajal lähisuhtes; nende suhted halvenesid sedavõrd, et kostja esitas 12.11.2019 hageja seadusliku esindaja vastu kuriteokaebuse; kriminaalmenetlust ei alustatud. 3.
  17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal sõiduki eest tasumise kohustust, sest hageja seaduslik esindaja sõlmis kostjaga sõiduki kinkelepingu, mitte müügilepingu. Arve ja selle tasumise meeldetuletused, samuti Maksu- ja Tolliametile (MTA) saadetud e-kiri ei tõenda poolte vahel sõiduki müügilepingu sõlmimist. Asjas ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, et hageja koostas arve nr 504, registreeris selle enda raamatupidamisprogrammis ja edastas selle kostjale arvel märgitud kuupäeval. Kostjale arve väidetava saatmise päeval ei saanud arvet eksisteerida, sest hageja esitas sama numbriga arve Kaitseväele, kes on arve saamist kinnitanud. Hageja raamatupidamist korraldav äriühing teatas kohtule, et kostjale adresseeritud arve saadeti kostjale välja pärast 20.03.2018 ja registreeriti alles 28.03.2018, st ajal, kui tegelikult ei olnud enam võimalik luua arvet nr 504, sest sellise numbriga arve oli juba raamatupidamisprogrammis registreeritud. Kostja esitatud tõend ei ole usaldusväärne. Poolte sõnumivahetusest tuleneb, et Q.R kinkis sõiduki kostjale. Poolte eravestlusest ei nähtu viidet hageja ja kostja vahelisele müügilepingule või sellele, et hagejal või Q.Ril on kavatus sellega seoses kostjale mingeid rahalisi nõudeid esitada. Q.R oli kostjale ka varem teinud hinnalisi kingitusi, kinkides ½ mõttelist osa Tallinnas asuvast kinnisasjast ning finantseerides Tallinnas asuva kinnisasja omandamist kostja poolt. Tähtsust ei ole sellel, kas Q.R tegi kingitusi eraisikuna või enda juhitava äriühingu poolt. Kingituse tegemise soov nähtub Q.Ri eravestlustest kostjaga, kus ta kutsus kostjat Saksamaale, et talle seal sünnipäevakingitus üle anda, samuti kirjast, milles ta viitab sõidukile kui kostjale tehtud kingitusele või kostja autole ning uurib, miks kostja pole tema kingitud autoga sõitnud. Q.R on ise kasutanud vestlustes sõna „kinge“, arutanud omanikukande muutmist ja üritanud leida aega omandi ümbervormistamiseks, märkinud, et auto on mõeldud kostjale ning lubanud tasuda kõik sõidukiga seotud kulud, kindlustused ja maksud. Kuigi Q.R andis volikirja sõiduki müümiseks, ei ole Maanteeameti registris võimalik väljastada volikirja sõiduki kinkimiseks. On usutav, et hageja või Q.Ri soov nõuda sõiduki kulude hüvitamist tekkis pärast kostja ja Q.Ri suhete halvenemist. Ei ole välistatud, et hageja kajastas raamatupidamises sõiduki kinget müügina, et vältida erisoodustusmaksu tasumist. Hageja
  18. a majandusaasta aruanne viitab sellele, et hageja ei lootnud müügist tulu saada. Asjas ei ole tähtsust osanike otsuste projektil, mida Q.R ei allkirjastanud. Projekt on koostatud olukorras, kus Q.Ri ja kostja suhted olid juba halvenenud. Q.R eitas sõiduki kinkimist (alternatiivselt taganes kinkelepingust) ja nõudis arve tasumist. Kohus ei andnud hagejale luba hagi muuta. Tähtsust ei ole väidetel ja tõenditel selle kohta, kas Q.R tegi teistele oma lähedastele kalleid kingitusi. 4 2-21-4759 3.
  19. Kuna poolte vahel ei ole müügilepingut, ei ole tähtsust sellel, kas müügilepingust tulenevad nõuded on aegunud. 3.
  20. Alusetu rikastumise nõude eeldused VÕS § 1028 lg 1 tähenduse ei ole täidetud. Asjas ei saa tuvastada, et kostja sai sõiduki õigusliku aluseta. Sõiduk oli hageja seadusliku esindaja kingitus kostjale ning hagejal ei ole õigust saada kostjalt sõiduki eest raha. 3.
  21. Käsundita asjaajamise nõude eeldused VÕS § 1018 tähenduses ei ole täidetud, mistõttu ei saa hageja nõuda ka sel alusel kostjalt kulutuste hüvitamist. Asjas ei nähtu, et kostja oleks avaldanud hagejale soovi kõnealuse auto ostmiseks, et kostja oleks sõiduki ostmise heaks kiitnud ning et sõiduauto ost vastas kostja huvile ja eeldatavale või tegelikule tahtele. 3.
  22. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
  23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 4.
  24. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arve nr 504 arvestamata ja viitas selle ebausaldusväärsusele seoses arve koostamise asjaoludega. Tavapäraselt ei ole arve koostamise asjaoludel tähtsust. Kohus ei saa meelevaldselt arvet kõrvale jätta seoses segadusega arve numbris ega teha seda poolele üllatuslikult, andmata võimalust esitada tõendi ebausaldusväärsuse kohta vastuväiteid. Lisaks jättis maakohus arvestamata, et kostja on kinnitanud arve saamist 22.03.2018 ja pooltel ei ole vaidlust selle sisu üle. Hageja tegi kostjale arve nr 504 esitamisega tahteavalduse müüdud sõiduki eest raha saamiseks, samuti saatis hageja kostjale meeldetuletusi. 4.
  25. Maakohus jättis hageja väited arvestamata ja tõendid hindamata ning asus seetõttu vääralt seisukohale, et poolte vahel oli kinkeleping, mitte müügileping. Maakohus andis sõnale „kinge“ väära sisu ning jättis arvestamata, et hageja seaduslik esindaja soovis küll algselt anda kostjale kalli haruldase sõiduki, kuid mitte selle omandi, vaid kasutusõiguse, ja kanda kasutamisega kaasevad kulud. Sarnasel viisil, s.o hageja omandis oleva sõiduki kasutusõiguse andmisega on Q.R teinud kingitusi ka oma teistele lähedastele. Kostja oli sellest teadlik. Maakohus jättis arvestamata, et algsed kavatsused muutusid pärast seda, kui kostja soovis saada sõiduki omanikuks. Maakohus omistas erakordselt suurt tähtsust Q.Ri ja kostja sõnumivahetusele ning jättis tähelepanuta kostja kui juriidiliste teadmistega isiku registripidajale tehtud avalduse, milles kostja tunnistas sõidukit enda omandisse vormistades müügilepingu sõlmimist, ning hageja volikirja, mis oli antud samuti sõiduki müügiks. Olulisem on see, kuidas tehing lõpuks vormistatakse, mitte see, milliseid soove sõnumitega vahetatakse. Ka hageja e-kiri MTA-le kinnitab hageja algset kavatsust ning plaanide muutumist 22.-23.03.
  26. Maakohus leidis vääralt, et hageja või Q.Ri soov raha saada tekkis pärast Q.Ri ja kostja suhte halvenemist. Seda järeldades jättis maakohus tähelepanuta, et hageja esitas arve juba 22.03.2018 ning saatis meeldetuletused 09.05.2018, 16.07.2018 ja 28.06.2019, s.o enne 5 2-21-4759 kuriteokaebuse esitamist. Hageja ei ole kunagi kajastanud tehingut oma raamatupidamises kinkena. Maakohus ei põhjendanud, miks ei saa arve koos muude tõenditega kinnitada müügilepingu sõlmimist. Maakohus jättis arvestamata, et kinkeleping tuli VÕS § 261 järgi sõlmida kirjalikus vormis ning seda ei saa lugeda täitmisega sõlmituks, kuna hageja ei ole kinkelepingut täitnud (hageja täitis müügilepingu). Maakohus leidis vääralt, et asjas ei ole tähtsust, kas Q.R tegi kinke eraisikuna või äriühingu kaudu. Tehing on majanduslikult ebamõistlik, kui selle tegijaks on äriühing, sest sellega kaasneb maksukohustus. Majanduslikult on mõistlik teha kingitusi äriühingust saadava dividendi arvel eraisikuna. Siinsel juhul tähendaks see seda, et kinge oleks ligi 50 000 eurot kallim. Hagejal ei olnud vaja tehingut erisoodustusmaksu kaalutlustel müügitehinguga varjata, sest tal oli olemas võrdväärne alternatiiv teha tehing eraisikuna. Hageja
  27. a majandusaasta aruandest ei saa järeldada, et hageja ei lootnudki raha saada. Raamatupidamise konservatiivsed reeglid nõuavad sellist kajastamist. Kostja koostatud ainuosaniku otsuse projektid kinnitavad seda, et kostja soovis saavutada kokkuleppe, et ta saab sõiduki omandi tasuta, sest varem ei olnud sellist kokkulepet sõlmitud ning hageja nõudis kostjalt sõiduki eest tasumist. Sama kinnitab 2020 suhtlus. Maakohus jättis vääralt need tõendid arvestamata. Kostja soovil leppida 2020 jaanuaris kokku sõiduki tasuta omandamises puudub seos hageja 2022 tehtud tingimusliku kinkelepingust taganemise avaldusega. 4.
  28. Maakohus jättis vääralt ka alusetust rikastumisest ja käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded rahuldamata, kuigi asjas ei ole tuvastatud hageja tahet võõrandada sõiduk kostjale kinkelepingu alusel. Lisaks jättis maakohus arvestamata, et sõiduk kuulus hagejale, mitte Q.Rile, mistõttu ei saanud viimane sõiduki omandit kostjale üle anda. 4.
  29. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja esialgse hagiavalduse põhjendustes esitatud lepinguvälisel alusel esitatud nõuete viivisenõude. Vastustaja seisukoht
  30. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  32. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viimasele 2018 veebruaris üle antud sõiduki eest 120 000 euro ja viivise tasumist. Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas ja millise kokkuleppe alusel sai kostja sõiduki endale.
  33. Ringkonnakohus tuvastab vaidluse lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: 6 2-21-4759 - - - - hageja ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on alates hageja asutamisest

(2009)Q.R (I kd, tl 77–78 pöördel); hageja, keda esindas tema juhatuse liige Q.R, ja K.C sõlmisid 01.02.2018 müügilepingu, mille alusel ostis hageja Saksamaalt sõiduki Tesla (Model S 100D) (I kd, tl 80–93) ja tasus selle eest 121 600 eurot (I kd, tl 163); Q.Ril ja kostjal olid sõiduki ostmise ajal lähedased suhted; hageja telefoninumber oli veebilehe andmetel +372 XXXXXX (III kd, tl 110–112 pöördel); sama telefoninumber on olnud kostja telefonis salvestatud nimetuse all „AP“ ja „Q.R“ (III kd, tl 109, 148); Q.Ri ja kostja sõnumivestlusest nähtuvad järgmised asjaolud: o Q.R tegi 31.01.2018 kostjale ettepaneku veeta koos temaga aega Saksamaal neljapäevast pühapäevani (III kd, tl 60–62) ning 02.02.2018 ettepaneku kohtuda Varssavis (lennu saabumisaeg kell 22) (I kd, tl 94); o kostjal oli xx.xx.2018 sünnipäev (kostja isikukood) ning Q.R ja kostja tähistasid koos kostja sünnipäeva (I kd, tl 95); o sõiduk oli vähemalt enne 09.02.2018 antud kostja valdusesse; Q.R avaldas 16.02.2018 soovi minna sõidukiga Transpordiameti teenindusse (ARK) ning käis seal 17.02.2018, andes sõiduki taas kostja valdusesse (III kd, tl 63–79); Q.R nimetas sõidukit „Su autoke“ (III kd, tl 74) ja „minu kingitud auto/tesla“ (III kd, tl 76, 77); o Q.R teatas 22.02.2018, et sõiduki saab ära registreerida, kuid selleks on autot vaja, ning andis teada, et armastusega kokku klopsitud numbrimärk läheb prügimäele (III kd, tl 80–83); o kirjavahetusest nähtub, et Q.Ri ja kostja suhtlus on pidevalt teineteist süüdistav, halvustav ja ebatsensuurne; sõiduk registreeriti liiklusregistris 22.02.2018 hageja nimele (I kd, tl 164); Q.Ri ja kostja sõnumivahetusest nähtub, et kostja teatas 23.02.2018, et tema pärast ei ole vaja numbrit muuta, see on hageja (bt) auto ja number ei ole tema asi; Q.R märkis samas vestluses: „sa sylitad sulle ostetud auto peale“, mille peale avaldas kostja pahameelt ja pidas sõiduki tema valdusesse andmist kostja tüssamiseks („tahtsid lihtsalt keppi saada ja jätsid mulle mulje et sinine on synnipäevaks. Auto on bt oma, sina otsustasid et ma pole isegi kasutaja. Selge“). Q.R vastas „See ongi synnipäevaks. Sulle. Mina maksan kõik kulud, kasko, maksud jne. Sina ainult muretse sõitmise pärast. D. auto on sama moodi /…/ Sulle ei sobi, et sinu auto on minu firma omanduses? Tahad ikka ainult enda nimele, et ei oleks minuga mitte mingit seost? /…/ Ok. Teeme sinu tahtmise järgi. Saad enda nimele ja ei pea enam minuga seost häbenema. Kui kiirelt jõuad mustamäe ARKi? /…/ Palun tule ja regame ümber. See auto on sinule mõeldud“; seejärel nähtub kirjavahetusest, et Q.R ja kostja proovivad eteeninduses sõiduki ümber vormistada, kuid see ei õnnestu ning kostja vormistab sõidukit ümber 26.02.2018 teenindusbüroos (III kd, tl 84–96); hageja juhatuse liige saatis 23.02.2018 MTA-le e-kirja, milles teatas järgmist: „Tesla siiski ei jää meie firmasse ja müüme selle eraisikule 120 000 EUR (summa sisaldab käibemaksu). Algselt oli teisiti plaanitud ja nii ka Teile ütlesin, et sõiduk jääb oma kasutusse. Tegelikult siiski müüme sõiduki edasi“ (I kd, tl 168); Q.Ri ja kostja sõnumivestlusest nähtub, et kostja vormistab 26.02.2018 sõidukit teenindusbüroos ümber ja vajab Q.Rilt abi e-teeninduse vahendusel (III kd, tl 97–100); hageja juhatuse liige Q.R volitas liiklusregistri e-teeninduses 26.02.2018 hageja nimel kostjat sõidukit müüma ja liiklusregistris vastavat toimingut vormistama (I kd, tl 171); liiklusregistri e-teeninduses ei ole üldvolikirja ja sõiduki volikirja puhul toimingute 7 2-21-4759 - - - - - valiku all sõiduki kinkega seotud toiminguid, kuid saab teha vaba tekstiga volikirja (III kd, tl 46–48 pöördel); kostja allkirjastas ja esitas 26.02.2018 taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega, milles kinnitas mõlema nimel, et sõiduki võõrandamise leping (ostu-müügileping 23.02.2018) on sõlmitud ja sõiduki valdus 23.02.2018 üle antud ning sõiduki omandajaks on kostja (I kd, tl 173–174); kostja kanti sõiduki uue omanikuna liiklusregistrisse (I kd, tl 6); Q.R märkis 03.03.2018 sõnumis järgmist: „Pole vaja enam helistada ja jätkuväljapressimistega tegeleda. Petsid välja vanalinna korteriga 240000 EURi, panid mu oma näägutamisega sinu nimele Tesla kirjutama 120000 EURi. /…/ näägutasid kuidas auto pole sinu nimel, manipuleerisid nii et pidin idioodikombel hakkama planeeritud makse maksma. /…/ Võta oma debiilne ihnus ja minult välja petetud ja manipuleeritud varandus“, mispeale kirjutas kostja järgmist: „Sinine on olme auto. Sa täitsid mu unistuse. Ma ei taha mingit negatiivset energiat sellega seoses, sellepärast palun et ytled palju ma võlgnen“ ning Q.R vastas: „Oli minu otsus ilma vastuteeneta või sinu poolse kohustuseta see sinu jaoks osta /…/. Autoga seoses sa ei võlgne mulle midagi“ (III kd, tl 101–108); Q.R saatis 22.03.2018 kostjale e-kirja, milles teatas, et homme on manuses oleva arve nr 504 tasumise tähtaeg (I kd, tl 7); kostja ei vastanud kirjale; hageja on koostanud kostja nimele 23.02.2018 kuupäeva kandva arve nr 504 sõiduki eest 120 000 euro tasumiseks 30 päeva jooksul (I kd, tl 5); arve faili on loonud Q.R 22.03.2018 rakenduses Word (II kd, tl 148); tavapäraselt nähtub SCORO programmi kasutades faili atribuutidest, et see on loodud rakenduses TCPDF (II kd, tl 149–152); arve saabus raamatupidajale ilmselt mõni päev pärast 2018 veebruari käibemaksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeva (20.03.2018) ja on võetud raamatupidamisprogrammi 28.03.2018 (II kd, tl 131); hageja on väljastanud 26.02.2018 ka kaitseväele arve nr 504 (II kd, tl 144–147); MTA-le esitatud hageja 2018 veebruari ühendusesiseses käibe aruandes on kajastatud kaitseväele esitatud arve nr 504, kostjale esitatud arvet ei ole kajastatud (III kd, tl 5– 30); hageja
  1. a majandusaasta aruande lisas 13 on märgitud real „kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest“ summa 120 000 eurot (III kd, tl 56); Q.R saatis 09.05.2018 kostjale e-kirja, milles palus maksta ära Tesla arve, mis on juba pikalt hilinenud, ning märkis, et kui pole raha, siis võib ta vastu tulla ja auto tagasi võtta (I kd, tl 10); Q.R tuletas 16.06.2018 ja 28.06.2018 e-kirjades meelde arve tasumist (I kd, tl 177– 178); Q.R ja kostja pidasid 2020 jaanuari alguses kompromissiläbirääkimisi omavaheliste varaliste suhete klaarimiseks (I kd, tl 179–180); kostja saatis 22.01.2020 Q.Rile enda koostatud hageja ainuosaniku otsuse projekti, mis kandis kuupäeva 10.02.2017 ja millega Q.R annaks ainuosanikuna hagejale kuuluva sõiduki tasuta kostjale üle ning volitaks kostjat omanikuvahetust vormistama (I kd, tl 181–183); sama sisuga on tehtud ka 24.01.2020 kuupäeva kandev ainuosaniku otsus (I kd, tl 187–188); Q.R on registreerinud hageja nimele 26.09.2017 sõiduauto Audi B8, määranud sõiduki kasutajaks mh D.F (enda täisealise tütre) ja andud xx.xx.2017 (tütre sünnipäeval) sõiduki tütre kasutusse (II kd, tl 186–187 pöördel); kostja on 17.10.2017 ostnud Tallinnas asuva korteriomandi 240 000 euro eest, mille oli Q.R eelnevalt hoiustanud notari hoiukontol (III kd, tl 132–143); hageja, keda esindas juhatuse liige Q.R, on 26.05.2014 kinkinud kostjale Tallinnas asuva kinnisasja ½ mõttelist osa (II kd, tl 14–19). 8 2-21-4759 Tõenditel, mis puudutavad kriminaalasjas esitatud kuriteoavaldust ning hageja suhtes maksumenetluse tõttu alustatud haldusasja, samuti ajaleheartiklitel ei ole asjas tähtsust ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
  2. Arvestades ülal tuvastatud asjaolusid, asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 120 000 euro ja viivise tasumist. 9.
  3. Kuigi hageja väitel on tal kostja vastu müügilepingust tulenev tasu maksmise nõue, ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 alusel andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügileping asja tasu eest võõrandamisele suunatud leping. Igasugune leping sõlmitakse VÕS § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste (pakkumus ja nõustumus) vahetamise teel. Seega saab lugeda müügilepingu sõlmituks, kui lepingupooled on jõudnud kokkuleppele müügieseme omandi üleandmises ja selle eest makstavas tasus. Siinsel juhul kinnitavad asjas tuvastatud asjaolud, et pooled saavutasid kokkuleppe sõiduki omandi üleandmises kostjale ning vormistasid selle täitmiseks 26.02.2018 sõiduki liiklusregistris kostja nimele. Asjas esitatud tõendid ei kinnita aga seda, et pooled olid saavutanud kokkuleppe selles, et sõiduki omandi saamisel peab kostja tasuma sõiduki müügihinna. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad poolte kavatsusi ja tahet kõige vahetumalt Q.Ri ja kostja 2018 veebruaris ja märtsis vahetatud sõnumid. Samas ei nähtu sõnumitest, et Q.R oleks teinud kostjale pakkumuse võõrandada sõiduk kostjale tasu eest. Q.R on enne sõiduki omanikuvahetuse liiklusregistris registreerimist nimetanud sõidukit tema kingitud autoks. Kuigi sõnumivahetusest nähtub, et Q.R soovis algselt anda hageja omandis oleva sõiduki üksnes kostja tasuta kasutusse ja seda ta ka tegi, on Q.R ja kostja saavutanud 23.02.2018 kokkuleppe, et sõiduk registreeritakse kostja nimele, st kostja saab sõiduki omanikuks. Seejuures ei nähtu selle kuupäeva sõnumivahetusest, et Q.R oleks asjade sellise käigu korral soovinud sõiduki eest tasu saada. Q.R nõustus sõiduki omandi üle andma ilma vastutasu küsimata. Samuti on Q.R märkinud pärast uue omanikukande tegemist 03.03.2018, et see oli tema otsus ilma vastuteeneta / kohustuseta see kostja jaoks osta ning kostja ei võlgne selle eest midagi. Seega on Q.R väljendanud selgelt, et ta ei soovi sõiduki eest tasu saada. Ühtlasi ei kinnita ükski asjas esitatud tõend ka seda, et Q.R ja kostja oleksid arutanud, milline võiks olla sõiduki hind või et kostja oleks olnud nõus sõiduki eest tasu maksma. Seega ei ole pooled ega Q.R ja kostja pidanud läbirääkimisi sõiduki hinna üle ega saavutanud sõiduki hinnas kokkulepet. Sõnumivahetus kinnitab, et hageja juhatuse liige Q.R ja kostja saavutasid 23.02.2018 kokkuleppe sõiduki omandi tasuta üleandmises, st Q.Ri ja kostja ühine tahe VÕS § 29 lg 1 tähenduses oli anda sõiduki omand kostjale üle tasuta. Eeltoodud järeldust ei kummuta hageja esitatud kaudsed tõendid. Seda, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, ei saa järeldada pelgalt Q.Ri poolt kostjale 22.03.2018 saadetud arvest nr 504 ja arve tasumise meeldetuletustest. Kuigi arvele oli märgitud kuupäevana 23.02.2018, on arve koostatud alles 22.03.2018, s.o ligi kuu aega pärast sõiduki omandi üleandmise kokkuleppe saavutamist. Seejuures ei saa pelgalt kostja poolt arve esitamisest järeldada, et pooled sõlmisid 23.02.2018 müügilepingu. Arve esitamisest võiks äärmisel juhul järeldada, et 9 2-21-4759 hageja soovis hiljem, s.o 22.03.2018 siiski saada sõiduki eest tasu, kuid sellest ei saa järeldada seda, et kostjal oli tahe omandada sõiduk tasu eest ja pooled olid saavutanud tasu osas kokkuleppe. Olukorras, kus muud tõendid seda ei kinnita, ei saa üksnes Q.Ri poolt kostjale edastatud arvest poolte vastava kokkuleppe saavutamist järeldada. Samuti ei saa poolte ühist tahet järeldada hageja poolt MTA-le 23.02.2018 saadetud e-kirjast, milles hageja avaldas kavatsust müüa sõiduk eraisikule. Sellest tõendist saab järeldada hageja tahteavaldust MTA-le seoses sõiduki maksustamisega, kuid see ei kinnita, et kostja oleks avaldanud tahet omandada sõiduk tasu eest. Seejuures ei ole poolte kokkuleppe sisu tuvastamisel määravat tähtsust ka sellel, kas ja kuidas hageja dokumenteeris sõiduki võõrandamise oma raamatupidamises ning kas ja kuidas hageja deklareeris või soovis deklareerida sõidukiga seonduvaid tehinguid MTA-s. Ainuüksi hageja käitumisest, mis seondus sõidukiga seotud maksudega ja tehingu raamatupidamises kajastamisega, ei saa järeldada poolte kokkulepet. Ainuke tõend, mille alusel saaks järeldada kostja tahet sõlmida müügileping, on kostja poolt 26.02.2018 Maanteeametile esitatud taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega, milles kostja kinnitas, et on sõlmitud sõiduki võõrandamise leping (ostumüügileping 23.02.2018), kuid ka see avaldus ei olnud suunatud teisele lepingupoolele. Kuigi kostja märkis Maanteeametile esitatud taotluses, et pooled on sõlminud müügilepingu, ei kummuta see Q.Ri ja kostja omavahelist vahetut sõnumivahetust, millest tuleneb üheselt, et sõiduk antakse üle tasuta. Müügilepingu sõlmimist ei saa järeldada ka sellest, et kostja soovis 2020 jaanuaris, et Q.R allkirjastaks (tagasiulatuva) ainuosaniku otsuse selle kohta, et ainuosanik annab nõusoleku sõiduki kinkimiseks kostjale. Neist asjaoludest saab pigem järeldada seda, et kostja soovis olla kindel, et kinkeleping on 2018 kehtivalt sõlmitud, mitte seda, et tegelikult sõlmiti 23.02.2018 sõiduki müügileping, mida kostja soovis 2020 muuta kinkeks. Ülaltoodut kokkuvõttes ei kinnita asjas esitatud tõendid eraldi ega koosmõjus hageja väidet, et pooled sõlmisid 23.02.2018 sõiduki müügilepingu, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale sõiduki eest 120 000 eurot. Seda arvestades jättis maakohus õigesti hageja lepingust tuleneva tasunõude rahuldamata. 9.
  4. Maakohtul ei olnud alust rahuldada hagi ka lepinguvälisel alusel, sest asjas esitatud tõendid kinnitavad, et hageja juhatuse liige Q.R ja kostja olid leppinud kokku sõiduki omandi tasuta üleandmises. Kinkelepinguga kohustub VÕS § 259 lg 1 järgi üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seega on kinkeleping suunatud kinkija poolt kingisaaja tasuta rikastamisele. Seejuures peab kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks olema VÕS § 261 lg 1 järgi üldjuhul tehtud kirjalikult, kuid VÕS § 261 lg 2 järgi loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seda vorminõuet ei ole järgitud. Kuna sellise vorminõude eesmärgiks on kaitsta kinkijat läbimõtlemata avalduste tegemise eest, on vorminõude järgimata jätmise korral kinkeleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 järgi tühine ning kingisaaja ei saa nõuda selle täitmist. Vormipuuduse kõrvaldab aga see, kui kinkija on asunud lepingut täitma. Siinsel juhul kinnitavad asjas tuvastatud asjaolud, et hageja juhatuse liige Q.R ja kostja saavutasid kokkuleppe sõiduki omandi tasuta üleandmises kostjale ning hageja andis sõiduki valduse ja omandi üle kostjale (26.02.2018 vormistati liiklusregistris sõiduki omanikuvahetus). Seega sõlmisid pooled kinkelepingu. Seejuures ei ole tähtsust sellel, millistel kaalutlustel sõlmis Q.R kostjaga kinkelepingu – kas isiklikel või hageja ärilistel 10 2-21-4759 kaalutlustel. Arvestades seda, et sõiduk kuulus hagejale ning Q.R oli hageja juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja, oli Q.Ril õigus sõlmida hageja nimel kostjaga sõiduki võõrandamiseks leping. Ühtlasi oli ka kostja teadlik sellest, et sõiduk kuulub hagejale, mitte Q.Rile, mistõttu oli ka kostjale selge, et Q.R teeb sõidukiga tehingu hageja, mitte enda nimel. Kuna kinkeleping on täidetud, ei ole tähtsust sellel, kas pooled järgisid lepingut sõlmides kohustuslikku vorminõuet. Seejuures ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et tema ei ole kinkelepingut täitnud, kuna ta täitis hoopis müügilepingut. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki omand on kostjale üle antud ning ringkonnakohus tuvastas ülal, et pooled olid saavutanud kokkuleppe sõiduki kinkimise, mitte müügi kohta, saab kinkelepingu lugeda täidetuks ja seeläbi kehtivaks. Olukorras, kus pooled olid sõlminud kinkelepingu, ei saa hagejal olla samadel asjaoludel kostja vastu nõudeid lepinguvälisel alusel, sh käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õigussuhtest tulenevaid nõudeid. Seega jättis maakohus õigesti rahuldamata ka kostja lepinguvälised nõuded. Kuna lepinguväliste nõuete rahuldamiseks ei ole alust, ei käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel lepinguvälistelt nõuetelt viivise nõude esitamist puudutavaid hageja etteheiteid maakohtule.
  5. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades ülaltooduga kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Mh saab arvestada, et hageja andis Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2025 määruse alusel kostja menetluskulude katteks tagatist 1371,8 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.