← Eesti

3-25-1541/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1541 Määruse kuupäev 27.5.2025 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Ülo Takkeri kaebus Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Ülo Takkeri esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 26.5.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse tühistada vastustaja poolt 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokoll nr LY2209203577 ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri; kohustada vastustajat koostama ja esitama Maaametile uued, kehtivatele õigusaktidele vastavad ja tegelikkusele vastavad piiriandmed Ojasoo tee 13 ja Ojasoo tee 17 vahelise katastripiiri kohta.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja kaebust tõlgendades saab halduskohus aru nii, et kaebaja on esitanud kaebuse maamõõtja Ivo Maasiku Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale. Kaebaja märgib, et „avalikku ülesannet täites (maakatastri andmete ajakohastamine ja piiri kindlakstegemine) on maamõõtja kohustatud järgima seadusi, administratiivmenetluse üldpõhimõtteid ning olema erapooletu. Vastustaja käitumine – viivitus, nõuete eiramine, valeandmete esitamine ja piiri kindlakstegemise menetluse mittealgatamine – on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikega 2 ja HMS § 5 lg 2 ja 4-ga jj. Käesoleval juhul on piiriprotokollis LY2209203577 esitatud piiriandmed ekslikud ega kajasta tegelikku piiri vastavalt
  3. aasta maaüksuse plaanile, varasematele piiripunktide tähistustele ega maastikul olevatele kapitaalsetele tähistele (väravapostid jm). Vaatamata sellele, et vaidlusliku ala suhtes eksisteerib õiguspäraselt kehtiv mõõdistus- ja plaanimaterjal, on vastustaja esitanud ebaõigeid andmeid ning jätnud kõrvaldamata protokollis kajastatud vead. Arvestades eeltoodut, palub kaebaja halduskohtul tuvastada, et vastustaja on rikkunud oma kohustusi, ning tühistada piiriprotokoll LY2209203577 osas, milles see on vastuolus kehtiva õigusega. Samuti palub kaebaja kohustada vastustajat esitama uued, seaduslikud piiriandmed Maa-ametile, et oleks võimalik tagada lõpuks õigusselgus“. 3-25-1541
  4. Halduskohus saab aru, et kaebaja vaidlustab menetlustoimingut st. 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577 ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri. Üldjuhul ei saa halduskohtus menetlustoiminguid vaidlustada. Arvestades, et piiriprotokolli koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, siis halduskohtumenetluses kehtib üldjuhul põhimõte, et vaidlustada saab nö lõplikku haldusakti. Piiri protokollimist võime parimal juhul vaadata kui menetlustoimingut eesmärgiga protokollida piiri asukoht ja olemus ning kes kutsuti, kes käis kohal ja mida arvas. Seadusandja on mõelnud välja protseduuri, kuidas piirivaidlustega haldusmenetluses tegeleda. a. Maamõõtja määrab piiri maastikul. b. Maamõõtja kohustub panema kõik seisukohad kirja piiriprotokolli (dokumentide olemasolul, nt kirjalik vastuväide, need ka protokollile lisama). c. Küsima protokollile allkirjad – aega allkirjastamiseks 7 päeva; d. Kui allkiri jääb puudu, hakkab katastripidaja otsustama piiri asukohta MaaKS § 15 lg 5 alusel, küsides esmalt maaomaniku põhjendatud seisukohta, mida siis menetluses arvesse võtame. e. Anname välja haldusakti. f. Erinevad vaidlustused (vaided, kohtuasjad välja antud haldusakti peale).
  5. Käesolevas haldusasjas pole veel haldusakti, mida halduskohtus vaidlustada. Kaebus on esitatud menetlustoimingu, so. 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577 peale halduskohtusse ennatlikult.
  6. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seetõttu ei pea kohus täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks.
  7. Halduskohus selgitab kaebajale, et tal on otstarbekas pöörduda maakohtusse hagiavaldusega kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja esitada ka hagi tagamise taotlus. Vastavalt AÕS § 129 lg 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Riigikohus on AÕS §-i 129 tõlgendamisel öelnud, maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt ka Riigikohtu
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26) jj.
  10. Kohus riigilõivu ei tagasta (HKMS § 104 lg 5 p.2). (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.