Obsah (4)

§ 45§ 18§ 4§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7761 Kohtuasi X

) § 45 lg 3 p-de 4 ja 5 alusel algatamata. Kui maksejõuetusavalduses on võlgnik maksejõuetuse põhjusena toonud esile koondamise ja raskused hästi tasuva töökoha leidmisel, siis usaldusisikule esitatud vastustest nähtub, et tal 2 2-24-7761 olid äriplaanid, milleks ta vajas raha. Võlgniku väidetest võib järeldada, et ta usaldas äriplaanide tõttu oma ID-kaardi kolmandatele isikutele, kes võtsid tema nimel laene, kuigi ta ei olnud neile selleks luba andnud. Kolmandad isikud, kelle nimesid ta isegi ei tea, kandsid saadud laenud kohe pärast nende laekumist edasi enda kontole. Kui saadud laenud tõesti kanti tema kontolt edasi, oleks ta pidanud kolmandatele isikutele usaldama ka oma internetipanga kasutajatunnused. Võlgniku väidetest nähtub, et ta ei teinud midagi raha tagasinõudmiseks või tegevuse takistamiseks ning tagasinõuete esitamisel ei oleks enam aegumise tõttu ka perspektiivi. Vastupidi, võlgnik on märkinud, et andis laenu ISC Build OÜ-le, kellel on alates

1. a-st majandusaasta aruanded esitamata ja maksuvõlgnevus. Samal ajal on võlgnik ka avaldanud, et laenu võeti tema eest, sest ta soovis USA-sse hilisemaks edasimüügiks autot tooma minna, kuid see jäi koroonapandeemia tõttu ära. Ta plaanis laenu tagasi maksta oma töötasust, kuid ta koondati. Pärast seda ei ole ta enda sõnul rohkem laene võtnud. Võlgniku väitel kasutab ta panka harva ja sai enamiku sissetulekust sularahas töötasuna või ema toetusena. Tema väitel laekuvad talle Paysera kontole väikese mänguserveri annetused umbes 10–20 eurot kuus ning ülejäänud laekumised on tuttava Jarco rahad, kelle eest ta teeb Coolbetis panuseid ja kellega tal on kokkulepe, et ta saab endale võidust 10%. Usaldusisik ei pea neid väiteid usutavaks. Väär on ka võlgniku väide, et tal on
2. a tuludeklaratsiooni alusel tekkinud 213,84 euro suurune tagastusnõue, sest ta ei ole ajavahemikul 2020–2023 ühtegi deklaratsiooni esitanud. Kuigi võlgnik on juba töötanud veoautojuhina, soovib ta teha C-kategooria juhiload.
3. Maakohus määras 03.07.2024 määrusega, et maksejõuetusavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks tuleb hiljemalt 12.07.2024 tasuda deposiidina 2500 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus lõpetas 19.08.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, vabastas usaldusisiku tema kohustusest ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (käibemaksuga), millest 644,16 eurot hüvitatakse riigi vahenditest ning ülejäänud 626,64 eurot mõistis maakohus välja võlgnikult. 5.
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuivõrd tal ei ole igakuist sissetulekut ega muud vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt 101 516 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ka vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei maksnud nende katteks kohtu määratud deposiiti. See annab alust lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-te 1 ja 3 alusel. Arvestades, et võlgnik on esitanud maksejõuetusavalduses ebaõigeid andmeid oma vara, kohustuste ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning ta on olnud seda tehes vähemalt raskelt hooletu, samuti seda, et asjaolud viitavad sellele, et võlgnik raiskab vara ja takistab võlausaldajate nõuete rahuldamist, tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta

§ 45lg 3 p-de 4 ja 5 alusel algatamata.

3 2-24-7761 5.2. Usaldusisiku tasu tuleb

§ 18lg 2 ja § 54 lg-te 1 ja 4 ning Pankr

S § 22 lg 5 ja 23 lgte 1–3 alusel kindlaks määrata ja välja mõista taotletud ehk 1268,80 euro ulatuses, sest see vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja usaldusisiku kvalifikatsioonile. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, määrab kohus PankrS § 23 lg 4 analoogia alusel ning sama sätte lg 51 järgi justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 kinnitatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 ja § 2 lg 1 alusel, et usaldusisiku tasust 644,16 eurot (16 pooltundi × 33 eurot poole tunni kohta) hüvitatakse riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu 624,64 eurot jääb võlgniku kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kohustustest vabastamata jätmise osas ning teha selles osas uue määruse, millega vabastada võlgnik kohustustest. Kui seda ei saa teha võlgniku pankrotti välja kuulutamata, palub võlgnik tühistada maakohtu määruse ka maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise osas ja teha uue määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus põhjendamatu ja ebaseaduslik. Võlgnik ei ole pahatahtlik ning ta ei ole andnud valeinfot, midagi varjanud ega vara raisanud. Võlgnikul ei ole õigusteadmisi ning ta avaldas infot, millest ta aru sai ja mis tal meeles oli. Maksejõuetuse põhjuseid võib olla mitmeid ning koondamine oli oluline põhjus tema majandusliku olukorra halvenemises. Infost valesti arusaamist oleks saanud vältida, kui usaldusisik oleks asja päriselt süvenenud ja küsinud täpsustavaid küsimusi. Usaldusisiku kohustus on olukorda võlgnikule arusaadavalt selgitada. Usaldusisik ei saatnud võlgnikule oma aruannet. Kui võlgnik oleks seda õigel ajal näinud, oleks ta saanud anda täiendavaid selgitusi. Võlgnikul ei ole raha võlgade tasumiseks ja ta ei saanud laene endale. Ta usaldas tuttavaid ja ei mõelnud tol hetkel tagajärgedele. Usaldusisik oleks võinud aidata tal teha avaldusi politseile. Võlgnik ise arvas, et kuna see on nii vana asi, siis politsei sellega ei tegele. Võlgnikule olnuks vajalik lisaaeg, et kontaktid üles otsida, selle asemel, et ilma põhjuseta arvata, et ta on esitanud valeinfot. Seejuures ei ole teada, kas usaldusisik tema kontosid üldse kontrollis. Võlgnik saab aru, et sõbral enda konto tehingute tegemiseks kasutada laskmine oli viga ning ta lõpetas selle kohe, kui sai aru, et see ei ole lubatud. Tema sõber saab kinnitada, et raha kuulus talle. Võlgnikul oli meeles, et tal on mingi summa Maksu- ja Tolliametilt tagasi saada, kuid kui see nii ei ole, ei ole see suur probleem. Võlgnikul ei ole võimalik võlgasid tasuda ning tal ei ole maakohtu ebaõiglase lahendi pärast võimalik ka edaspidi normaalselt elama hakata ja ka kolme aasta pärast tööle minna ega oma alaealist last toetada. Usaldusisik ega kohus ei ole arvestanud, et võlgnikul on reaalne plaan, kuidas saada sissetulek ja võlad kasvõi osaliselt mõistliku aja jooksul tasuda. Võlgnik on alates 15.06.2024 Töötukassas töötuna arvel ja tegi endale C-kategooria juhiload, et asuda tööle veoautojuhina. Tal on vaja teha veel ainult ametikoolitus. Usaldusisik on olnud liiga pealiskaudne ega ole välja selgitanud tema olukorda leevendavaid asju ja tema õiguste eest seisnud. Võlgnik on valmis võtma vastutuse oma rumalate otsuste eest ja on pakkunud lahendusi, aga keegi ei usu teda. On imelik, et võlgniku vastu pööratakse see, et ta on üritanud raha teenida. Võlgnikul on põhikooliharidus ning ta palub selgitada, kust ta peaks saama kõrget palka. Võlgnik ei saanud suuremat palka terviseprobleemide tõttu, kuid seda ei ole arvestatud. 4 2-24-7761 Usaldusisiku tasu suurus ei ole õiglane ja seda tuleb vähendada vähemalt poole võrra. See on üle paisutatud ja võlgnikul ei ole vahendeid selle tasumiseks. Usaldusisiku töö piirdus paari lühikese meilivahetusega.
2. Usaldusisik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Maksejõuetusavalduse vormi täitmine ja usaldusisiku küsimustele vastamine ei eeldanud õigusteadmiste olemasolu. Määruskaebuse väited ei erine maksejõuetusavalduse menetluses antud selgitustest ega anna alust jõuda teistsugustele järeldustele. Võlgniku avaldustes ja selgitustes sisalduvad olulised vasturääkivused, mis ei kinnita seda, et ta võttis laene äriplaanide elluviimiseks või et need peteti temalt välja. Võlgnik ei ole kolme aasta jooksul ka väidetavate petturite suhtes ega laenudega seotud kohtulahendite vaidlustamiseks midagi ette võtnud. Võlgnik on viimase kolme aasta jooksul leppinud brutotöötasuga 495 eurot kuus, hoolimata sellest, et ta sai
3. a-l isaks. Lisaks sellele kulutab ta oma vara online-kasiinodes, väites, et usaldas selleks oma konto taaskord kolmandale isikule. Asjakohatu on võlgniku väide, et kohustustest vabastamise menetluseta ei suuda ta ka kolme aasta pärast normaalselt tööle asuda ja oma last toetada. Usaldusisik selgitas juba menetluse alguses, et võlgniku peamine kohustus kohustustest vabastamise menetluses on tegeleda tulutoova tegevusega ja rahuldada võlausaldajate nõudeid vähemalt osaliselt, ning kui võlgnik seda ei tee, jätab kohus ta tõenäoliselt kohustustest vabastamata. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks.
6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades seda, et maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mitte võlgniku kohustustest vabastamata, mõistab kolleegium võlgniku määruskaebuse taotlust selliselt, et võlgnik vaidlustab maakohtu määrust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas, samuti pankroti välja kuulutamata jätmise ja usaldusisikule määratud tasu osas. Seega vaidlustab võlgnik maakohtu määrust tervikuna.
7. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et esineb PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud menetluse raugemise alus, kuid jättis ennatlikult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja lõpetas seega ennatlikult ka maksejõuetusavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.1.

§ 18

lg 2 p 5 järgi on üheks maksejõuetusavalduse läbi vaatamise tulemuseks menetluse lõpetamine raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 5 2-24-7761 esimese järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Samas tuleneb

§ 45lg-st 2, et kui esineb mh Pankr

S § 29 lg-s 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustusest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus siiski pankroti välja, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45

lg 3 näeb ette alused, millal võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

§ 45

lg 3 p 4 võimaldab kohtul jätta kohustusest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Sama sätte p 5 järgi võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 4lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele ning kohustustest vabastamise menetlusele Ts

MS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui

ist ei tulene teisiti. Sarnaselt muudele hagita asjadele kehtib ka maksejõuetusavalduse menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, ning peab vajaduse korral nõudma tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel. Kohtu asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus hagita asjades on sätestatud TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7. Nende sätete eesmärgiks on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Seega peab kohus

§ 45

lg 3 p-de 4 ja 5 alusel kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastab mh

§ 45

lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud asjaoludele.

§ 45

lg 3 p 4 kohaldamine eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust ja sama sätte p 5 kohaldamine varalise seisukorra kohta ebaõigete või puudulike andmete esitamist ning mõlemad eeldavad veel ka võlgniku süülist käitumist tahtluse või raske hooletuse näol. Nendes sätetes toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud ning nende alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus, sh tuleb eraldi välja tuua ka asjaolud, millest järeldub raske hooletus või tahtlus (RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p-d 11 ja 12; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p-d 10 ja 11). 11.2. Siinsel juhul jättis maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

§ 45

lg 3 p-de ja 4 ja 5 alusel algatamata, märkides määruses lakooniliselt, et võlgnik on esitanud maksejõuetusavalduses ebaõigeid andmeid oma vara, kohustuste ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning ta on olnud seda tehes vähemalt raskelt hooletu, samuti seetõttu, et asjaolud viitavad sellele, et võlgnik raiskab vara ja takistab võlausaldajate nõuete rahuldamist. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, milliste asjaolude alusel maakohus seda järeldas ning millised asjas kogutud tõendid seda kinnitavad. Seega jättis maakohus

§ 45lg 3 p-de 4 ja 5 eeldused kindlaks tegemata.

Maakohtul tulnuks kohustustest vabastamise menetluse 6 2-24-7761 algatamata jätmiseks

§ 45

lg 3 p-dele 4 ja 5 tuginedes välja selgitada ja tuvastada, millised võlgniku esitatud andmed tema varalise seisukorra kohta ei vasta tõele või on puudulikud ning kas võlgnik on nende esitamisel käitunud süüliselt või on osa andmeid süüliselt esitamata jätnud. Samuti tulnuks maakohtul välja selgitada ja tuvastada asjaolud, mis kinnitavad, et võlgniku tegevus on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda olnud suunatud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele ning kas selline käitumine on olnud süüline. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks usaldusisiku aruandes välja toodud hinnangu aluseks olnud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid kontrollinud ning rakendanud uurimispõhimõtet, selgitamaks välja, kas ja millised usaldusisiku välja toodud asjaolud on tõendatud. 11.3. Maakohtu uurimispõhimõtte rikkumise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik anda olemasolevate materjalide põhjal

§ 45

lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud aluste esinemisele lõplikku hinnangut, mistõttu tuleb asi saata võlgniku kohustustest vabastamise taotluse osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades seda, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral peab kohus

§ 45

lg 2 järgi kuulutama välja võlgniku pankroti sõltumata raugemise aluse olemasolust ning kohus määrab usaldusisikule

§ 54

lg 2 järgi tasu maksejõuetusavalduse lahendamisel, tuleb maakohtu määrus tühistada ka ülejäänud osas.

1. Kolleegium märgib, et võlgnik on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 8 ja 15 koostoimes tuli määruskaebuselt riigilõivu tasuda 10 eurot. Võlgnikul on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-te 4 ja 6 alusel õigus taotleda enam makstud riigilõiv tagasi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.
3. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab

§ 18lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 7