S § 1573 lg 1 järgi (12.08.2021, 05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 e-kirjade saatmises) ja KarS § 3312 järgi (05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 lähenemiskeelu rikkumises) ja karistada KarS § 63 lg 1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud.
S § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G. M. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.04.2024. a. Lähenemiskeeld VÕS § 1055 ja
M.le L. I. eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeeld tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates G. M.l igasugune suhtlus L. I.: keelata L. I. helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on G. M. kohustatud L. I. kõnetamata temast viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. Suhtlus on lubatud vaid pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühise lapse R. M. (isikukood XXX) elukorraldust puudutavates küsimustes ning alates lastekaitsespetsialisti poolt heakskiidu andmisest lapsega helistamise ja kohtumiste korraldamise küsimustes ja lastekaitsespetsialisti juuresolekul lapsega kohtumistel, kui laps soovib ema juuresolekut. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista G. M.lt riigi tuludesse: -
lg 1 p 9 alusel sundraha 1230 eurot; -
175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele määratud tasust (1685.04 eurot) 900 eurot.
M.l menetluskulude kokku 2130 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning EE957700771001523585 LHV Pank Makse tegemisel märkida viitenumber 99924700011266 ja selgitus „G. M., kriminaalasi 1-24-1235, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
Välja mõista G. M.lt L. I. kasuks kannatanu esindaja tasu summas 2190 (koos käibemaksuga 2023.a. 20%) + 335.50 (koos käibemaksuga 2024.a 22%), kokku 2525,50 eurot. Summa kanda L. I. kontole nr EEXXX. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G. M.t süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga oluliselt häirida L. I. eraelu saatis 03.06.2021, 12.07.2021, 07.08.2021, 12.08.2021, 05.09.2021, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 2 21.09.2021 enda elektronposti aadressilt XXX elektronkirju L. I. lepingulise esindaja R. F. elektronposti aadressile XXX, adresseerides neid L. I. ja/või lapsele R. M.le. Nimetatud elektronkirjade saatmise ettekäändena tõi G. M. väidetavalt lapsega seotud küsimusi, mainides neis last või temaga kohtumise soovi. Tegelikkuses sisaldasid kirjad vahetult L. I. suunatud solvavaid, ähvardavaid ja muu häiriva sisuga sõnumeid. Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX (jõustus 23.02.2021) kohaldati G. M.le L. I. (ik XXX) eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeeld, tähtajaga 3 aastat, alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates G. M.l igasugune suhtlus L. I. ja talle lähenemine, sealhulgas L. I. helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit. Juhuslikul kohtumisel kohustati G. M.t L. I. kõnetamata, viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. Ühtlasi lubati G. M.l suhelda või kohtuda L. I. pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühist last R. M.t (ik XXX) puudutavates küsimustes. G. M. on nimetatud kohtuotsusest, temale pandud lähenemiskeelust, selle sisust ning L. I. suhtlemise ja kohtumise tingimustest teadlik. Samuti on G. M. teadlik L. I. soovimatusest temaga suhelda ja kohtuda. Vastavalt Viru Maakohtu 27.02.2019 määrusele tsiviilasjas nr X-XX-XXX, millega on reguleeritud G. M. ja tema lapse vaheline suhtlemise kord, millest G. M. on teadlik, algavad kohtumised ja telefonivestlused R. M.ga siis, kui selleks on oma heakskiidu andnud lastekaitsespetsialist. Käesoleva ajani ei ole lastekaitsespetsialist vastavat nõusolekut andnud, millest G. M. on samuti teadlik. Vaatamata lähenemiskeelule, L. I. soovimatusele temaga suhelda ja kohtuda ning lapsega kohtumiseks lastekaitsespetsialisti nõusoleku puudumisele, otsis G. M. alates 03.06.2021 kuni 21.09.2021 korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti L. I., sekkudes L. I. tahte vastaselt tema eraellu. Sellise tahtliku tegevusega tekitas G. M. L. I. hirmutunde, alandust ja ärevust ning häiris oluliselt L. I. eraelu, samuti rikkus G. M. korduvalt temale L. I. suhtes seatud lähenemiskeeldu. Seega pani G. M. oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise ehk teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani G. M. toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS § 331² järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otsuse põhjendus Süüdistatav G. M. ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus taotles ta enda küsitlemist, mille käigus andis ütlusi, et kõik e-kirjad saatis ta L. I. juristile R. F.le. Kirjade saatmisega soovis ta saada oma pojast informatsiooni tema kasvamise ja arengu kohta, pilte pojast. Ta ei olevat 6 aasta jooksul lapse ema käest saanud mitte mingisugust informatsiooni oma lapse kohta, ei ole saanud lapsele helistada ega temaga kohtuda. Rakvere lastekaitse on kohustatud reguleerima isa ja poja vahelist suhtlust, kuid nad ei ole suutnud tema ja lapse vahel ühtegi võimalikku kontakti tekitada mitte ühelgi võimalikul viisil, põhjendades seda sellega, et laps ei soovi isaga kohtuda. Sellest tulenevalt puudub tal usaldus Rakvere lastekaitse vastu. Süüdistatava sõnul ei soovinud ta nende kirjade saatmisega L. I. ellu sekkuda ning ei tunnistanud, et saadetud e-kirjades oleks taotlenud pojaga kohtumisi. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et G. M. ja L. I. on endised elukaaslased ja neil on ühine laps R. M.. Samuti puudub vaidlus selles, et G. M. on alates 03.06.2021 kuni 21.09.2021 saatnud L. I. lepingulise esindaja e-posti aadressile kirju, mis tegelikult olid mõeldud L. I. või nende ühisele pojale. 03.06.2021 kirjas oli märge „R. M. xxx“, 07.08.2021 kirjas „R. M.-le Palun edastada“, 12.08.2021 3 kirjas „L. I.-ule“, 05.09.2021 kirjas „Küsimused L. I.-ule“, 07.09.2021, 15.09.2021, 18.09.2021, 20.09.2021 ja 21.09.2021 kirjades „L. I.-le“. Vaidlus puudub ka selles, et G. M.t on karistatud KarS § 157 3 lg 1 järgi ja talle oli Viru Maakohtu 21.08.2020 otsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2021.a. otsusega) kohaldatud lähenemiskeeld L. I. suhtes. Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et G. M. ei pannud L. I. lepingulisele esindajale juristile R. F.le kirjade saatmisega toime L. I. ahistavat jälitamist ega rikkunud lähenemiskeeldu. Kõikide kirjade saatmise põhjuseks olid lapsega seonduvad küsimused ja kirjad saadeti mitte L. I. vaid tema esindajale tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse punktist 27, kus on märgitud, et L. I. on palunud vajadusel ühendust võtta temaga läbi oma esindaja. Süüdistamaks G. M. L. I. ahistavas jälitamises tuleb kohtul analüüsida ja hinnata, kas nende kirjade saatmise eesmärk oli oluliselt häirida L. I. eraelu, kas need kirjad tekitasid L. I. hirmutunde, alanduse ja ärevuse ja kas ka tegelikult häirisid tema eraelu ning kas sellise tegevusega rikkus G. M. talle kohaldatud lähenemiskeeldu. G. M. ütlustest tulenevalt on ta soovinud enda peast kustutada kõike L. I. seonduvat ega soovinud sekkuda tema eraellu. Tema ainuke soov oli saada informatsiooni pojast, olla tema eluga kursis. Kohtu hinnangul süüdistatava ütlused selle kohta, et kirjade saatmise ainuke eesmärk oli saada poja kohta informatsiooni ning et nendes kirjades ei ole juttu kohtumisest, ei vasta tegelikkusele. Vastupidi, 12.08., 07.09., 18.
lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest ja millised on loetletud
§-s 1263. Subjektiivsetelt tunnustelt nõuab teise isiku eraelu oluline häirimine eesmärgina kavatsetust. Kohus on eelnevalt juba leidnud, et G. M.l oli 12.08.2021 ja 2021.a septembris kannatanu esindaja vahendusel L. I. adresseeritud e-kirjade saatmisel eesmärk L. I. elu oluliselt häirida. Saabunud tagajärjega seonduvalt on teod toime pandud otsese tahtlusega, kuna G. M. oli teadlik kannatanu esindaja poolt talle saadetud e-kirjade põhjal, et L. I. tundis end nendest kirjadest oluliselt häirituna ja palus taolise sisuga kirjade saatmine lõpetada, kuid ometi süüdistatav seda ei teinud, suhtudes kannatanu palvetesse ükskõikselt. Eeltoodu alusel on G. M. süüdi L. I. ahistavas jälitamises ja toimepandu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 1573 lg 1 järgi. Lähenemiskeelu rikkumine G. M.le oli Viru Maakohtu 21.08.2020 otsusega, milline jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2021.a. otsusega, kohaldatud lähenemiskeeld L. I. suhtes. Lähenemiskeeld hõlmas muuhulgas ka kirjutamise keeldu. Süüdistatava kaitsja seisukohalt aktsepteeris kehtestatud lähenemiskeeld läbi esindaja suhtlemist ja sellisest teadmisest G. M. ongi lähtunud, saates kirjad L. I. esindajale. Seonduvalt 03.06.2021, 12.07.2021, 07.08.2021 ja 12.08.2021 saadetud e-kirjadega, siis nende saatmise osas lõpetab kohus menetluse
lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel.
sätestab, et kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse aluse puudumine üheks kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjuseks. Riigiprokuratuuri 17.11.2021.a. kaebuse osalise rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses leiti, et eelnimetatud nelja kirja osas ei ole KarS § 3312 kuriteokoosseis täidetud ehk puudub kriminaalmenetluse alus ja PPA 29.09.2021.a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on KarS 3312 osas kriminaalmenetlus lõpetatud õigesti. Nimetatud Riigiprokuratuuri määrus on jõustunud, mistõttu kohtul puudub õigus 03.06.2021, 12.07.2021, 07.08.2021 ja 12.08.2021 e-kirjade saatmise osas G. M. tegu KarS § 3312 järgi menetleda ja nende kirjade saatmise osas kuulub menetlus lõpetamisele
Tegemist on ne bis in idem põhimõttega ehk topeltmenetlemise ja -karistamise keeluga, mille eesmärgiks on kaotada võimalus ühte tegu mitu korda menetleda, kui selle osas on tehtud lõplik lahend. Ülejäänud, s.o. 2021.a. septembrikuus G. M. poolt L. I. esindaja vahendusel kuue kirja saatmisega rikkus G. M. korduvalt talle kohaldatud lähenemiskeeldu. Viru Maakohtu otsuses lähenemiskeelu kohaldamise osas oli lubatud G. M.l suhelda L. I. juristi vahendusel, kuid üksnes nende ühist last puudutavates küsimustes. Kohtu arusaama kohaselt puudutab lubatud suhtlus eelkõige lapse elukorraldusega seotud küsimusi. Kirjad, milles taotleti aga lapsega 7 kohtumiste või talle helistamiste korraldamist, kuigi oli teada, et lastekaitsespetsialistilt ei ole veel saadud selleks heakskiitu ja ilma selleta kohtumised lapsega ei ole võimalikud ning milledes oli mingi osa pühendatud vahetult L. I. negatiivses ja halvustavas toonis, nende kirjade saatmine küll ei mahtunud kohtu hinnangul lähenemiskeelu erandi alla. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. L. I. esindaja poolt 13.08.2021 G. M.le saadetud kirjas mainis esindaja muuhulgas ka seda, et selline tegevus on kriminaalasjas nr 119-4802 sätestatud lähenemiskeelu rikkumine, mistõttu pidi G. M. pidama võimalikuks, et kirjade kirjutamine isegi läbi L. I. juristi võib tähendada lähenemiskeelu rikkumist. See teadmine teda siiski ei peatanud. Kirjade kirjutamisega jätkamine näitas ilmekalt, et ta möönis sellist tegevust. Seega on G. M. pannud toime KarS 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse mõistmine Süüdistatavale karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt tuleb arvestada süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 3312 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest näinud ette ühesugused karistused: rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, võtab kohus enne süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest G. M.t on juba ahistava jälitamise eest karistatud rahalise karistusega. Kuigi karistus on täidetud, ei avaldanud see karistusliik eripreventiivset mõju, hoidmaks ära samalaadse kuriteo toimepanemist. Pealegi selgus kohtulikul uurimisel, et süüdistataval puudub töökoht, aga kohtuotsuse kohaselt tuleb hüvitada riigile ja kannatanule menetluskulud, mistõttu ka selle asjaoluga on põhjendatav rahalise karistuse mittemõistmine ja karistamine vangistusega. Ahistava jälitamise koosseisu täitvate e-kirjade saatmisega rikkus süüdistatav ka lähenemiskeeldu ehk realiseeris ka KarS § 3312 süüteokoosseisu. Seega tuleb karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 63 lg 1 ja mõista üks karistus. Kuivõrd isik pani ühe teoga toime kaks kuritegu, tuleb tema süüd hinnata keskmisest suuremaks ning kohus mõistab karistuseks 9 kuud vangistust. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lühimenetluses kriminaalasja arutamisel tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ja karistuseks jääb seega 6 kuud vangistust. Prokurör ei taotlenud G. M.le reaalset vangistust, vaid palus jätta karistus KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Kohus nõustub sellega. G. M. ei ole peale 21.septembrit 2021 saadetud e-kirja rohkem L. I. ka läbi tema esindaja kontakteerunud ega L. I. eraellu sekkunud, mistõttu mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui G. M. ei pane 1-aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu ja kannatanu esindaja tasu. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses määrati G. M. kaitsjale tasu kokku summas 1685.04 eurot. Arvestades, et G. M. on töötu, 05.09.2021 kirjast nähtub, et ta maksab lapsele elatist, peab hüvitama L. I. 2525,50 eurot kannatanu esindaja tasu, vähendab kohus väljamõistetavat kaitsjatasu 900-le eurole. Seega peab G. M. maksma riigituludesse 1230 eurot sundraha ja 900 eurot kaitsjale makstud tasudest. Kaitsjatasust 785,04 eurot jääb riigi kanda.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtuistungil esitas kannatanu esindaja R. F. taotluse välja mõista G. M.lt L. I. kasuks 2100 eurot + käibemaks. Kohus hindab 100 eurot + käibemaks mõistliku suurusega tunnihinnaks. Ka taotletud tasu peab kohus mõistliku suurusega tasuks arvestades tehtud töö mahtu vastavalt 8 spetsifikatsioonile ja vahepealset kannatanust sõltumatult kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Kohus on käibemaksu arvutamisel võtnud arvesse, et osa toiminguid on tehtud 2023.a., mil käibemaks oli 20% ja osa toiminguid 2024.a, mil käibemaks tõusis 22%-le. Kokku peab G. M. hüvitama L. I. tema poolt esindajale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2525.50 eurot. Lähenemiskeeld L. I. on ka selles kriminaalasjas taotlenud G. M.le lähenemiskeelu kohaldamist, olles arvamusel, et ilma lähenemiskeeluta võib ta L. I. eraelu häirimisega jätkata. G. M. ütlustest nähtuvalt ei ole talle siiani võimaldatud alustada pojaga suhtlemist, kuigi tal on selleks tõsine soov. Rakvere lastekaitsespetsialisti vastu on usaldus kadunud, sest süüdistatava sõnul ei tee ta midagi suhtluse taastamiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et ilma lähenemiskeeluta võib G. M. hakata L. I. ühendust võtma ja nõudma lapsega kohtumiste korraldamist, kuigi nende ühine poeg ei ole selleks veel valmis ja ilma lastekaitsespetsialistilt heakskiidu saamiseta ei saa ega tohi L. I. neid omavahel kokku viia. Kuna sellisel teemal pidevad kontakteerumised ja kui neis veel tehakse halvustavas toonis etteheiteid, mõjuvad ilmselgelt häirivana, emotsionaalselt kurnavana, siis on põhjendatud uuesti L. I. eraelu ja tervise kaitseks lähenemiskeelu kohaldamine kaheks aastaks, keelates G. M.l L. I. helistada, kirjutada või temaga ühendust võtta sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide ning kõigi muude vahendite kaudu, minna L. I. elu- ja töökohta ning muus kohas minna L. I. lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on G. M. kohustatud L. I. kõnetamata temast viivitamatult eemalduma vähemalt 100 meetri kaugusele. Suhtlus on lubatud vaid pädevate ametiisikute juuresolekul või vahendusel (nt lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik) nende ühise lapse R. M. (isikukood XXX) elukorraldust puudutavates küsimustes. Kui lastekaitsespetsialist annab selle kahe aasta kestel lõpuks loa lapsele helistamiseks ja lapsega kohtumiseks, siis on nende tegevuste korraldamisega seotud küsimustes lubatud G. M.l L. I. esindaja või lastekaitsespetsialisti vahendusel kontakteeruda L. I.. Samuti võib kohtuda L. I. lastekaitsespetsialisti juuresolekul lapsega kohtumistel, kui laps soovib ema juuresolekut. Kohus juhindub
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral tehakse motiveeritud kohtuotsus avalikult teatavaks 03.05.2024.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu lahendiga 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.