Obsah (4)

§ 121§ 44§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-3232 12. mai 2025 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Kaebaja eksib selles, et sisenemiskeeldu on põhjendatud üksnes ohuga avalikule korrale või sisejulgeolekule. Selle kõrvale on tehtud märkus: „Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247 alates 19.09.2022“. Sisenemiskeeld on vormistatud nii, nagu kaebajale suuliselt selgitati dokumendist nähtub, et sisenemiskeelu aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus nr
2. Viidatud Vabariigi Valitsuse 08.09.2022.a korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ punktiga 1 piirati Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas alates 19.09.2022 kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse punktis 3 on selgitatud, et keeld kehtestatakse riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. 4.
3. Sisenemiskeelu vormistamise viis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)
4. Määruse artikli 14 lõikes 2 on ette nähtud, et sisenemiskeelu vormistamisel tuleb kasutada määruse lisaks olevat standardvormi. Ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lg 1 näeb ette, et Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses (EL) 2016/399 toodud vormi. Standardvormil toodud põhjustest (A) kuni (I) on praegusel juhul tegemist põhjusega (I). Põhjus (I) ei tähenda, et konkreetset isikut (praegusel juhul kaebajat) peetakse ohtlikuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. Vormil tähistatud variant (I) ja sellele lisatud märkus tähendavad, et ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule peetakse seda, kui lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanikel lubatakse siseneda Eesti Vabariiki ja siin reisida. 4.3.

§ 121

lg 2 p 2 1 kehtestamisel oli eesmärgiks luua võimalus selliste kaebuste tagastamiseks, kus kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32016R0399 2 tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul saab väheintensiivseks pidada kaebaja õiguste riivet, mis väljendub selles, et sisenemiskeelu põhjusena on vormil tähistatud variant (I). Kohus mõistab, et kaebaja tundis ennast sellest riivatuna, kuna talle jäi mulje, et ohtlikuks avalikule korrale või sisejulgeolekule peetakse isiklikult teda. Kuid põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas sisenemiskeeld oleks tulnud vormistada kuidagi teisiti. 4.4. Kaebuse rahuldamine, s.o sisenemiskeelu muutmine on vähe tõenäoline. Sisenemiskeelu vormistamisel kasutati standardvormi. Kohus selgitas eespool, mida tähendab see, et vormil märgiti põhjus (I). Kohtu hinnangul on see põhjus märgitud õigesti ning kaebajal ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada seda, et sisenemiskeelu standardvormile märgitakse tema soovitud põhjendus. 4.5. Eeltoodu tähendab, et

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud.

5. Kohus tagastab kaebuse vabandamiseks kohustamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Õigusnormid ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda vabandamist ja kohtul ei ole volitust kohustada haldusorganit vabandama. Haldusorgan saab seda teha vabatahtlikult. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja hinnangul põhjustas ametniku tegevus talle kahju, siis on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Kaebaja saab esitada talle endale tekitatud kahju hüvitamise nõude (

§ 44lg 1) ehk kaebaja ei saa tugineda sellele, et kahju võis tekkida tema tütrel.

Kaebajal tuleb kaebuses välja tuua, millise kahjuliku tagajärje ametniku tegevus talle põhjustas, ning miks on sellel kaebaja arvates väärikuse alandamise kvaliteet. Samuti on kaebajal võimalus esitada vastustajale märgukiri, s.o pöördumine, milles kaebaja teavitab vastustajat toimunust või teeb vastustajale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, ning saada sellele vastus (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1, § 6). 6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 3