KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1055 Haldusasi X kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi tegevusetus
) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD 1. X (kaebaja) esitas 15.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi tegevusetuse peale. Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele. Eesti Vabariik ei ole täitnud seaduses ja põhiseadusest tulenevat kohustust kehtestada õigusselge ja põhiseaduspärane regulatsioon, mis võimaldaks haavataval isikul (nagu kaebaja) saada kohtumenetluses tagatise vabastust või menetlusabi. Kaebaja soovis, et tuvastataks riigi õigusvastane tegevusetus või regulatsiooni puudumine, mis on põhjustanud kaebajale põhiseaduslike õiguste rikkumise, sh võimaliku varalise ja mittevaralise kahju. Kaebaja palus vajadusel välja mõista kahju hüvitise, mille suuruse määrab kohus. Kaebaja selgitas, et on 82aastane töö- ja liikumisvõimetu isik, kellel puudub sissetulek ja vara. Kaebaja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-20-10674 oma ainsa kodu müügi täitemenetluses. Kohus määras kaebajale üle 4800 euro suuruse menetluskulude tagatise, mida kaebaja ei suuda tasuda. Kaebaja esitas kohtule mitu taotlust vabastuseks, kuid kõik taotlused lükati tagasi. Tagatise tasumata jätmise tõttu ei saa kaebaja hagi sisuliselt arutada kohtus. Ministeerium ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis lubaks tagada menetlusabi või kehtestaks erandi sellise tagatuse osas. KOHTU PÕHJENDUSED 3-25-1055 2.
§ 121
lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
- Kaebaja vaidlustab sisuliselt tsiviilkohtumenetluse norme ja tsiviilkohtu tegevust, mille põhiseaduspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda, kas menetluskulude tagatise osas peaks olema menetlusabi andmine võimalik ja kas kaebajale tuleks seda võimaldada, tuleb hinnata kaebaja viidatud tsiviilasja raames, vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist taotledes. Halduskohus ei saa tsiviilkohtu antud hinnangut tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni põhiseaduspärasusele ümber hinnata, tsiviilkohtumenetlusse sekkuda ega kujundada tsiviilkohtumenetluse norme kaebajale meelepäraseks. Halduskohtu ülesanne ei ole teise kohtuharu tegevuse õiguspärasust kontrollida ega lahendeid korrigeerida. Kaebaja ei saavuta ministeeriumi vastu esitatud kaebusega oma eesmärki. See, et kaebaja ei nõustu tsiviilkohtu lahenditega, ei anna talle õigust nõuda ministeeriumilt või halduskohtult teistsuguse tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kehtestamist ja kahju hüvitamist. Kui tsiviilkohus on tuvastanud tagatise regulatsiooni põhiseaduspärasuse, puudub nii ministeeriumil kui halduskohtul põhjust teistsuguse seisukoha võtmiseks.
- Kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei ole riivatud. Kaebaja on saanud pöörduda tsiviilasjas nr 2-20-10674 kohtu poole, saanud asjas sisulise lahendi (Harju Maakohtu 17.04.2024 otsus) ja saanud võimaluse seda edasi kaevata. Kaebajal on võimalik vaidlustada Riigikohtus Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2025 määrust, millega jäeti tema apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ja taotleda Riigikohtult põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist. Seega ei ole kaebaja võimalused oma õigusi tsiviilkohtumenetluses kaitsta ammendunud. 5.
§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6.
§ 104
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
§ 121lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)